Tulevikukool võimestab, jõustab ja avab potentsiaali

27. märtsil selgitas UNESCO tunnustusega kooli KAOSPILOT asutaja ja juht CHRISTER WINDELØV-LIDZÉLIUS Telliskivi loomelinnakus meie haridushuvilistele, mis põhimõtete järgi tema jõustav kool töötab.

Ta ütles just nii, et tema kool jõustab, võimestab ja avab õppijate potentsiaali, et nad suudaksid oma unistusi ellu viia. Lisas, et tema kool valmistab ette eluks väljaspoole elevandiluust torni ehk toimetulekuks kaoses. Kaoses aga saadakse hakkama eelkõige tänu julgusele ja koostööle kaaslastega. Ta märkis, et Taanis on ainult kuuel inimesel selline töökoht, kus koostööd pole vaja teha – need on Taani kuus majakavahti.

Mida KAOSPILOT väärtustab?

Koostööoskust eelkõige. Windeløv-Lidzélius ütleb isegi, et kontaktid inimestega on tähtsamad kui teadmised, sest inimestelt saab teadmisi nagunii. Seepärast õpitakse selles koolis põhiliselt ettevõtetes ja organisatsioonides kohapeal töötades oma töökaaslastelt. Selle õppeviisi võimaldamiseks on koolil üle kahesaja partnerfirma ja -organisatsiooni. Praktika on tähtsam kui teooria, toonitab Windeløv-Lidzélius, alles pärast praktikat tulevad teooriatöötoad.

Mida KAOSPILOT õpetab?

Just seda, mida tudengid ise tahavad õppida. (Tegemist on erakooliga, MTÜ-ga.) Noored valivad endale ise projektid, mida nad soovivad ellu viia. KAOSPILOT aitab neil avada oma potentsiaali, et nad saaksid oma unistusi realiseerida.

Enamasti tahetakse selles koolis õppida juhtimist. KAOSPILOT-i tutvustavas brošüüris on kirjas, et see kool aitab igal tudengil välja arendada juhile vajalikud isikuomadused, väärtused, hoiakud, harjumused. Juhtimist harjutatakse projekte ellu rakendades. Kõiki juhtimise variante katsetatakse projekte tehes.

Keda võetakse õppima?

Brošüür märgib, et sellesse kooli võetakse õppima eelkõige neid, kes ei otsi endale mugavat nurgakest, vaid tahavad maailma paremaks muuta. Neid, kes on mässulised, kes on tundnud, et neid on kõrvale jäetud või kellega pole arvestatud. Selles mõttes on KAOSPILOT avalikuks ja julgeks saamise kool. Brošüüris on kirjutatud, et siin õpivad tudengid lähtuma põhimõttest „Do epic shit!“ ehk hakkavad tegema suuri asju.

Mida on Eestis analoogilist?

Mingil määral meenutab KAOSPILOT meie „Noored kooli“ programmi, kus samuti asutakse kõigepealt koolis praktilist õpetajatööd tegema ning teooriasse süvenetakse praktika kõrval ja järel. Ka „Noored kooli“ rõhutab, et nende juures töötades saadakse heaks juhiks ja nemadki püüdvat maailma paremaks muuta.

KAOSPILOT tundub aga olevat radikaalsem. Näiteks töötavad sealsed õppijad ka välismaa ettevõtetes ja organisatsioonides Berliinis, Barcelonas, San Franciscos, Havannas, Shanghais jm. Võõras keskkonnas töötamine võimaldab paremini õppida „kaoses orienteerumist“ ja harjutab hakkamasaamist olukorras, kus valmis teadmistest pole mingit kasu, vaid peab ise midagi uut välja mõtlema. 

ESIMENE VIDEO

Kirik ja kool pole 2000 aasta jooksul kuigi palju muutunud

Christer Windeløv-Lidzélius tutvustab esimeses videos iseennast. Ta on Taanis elav rootslane, kes töötab lisaks KAOSPILOT-ile professorina ka Brasiilias, Hispaanias ja Rootsis.

Ta küsib, miks on kool muutunud 2000 aasta jooksul niisama vähe kui kirik. Ülikoolid on samasugused nagu keskajal, ainult kartserit enam ei ole. Kõik tema ülikoolikaaslased, kes töötavad õpetajatena, on oma tööst tüdinud. Kooli kohta on öeldud, et see on lastehoid, et vanemad saaksid tööl käia. Ja kahjuks ongi kool tihti ka praegu eelkõige lastehoid.

KAOSPILOT on sellise vanaaegse kooli alternatiiv. See on väike kool, ainult 35–38 õpilast, sest ruumid ei mahuta rohkem, kuid nii tekivad õppijate vahel väga tihedad koostöösuhted. Christer Windeløv-Lidzéliusele ei meeldi mitmekorruselised koolimajad, sest inimene ei käi seal hommikuti kõiki korruseid läbi, et kõigile koolikaaslastele tere hommikust öelda. Lift vähendab veelgi suhtlusvõimalusi, aga just suhted on koolis kõige tähtsamad, toonitab Windeløv-Lidzélius.

TEINE VIDEO

Koostööoskus ja algatusvõime on võib-olla tähtsamadki kui teadmised

Selles videos räägib Christer Windeløv-Lidzélius kompetentsipõhisest haridusest. Tavaliselt peetakse kompetentseks heade aineteadistega inimest, kuid KAOSPILOT võtab asja laiemalt. Kompetentsus ei ole siin ainult teadmised, vaid ka isiksuse hoiakud, tema oskus luua vajalikke koostöövõrgustikke, võimekus tegutseda ja midagi päriselt muuta. Tutvused võivad olla isegi tähtsamad kui teadmised. Taanis saavad ainult majakavahid ilma koostöövõrgustiketa hakkama, kui nemadki, ütleb Christer Windeløv-Lidzélius. Kes ei saa mitte midagi tehtud, see ei ole kompetentne, ehkki võib teada väga palju, ütleb Windeløv-Lidzélius. Inimene võetakse tööle teadmiste järgi, aga lastakse lahti oskamatuse pärast koostöövõrgustikke luua ja võimetusest midagi ära teha.

Nagu inimene, nii ei asu ka teadmised tühjas ruumis. Kõigepealt asuvad need motivatsiooni ja hirmu vahel. Teiseks on need seotud praktikaga ja uusi teadmisi saadaksegi eksperimente tehes, uusi asju avastades. KAOSPILOT-is õppija ei taha saada teada seda, mida kõik juba teavad, ta tahab teada saada uusi asju. Mõni tahab asutada oma uue firma, mõni tahab kultuuri alal midagi teistmoodi ette võtta, mõni soovib poliitikas midagi muuta.

Läbikukkumine on väga tähtis, toonitab Windeløv-Lidzélius. Parem on lasta õppijal mõned korrad läbi kukkuda ja lasta tal endal sellest järeldusi teha, selle asemel et talle täpselt ette öelda, mida, millal ja kuidas ta peab tegema, et läbi ei kukuks. Läbikukkumine on ju ajutine. USA-s usaldavad rahastajad ikka neid ettevõtjaid, kelle on kolm-neli pankrotti seljataga.

KOLMAS VIDEO

Kõik vilistlased töötavad olulistel ametikohtadel ja algatavad projekte

Tore, aga kus on tulemused? Nii küsitakse KAOSPILOT-i inimestelt tihti. Windeløv-Lidzélius vastab siis, et majandusnäitajaid on selle kohta raske välja tuua ja ilmselt on nende muutus ka mikroskoopiline. Kuid KAOSPILOT jälgib seda, mis õppijatest aja jooksul saab. Töötuks ei ole keegi jäänud, enamikust on saanud ettevõtjad või organisatsioonide juhid. Ka need, kes ei ole juhid, töötavad ühiskonnale olulistes valdkondades. Mõnedki töötavad ametikohtadel, mida mõne aasta eest veel olemaski polnud – nad on saanud muutuvates oludes hakkama. KAOSPILOT-i vilistlased elavad ka pärast kooli samade väärtuste järgi, mida nad pidasid tähtsaks koolis õppides. Aga väärtused ei näita otsest majanduslikku tulu. Mõned lõpetajad elavad ka väljaspool majandussfääri.

Leedulane Aurimas Razanauskas räägib oma KAOSPILOT-i kogemusest ja selgitab, mis kasu tal KAOSPILOT-is õppimisest oli. Ta nägi seal käies, et kõigi õppijate fotod olid koolimaja seintel, ja mõtles, et see kool kuulub õppijatele. Talle meeldis eksam, kus õppijad rääkisid ekspertidele sellest, missuguseid konkreetseid asju nad olid teinud oma projekti käigus, mitte ei jutustanud loetud teadusraamatuid ümber. Pigem analüüsisid sellel eksamil õppijad ja eksperdid üheskoos viimase projekti tulemusi. Projektõpe hakkas Razanauskasele sedavõrd meeldima, et ta algatab Leedus Švenčionėliai linnas ka ise ühe projekti – hakkab koos 30 noorega taastama tühjana seisvat ja lagunevat raudteejaama, et see uuele elule äratada. Selle töö käigus õpivad need 30 noort väga palju uut ja vajalikku, kinnitab Razanauskas.

NELJAS VIDEO

Oma mõtteid ettekande ja jõustava õppimise kohta avaldavad

•             00:00 Iiris Oosalu – Avatud Kooli õppetöö arendusjuht

•             02:28 Maria Sakarias – Mondo maailmahariduse programmijuht, EPAS-i programmi koordinaator

•             04:58 Kersti Uudla – EBS-i gümnaasiumi direktor.