Enne suurt pidu oma väike pidu

11. mai õhtul toimus Tartu Tamme Kooli õuel kooli oma laulupidu, kus kõlas valik suvise koolinoorte laulupeo laule.

Kui peotuli Mihkel Lüdigi „Koidu“ saatel süttis, astusid publiku ette riburada kõik Tamme kooli koorid ja lauldi ühendkooris kaunimaid laule. Puhkpilliorkester oli rivistanud end üles murule, mängis ägedalt, pani peolistel jala tatsuma ja lõi meeleolu. 

„Tamme kooli laulurahva teekond suvisele laulupeole on olnud pikk ja kohati konarlik. On saanud laulda maskis ja maskita, koroona ajal on ära jäänud kaalukaid kontserte ja esinemisi, aga laulupeole mineku soov ei ole lastel kunagi raugenud,“ rääkis kooli oma laulupeo mõtte algataja, muusikaõpetaja Kersti Aan. „Laulupidu on noorte hulgas popp. Nii võtsid lauljad rõõmuga vastu ka oma kooli laulupeo korraldamise mõtte. Noored nautisid ja laulsid rõõmuga. Meil on suurepäraselt helisevad koorid ja, mis väga tähtis − esindatud on kõik kooriliigid ja tegutseb ka oma puhkpilliorkester.“

Oma laulupidu sündiski soovist püsida võimalikult kaua selles rännakus, mis päädib suure kaare all laulmisega, ja jagada tänavuse laulupeo väärtussõnumit „Püha on maa“ Tammelinnas lastevanematele, õpetajatele ja sõpradele. 

Publiku ette astus ka Tamme kooli noortekoor, kus laulavad kaheksanda ja üheksanda klassi õpilased, kes võtavad võistulaulmistel mõõtu täiskasvanute segakooridega ja on suurest konkurentsist hoolimata juba kolm korda lunastanud pääsme suurele peole. Noortekoor tõestas publikule, et ei jää hätta ka Veljo Tormisega.

Peo lõpus kõlas ühendkoori esituses Silver Sepa „Mu rõõm on lõputu“, mida saatis kitarril lapsevanem Erki Sepp, kaasa laulis ka publik.

„Kohe lahkuvad üheksandikud, aga asemele tulevad uued väikesed muusikahuvilised. Ei tühjaks jää see õu!“ nentis Kersti Aan. „Muidugi võiks igal laulupeoaastal oma kooli laulupidu toimuda. Aastaid oleme oma muusikakollektiividega muusikapidu pidanud Tartu Ülikooli aulas. Viimased viiruseaastad on seda ettevõtmist küll seganud, aga traditsioon väärib järgimist ja juba järgmisel kevadel üritame uuesti. Tore oleks ka maikuus teha jälle trepikontsert, mis toob väikesed ja suured tammelinlased oma armsa kooli ette kokku, et tunda: mu rõõm on lõputu.“