Tallinna keskraamatukogu kuu raamat: Rebekka Lotman, Laura Pääbo (koostajad) „Ma nägin päiksepaistet vihmasajus: valik maailma armastussonette“ (2022)

21. apr. 2023 Jana Orion Kadrioru raamatukogu raamatukoguhoidja - Kommenteeri artiklit

Mahukasse, 418-leheküljelisse kogumikku on valitud sonette üle kogu maailma. Ajaliselt katab valik viimased kaheksa sajandit, alates esimestest selles žanris kirjutatud luuletustest kuni tänapäevani välja. Autorite valimisse on haaratud 104 luuletajat, nii neid, kel on olnud soneti kujunemisloos oluline roll, kui sonetistidena meil vähem tuntud autoreid, eriline rõhuasetus on naistel. 

Kokku 20 keeles kirjutatud sonettide eestindamisse oli kaasatud 55 tõlkijat. Uustõlkeid on 308 soneti hulgas 66 ja avalikkuse ette on jõudnud ka mõned juba varem valminud, ent oma aega oodanud tõlked. Autorite seaski on neid, kelle sonetid ilmuvad eesti keeles esmakordselt. 

Tekstikorpusele eelneb koostajate põhjalik saatesõna soneti vormist, kogumiku koostamise põhimõtetest ja tõlkimise eripäradest. Sajandid on näinud sonetivormi nõudlike reeglite piire nihkumas nii silpide, stroofide ja värsside arvu kui riimiskeemide osas koguni sedavõrd, et eksisteerib termin sonetoid – luuletus, mis mõjub sonetina, ehkki ei vasta selle reeglitele.

Järelsõna avab soneti kui armastusluule sisu: kuivõrd erineval moel on võimalik kirjutada armastusest. Kogumikust leiab ka autorite kataloogi nende elulooliste andmetega.

Olgugi tõlkekogumik, sisaldab see ka kaht Eesti autori sonetti: Ivar Ivaski „Öist armulaulu“, mille on saksa keelest tõlkinud Marie Under (lk 325), ning kurioosumina saatesõnasse lisatud Contra sonetti soneti tõlkimise raskustest (lk 30). Eesti sonetti on R. Lotman uurinud-analüüsinud nt Tartu Ülikoolis kaitstud sama pealkirjaga doktoriväitekirjas (juhendaja Jüri Talvet, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019), mis pälvis samal aastal üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil peapreemia ning on kättesaadav ka võrguteavikuna: https://dspace.ut.ee/handle/10062/63752.

Kogumikku „Ma nägin päiksepaistet vihmasajus“ võib lugeda järjest ning lasta mõtteil kanduda luulega süvitsi kaasa, võib ka sirvida ja ükshaaval noppida luuletusi, mis parajasti kõnetavad. Tänu põhjalikule saatesõnale teadvustuvad soneti žanri võimalused, aga ka raskused. Tänu ladusale järelsõnale avaneb nii mõnegi soneti taust ning lugeja silmapiir laieneb ka kirjandusloolises mõttes. Lugemise muudab nauditavaks mõistagi ka maitsekas kujundus.

Luulel on võime lenneldes ületada piire, olgu siis riikide- ja rahvastevahelisi, kui trükivalgust näevad tõlked. Või inimestevahelisi, kui luuletaja kirja pandud read poevad lugejale niivõrd hinge, et tundub, nagu olekski need tema enese tunded ja sõnad. Luule ületab iseenda piire, muutes aegade jooksul oma vormi, kõlades ühes keeles üht- ja teises teistmoodi, oma sõnumiga mõisteid ümber kujundades ja maailma muutes.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!