Euroopa Parlamendi partnerkooli staatus on koolile ennekõike tunnustus

30. mai 2023 Merilin Mändveer - Kommenteeri artiklit

Eestis tegutseb alates 2021. aastast Euroopa Parlamendi partnerkoolide programm, mille eesmärk on tutvustada noortele Euroopa Liidu ja Euroopa Parlamendi tööd. 12. mail tunnustati Euroopa Elamuskeskuses programmi kõige aktiivsemaid koole partnerkooli aunimetusega – 16 kooli said Euroopa Parlamendi partnerkooli seinaplaadi ning tänukirja.

EPAS-i programmi koordinaatori Maria Sakariase sõnul käsitletakse Euroopa Liidu temaatikat küll ka ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundides, kuid Euroopa Parlamendi partnerkoolid saavad ideid ja kogemusi lisaks ka teiste partnerkoolidega jagada. EPAS-i programmi raames arutlevad õpilased selle üle, millega Euroopa Parlament parajasti tegutseb ning millised on Euroopa Liidu suunad ja väärtused. Samuti mõtestatakse noortega, kuidas on Eesti Euroopa Liiduga seotud ning mida sellesse kuulumine meile annab.

Euroopa Parlamendi partnerkoolide programmi võrgustikus on üle 50 kooli. 16 kooli said partnerkooli aunimetuse ja seinaplaadi, sest on silmapaistvalt pingutanud: „Nendes koolides on hästi aktiivsed õpilased, kes on võtnud initsiatiivi ja koolis ise tegevusi ellu viinud. Need koolid on ka välja öelnud, et tegutsevad Euroopa Parlamendi partnerkoolina. Tore on näha, et mitmes neist koolidest on aktiivsed õpilased ja õpetajad, kes on võtnud initsiatiivi ja koolis ise tegevusi ellu viinud. Mitmed koolipere liikmed on saanud võimaluse reisida Brüsselisse ja Strasbourgi ning kohtuda programmi koolidega teistest Euroopa Liidu riikidest. Oleme kuulnud, et just need kohtumised on olnud eriti inspireerivad, pärast mida on osalejatel veel suurem soov Euroopa Liiduga seotud põnevaid tegevusi koolides ise ette võtta,“ kirjeldab Sakarias.

Tunnustusüritusel toimunud vestlusringis arutleti selle üle, mil moel saab koolides Euroopa Liidu väärtustest rääkida ning kuidas teha seda lihtsalt ja arusaadavalt. Õpilased ja õpetajad mõtlesid koos võimaluste üle, kuidas tekitada noortes Euroopa Liidu teemade vastu huvi. Vestlusringis osales ka Euroopa Parlamendi liige Marina Kaljurand. Kaljurand tõi välja, et küsitluste kohaselt teatakse Eestis Euroopa Parlamendist üsna vähe: „Teatakse, et Euroopa Parlament on olemas, aga millised teemad on riiklikud teemad ja millised Euroopa Parlamendi teemad ning kuidas neid mõjutada saab – sellest on eestlaste teadlikkus väga kehv.“ Et parandada teadmisi Euroopa Parlamendist ning Euroopa Liidust, soovitab Kaljurand noortel debatte korraldada ja kutsuda poliitikuid kooli rääkima. Ta soovitab õpilastel kooli kutsuda hästi erinevaid erakondi, et tutvuda eri vaatenurkadega.

Vestlusringis arutati ka, kuidas tuua Euroopa Liidu kauged ja keerulised teemad Eesti koolidele lähemale. Kaljurand tõi välja mõtte, et solidaarsuse mõistet saab selgitada klassi või sõpruskonna näitel: „Kui klassis või sõpruskonnas on ühel inimesel mure, on see kõigi mure. Ei saa olla nii, et kolmel inimesel on klassis mure ja ülejäänutel ei ole. Euroopa Liiduga on samamoodi. Kui me tahame, et keegi tuleks mingil hetkel meile appi, siis peame huvituma ka sellest, mis teeb muret teistele. Nii saame oodata, et ka meile tullakse vastu. Eesti huvides on teha mingisuguseid asju teiste riikidega koos. Euroopa Liit ei saa olla koos, kui ei ole solidaarsust,“ sõnas Kaljurand.

Euroopa Parlamendi Eesti büroo esindaja Anno Aedmaa sõnab, et partnerkooli staatus on kooli jaoks ennekõike tunnustus: „See on tunnustus selle eest, et kool on näinud vaeva. Nad on läbi viinud Euroopa päeva, korraldanud üritusi ning käinud seminaridel. Partnerkooli väärtuslik osa on ka koolide võrgustik. Euroopa Parlamendi partnerkoolid saavad minna teistele partnerkoolidele üle Euroopa külla. Lisaks korraldatakse seminare ka Eestist väljaspool, mis on õpilastele eriliselt põnev. Juunis ootab näiteks ees Euroopa noorteüritus Strasbourgis.

Ühest küljest on vaja koolides rääkida Euroopa Liidu temaatikast, sest see on õppekavas nii kirjas. Aga lisaks sellele, on meil vaja tekitada noortes selle teema vastu huvi ja selleks korraldamegi arutelusid.“

Euroopa Parlamendi partnerkooli seinaplaadi said Antsla Gümnaasium, Audentese Rahvusvaheline Kool, Gustav Adolfi Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, Narva Soldino Gümnaasium, Peetri Lasteaed-Põhikool, Põlva Gümnaasium, Rapla Kesklinna Kool, Tallinna Juudi Kool, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Tamsalu Gümnaasium, Tartu Annelinna Gümnaasium, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Valga Gümnaasium ja Värska Gümnaasium.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!