Viis strateegiat probleemülesannete lahendamiseks: kuidas õpetada koolis tulevikuoskusi *

21. apr. 2023 Sigrid Butlers, Maarja Puniste õpetajad-koolitajad, MTÜ Lõoke - Kommenteeri artiklit

Oleme Lõokese ainetevahelise lõimingu ja põhikooli loovtöö koolitusi läbi viinud üle Eesti ja jõudnud tõdemuseni, et kuigi kõik koolid püüavad uuendustega kaasa minna, jääb tõeline arenguhüpe sageli selle taha, et edasi antakse peamiselt aine sisu ning tulevikuoskuste õpetamine jääb tagaplaanile. 

Maarja Puniste ja Sigrid Butlers.

Kui eelmisel nädalal ilmunud artiklis vaatlesime, milliseid tulevikuoskusi võiks koolis senisest rohkem ja teadlikumalt õpetada, siis sellel korral juhime tähelepanu viiele strateegiale probleemülesannete lahendamisel.

Aineõpetajatena oleme harjunud mõtlema endast kui valdkonna eksperdist, kelle esimene ülesanne on anda edasi aineteadmisi. Seejärel mõtleme viisidele, kuidas seda teha ja hinnata, ning viimasena sobitame tööplaani õppekava üldosas mainitu: valdkonnasisese ja -ülese lõimingu, üldpädevuste arengu toetamise viisid ja õppekava läbivate teemade käsitlemise.

See on küll toimiv viis, kuid keskendub sageli sellele, et ettenähtud aja jooksul saaks aine sisu formaalselt edasi antud, faktid edastatud ja nende teadmine kontrollitud. Väga suures osas jätab see kõrvale õppimise põhiküsimuse: mida õpituga elus peale hakata?

Et õpilasel tekiks teadmine, mida elus päriselt kasutada, peame looma talle võimaluse õpitavat rakendada, andma võimaluse päriselt mõelda. Seega, õppetööd planeerides ei ole enam esimesel kohal spetsiifiline ainesisu, vaid seesama küsimus, miks õpetada, seejärel, kuidas seda teha, ja alles lõpuks, mida õpetada.

Kuidas selliseid ülesandeid leida/luua?

Õpilasi maksimaalselt aktiivsena hoidev ülesanne sisaldab endas probleemi, mis on ühest küljest pärit reaalsest elust ja läheb õpilasele korda, teisest küljest puudutab õpitava aine sisu ja viib õpiväljundite saavutamiseni. Lisaks peab probleem olema piisavalt selge, aga samas niivõrd keerukas, et seda ei ole võimalik kohe ära lahendada. Hea oleks, kui sellist probleemülesannet saaks kohandada eri tasemega õppijatele. 

Näiteks sobivad probleemiks vasturääkivused loodusteaduslike katsete või uurimuste tulemustes, kõikvõimalike eelarvete koostamine ja planeerimine, haiguslugu, ilukirjandusliku tegelase käitumise analüüsimine, arusaamatult töötav süsteem või pidevalt purunev masin. 

Probleemülesannete lahendamisel tuleb kasutada ainetevahelisi strateegiaid, mille abil saab jaotada suure probleemi väiksemateks osadeks, mis tunduvad lihtsamini lahendatavad. 

Strateegiline lähenemine võiks jaguneda viieks, järjest keerukamaid mõtlemisprotsesse rakendavaks sammuks.

Kuidas alustada? Probleemi lahendamiseks saab alustuseks jagada ülesande väiksemateks osadeks, eemaldada sealt ebavajaliku, reastada ühisosa alusel või pingereana olemasoleva teabe jne.

Kuidas mõtteid või teavet organiseerida? Järgmise sammuna on oluline luua seosed ja süsteem näiteks ajalises järgnevuses või sarnasuse alusel, leida põhjuse-tagajärje seosed ning sarnasused ja erinevused ning neid põhjendada. 

Kuidas ma tean, et see on nii?Jõudnud probleemi lahendamisel nii kaugele, tuleb hakata lahenduse võimalikkust tõestama, tuues näiteid, vaadeldes katsete tulemusi, otsides tuge mitmesugustest allikatest ning vajadusel laiendades ja täiustades lahendust. 

Kuidas tõestada, et olen asjast aru saanud? Nüüd on tarvis oma lahendus teistele edastada ja kasutada selleks selget kirjalikku või suulist väljendusviisi, sobivat teemakohast keelt ehk aine terminoloogiat.

Kuidas saan õpitut uuel viisil kasutada? Keegi ei tea midagi enne, kui ta selle teadmisega midagi uut peale ei hakka. Siit algab loomingulisus, mis võimaldab olemasoleva teadmise baasil luua midagi täiesti uut, esitada seni küsimata küsimusi, uusi hüpoteese, avaldada arvamust või teha järeldusi. 

Igas õppeaines tuleks hakata kujundama õppetööd selliseks, et aineteadmiste õpetamine koos ainetevaheliste strateegiatega annaks õpilasele võimaluse lahendada probleeme algul koolis ja seejärel elus. 

*Pealkirjastamisel on kasutatud tehisintellekti Chat GPT abi


Näidisülesanne 

Kolmepäevane klassireis

Klassis on 24 õpilast. Soovime minna kolmepäevasele klassireisile. Klassi kassas on selleks 128 eurot. Lastevanemaid küsitledes saime teada, et nad on valmis klassireisi eest maksma kuni 90 eurot õpilase kohta lisaks. Õpetaja soovib, et reisil külastataks vähemalt kolme selle õppeaasta teemadega seotud paika/muuseumit/isikut. Õpilased soovivad minna pigem välisriiki. Lisaks õpetajale peab õpilasi saatma vähemalt üks täiskasvanu. Arvestada tuleb ka karkudel liikuva õpilasega.

Koostage võimalikult täpne ajakava koos reisi eelarvega. 


Loe ka:


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!