Jalutuskäik mitmekesise eesti keele aias

Mida tähendab väljend „Säh sulle, Orgu!“ juutuuber Sidni Tomsoni videos? Milliseid sõnu ja väljendeid saab lühendada omg, ss, sen, prolly, kle, vinna, mkm? Mis filmist on pärist tsitaat „Kui Tallinnasse läheme, läheme kohvikusse ja loomaaeda?“. Mida tähendavad väljendid „jutt läks käest ära“, „ta pillas paar märksõna“? Selliseid põnevaid ülesandeid lahendasid nutikad noored 15. märtsil Tartu Ülikoolis eesti keele kui teise keele olümpiaadil, mille teema oli seekord „Standardkeelest erinev keelekasutus“. 

Tihti kuuleb, et noored ei suuda koolis „korralikku eesti keelt“ õppinuna igapäevaelus eakaaslastest eestlastega suhelda ega saa ülikoolis aru õppejõust, kes ütleb näiteks „Hakkame nüüd pihta!“ Põhjus on selles, et normeeritud standardkeel on vaid üks keeleregister, mis on loodud selleks, et ühiskonnas oleks otsese tähendusega ja neutraalne keelevariant, millest kõik enam-vähem ühtemoodi aru saavad. Peale standardkeele on aga väga oluline ka kõnekeel, mida kasutame igapäevasuhtluses ja mis on palju spontaansem, vabam ja emotsionaalsem ning eri vanuserühmadel ka üsna erinev. Kõnekeel esineb tänapäeval ka tšäti- ja netikeeles. Veel on väga kasutatav kujundlik keel, milles sõnad väljendavad ülekantud, mitte otsest tähendust ning millega muudetakse tekst piltlikumaks ja ilmekamaks.

Olümpiaadi ülesanded koostas žürii koosseisus Aive Mandel, Kristel Algvere, Katrin Mikk, Diana Vender ja Mare Kitsnik (žürii esimees). Soovisime, et ülesanded oleksid eri tüüpi: nuputamist vajavad, konkreetseid teadmisi nõudvad ja loomingulist lähenemist soosivad. Olümpiaad toimus kahes vanuserühmas: 9. ja 10. ning 11. ja 12. klass. Ülesanded olid samad, kuid arvestust peeti eraldi.

Eelvoorus pidid õpilased täitma kaks ülesannet. Oli vaja salvestada kuni viieminutiline taskuhääling eesti noortekeele teemal ja kirjutada fantaasiajutuke, milles esineks kümme kujundliku keele väljendit. Eelvoorus osales kokku 17 noort Tallinnast, Jõhvist, Sillamäelt ja Tartust. See aasta oli osalejate hulgas noormehi ja neide võrdselt, tavapäraselt on eesti keele kui teise keele olümpiaadidel valitsenud neidude märgatav ülekaal. Taskuhäälingutest ilmnes, et eesti keelt ei õpetata koolis piisavalt ning noortekeelest ei räägita tundides üldjuhul üldse. Olümpiaadil osalejad tõdesid, et nende mitmekesise eesti keele oskuse on taganud eestlastest sõbrad trennist ja huviringist. Samas oli osa noori kõnekeelt õppinud ka eesti keele tundides, kui õpetaja oli olümpiaadimaterjalidest inspiratsiooni saanud.

Kõik eelvoorus osalejad pääsesid ka lõppvooru. Lõppvooruks valmistumiseks andsime noortele päris suure portsu materjale, sh teaduslikumat kirjandust, aga ka juutuuberite videoid, filme ja ka kooli eesti keele õpiku „Sõnajalaõis B2.1“, milles esineb päris palju kõnekeelt. https://teaduskool.ut.ee/sites/default/files/2023-02/ektk_2022_23_materjalid.pdf

Lõppvoorus tuli osalejail kahe tunni jooksul lahendada kümme noortekeele ja kujundliku keele ülesannet. https://teaduskool.ut.ee/sites/default/files/2023-03/tk_ektek_2022_23_lv_ylesanded.pdf

Ülesannete esimene pool käsitles noortekeelt. Eesti juutuuberi Sidni Tomsoni video https://www.youtube.com/watch?v=6lXSlfL-MHo põhjal oli vaja vastata küsimustele, nt „Mida tähendab väljend „Säh sulle, Orgu!?““. Õpilaste vastused olid nutikad ja loovad, nt „ta on ennast hästi näidanud ja Orgu peab kade olema“; „Minu võit“; „Näe, sain hakkama!“. Pakuti aga ka näiteks nii: „see tähendab nagu säh sulle kooki moosiga“.

Intensiivistajad

Veel oli vaja lugeda noorte Messengeri vestlusi ja joonida neis alla intensiivistajad ehk sõnad, mis muudavad mõne teise sõna tähenduse tugevamaks või nõrgemaks. 

SEEE VIDEOOOO

OLI NII ARMMASSSS

KURADI HEA VIIS ALUSTADA PÄEVAA 

awwwh ma räigelt tahaks teha mingit filmi 

tahaks sult tsipa editimist õppida sa täitsa pro juba 

(TeKE projekti materjal, olümpiaadiülesande katkend)

Intensiivistajad olid nii kirjakeelsed (nt „oli nii armmassss“) kui kõnekeelsed (nt „kuradi hea viis“, „räigelt tahaks“, „tahaks tsipa editimist õppida“). 

Lisaks pidid osalejad kirjutama iga kõnekeelse intensiivistaja kohale kirjakeelse vaste, mille valik oli ette antud (nt „äärmiselt“, „meeletult“, „üpris“, „veidi“).

Noortekeel luuletuses

Järgmisena tuli lugeda Kelly Turgi luuletust sushiõhtust ning leida sellest noortekeelele iseloomulikke jooni ning kirjutada lühidalt, millest luuletus räägib.  

marju ma mõtlen koguaeg

et peaks selle sushiõhtu ära korraldama

eile fb-s nägin kuidas sikil, birxil ja mammul

oli ilgelt nummi sushiõhtu piffidega

nad olid nii hollylikult riides ja meik oli ka superlux ilmselgelt läksid nad kluppi or something

mina tahan ka!

/…/

(Kelly Turk, kogumikust „Reaalne elu“ 2014, katkend)

Õppijad tõid välja noortekeelele omaseid jooni: leidub ingliskeelseid sõnu  ja slängi ning intensiivistajaid emotsioonide väljendamiseks, puuduvad kirjavahemärgid ja  suurtähed, tähti pikendatakse jm.

Tšätikeele lühendid

Seejärel oli võimalus tutvuda noorte tšätikeeles esinevate lühenditega. Messengeri vestlusest tuli leida sõnad ja väljendid, mida saab etteantud lühenditega asendada. 

B: a sa minu poole ei viitsi praegu põhimõtteliselt nagu võiks millal sa jõuaks

A: mingi 2 tunni pärast

B: issand ma suren ara niikaua haha:D

A: võibolla tuled kohe ikka

B: ma nii igatsen sind lihtsalt:))

A: awww mis romantiline vaib❤

B: sul minuta kurb ma tean lol

A: ok pole probleemi umbes 20 minuti pärast?

B: awww❤

A: hella siis kui jõuad

LÜHENDID: nkn mt lic omg ss sen mata prolly kle vinna mkm minta w ns jne bro vb mhmh pmst sus u mdea lamp h

(TeKE projekti materjal, olümpiaadiülesande katkend)

Üldtuntud piltlikud väljendid

Olümpiaadiülesannete teine pool oli pühendatud kujundlikule keelele. Kõigepealt tuli leida lausetest kujundlikke väljendeid ning  neid selgitada. Kõige raskemaks osutus väljend „tal läheb süda pahaks, kui ta bussiga sõidab“, millele lisaks õigele vastusele pakuti vasteks ka „ta muretseb ja kardab“, „talle ei meeldi bussiga sõita“ ja „ta kardab bussiga sõita“.

Siis pidid osalejad ära tundma eestlaste hulgas populaarseid filmitsitaate, nagu „Kust sa, lilleke, siia said?“ või „Kohe näha, et vanad sõbrad“ ning ühendama tsitaadi vastavast filmist pärit fotoga. See osutus keerukaks ülesandeks, mis on küllaltki mõistetav. Ega kõiki tsitaate teaks ilmselt eesti nooredki. 

Edasi loeti Tõnis Vilu luuletust ja analüüsiti seda.

rahu tõuseb kõrgelt puult nagu kotkas

oksad nagisevad hetke rahuldatuna

nad on jälle olnud toeks

lendavale võimule vabadusele

nad on jälle olnud

(Tõnis Vilu luulekogust „Oh seda päikest“ 2013, katkend)

Õpilased kirjeldasid luuletuse aluseks olevat looduspilti näiteks nii: „suur avamaa, mille ümber on mets“. Luuletuse peamõtet kirjeldati järgmiselt: „Ilma rahuta on meil halb, tuuline päev“, „Oksad on tugi ja kaitse, meie vundament“, „Nagu oksad toetavad kotkast, toetab ja hoiab rahvas oma riigi võimu ja vabadust“. 

Vanasõnad

Veel tuli selgitada vanasõnade funktsiooni, valida neist kaks ja kirjutada kummagi kohta lühike jutuke olukorrast, mida saab selle vanasõnaga iseloomustada. 

Noorel ei ole meelt ega vanal aru. 

Vana karu ei õpi tantsima.

Vana rebane juba lõksu ei lähe.

Üks vana sõber on parem kui kaks uut.

Muna õpetab kana.

(Vanasõnad)

Vanasõnade funktsiooni seletati näiteks nii: „neis on mõte, õppimine, mis on testitud ajaga“, „kõik teavad nende tähendust ja kasutavad, et keerulist olukorda lihtsalt seletada“. Näide vanasõnaga seotud jutust on järgmine: „Inimesele helistatakse ja pakutakse võtta krediiti väga väikese protsendiga, aga kui ta oli noor, talle pakuti seda ka ja see oli skämm. Nüüd tal on see kogemus ja enam ta ei lähe lõksu.“

Metafoorid

Kõige keerukamaks osutus metafooride ülesanne. Mitmed neist olid noortele tundmatud. Näiteks pakuti „ümarat juttu rääkima“ tähenduseks „teemast mööda rääkima“ ja „rääkima palju ilma põhjuseta“ ning „toorest kõnepruuki“ seletati nii: „väga osav ja arukas kõneleja olema“, „hästi ja huvitavalt rääkima“, „valetama“. 

Viimases ülesandes selgitati meemide tähendust ja loodi ka ise meeme. 

Grafitite otsimine

Samal ajal, kui žürii olümpiaaditöid hindas ja punkte kokku luges, otsisid noored väikeste rühmadena 40 grafitit Tartu kesklinnast ning pidid neid koos endaga pildistama. Rühmad olid nii kokku sätitud, et koostööd tuli teha teisest koolist pärit eakaaslastega. Mõõduvõtmises osalesid oma tiimiga ka õpetajad.

Kokkuvõtteks

Võitjad olid kõik osalejad, sest kõik said kokkuvõttes olümpiaadiga väga kenasti hakkama. Et osalejatele tõesti meeldis nende ülesannete kallal pusida, kinnitasid ka noortega kaasas olnud õpetajad. Meil oli seda rõõm kuulda. Oli ju olümpiaadi peaeesmärk juhtida õpetajate tähelepanu vajalikkusele tegeleda eesti keele tundides ka keele muude variantidega peale standardkeele. Noored ise arvasid küll, et peamiselt õpib kõnekeelt ikka eesti noortega suheldes ning kõnekeel muutub väga kiiresti. Õpetajad võiksid aga siiski lasta õpilastel vaadata tänapäevaseid noortefilme ja juutuuberite videoid ning lugeda tekste ka tšäti- ja netikeeles. Selliseid ülesandeid peaksid pakkuma ka õpikuautorid ning noortekeelega peaks kindlasti tegelema õpetajate väljaõppes.

Eesti keele teise keelena olümpiaadi korraldas Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakond koos Tartu Ülikooli teaduskooliga. Olümpiaadi rahastas Haridus- ja Teadusministeerium. Täname noore kirjanduse ajakirja Värske Rõhk, kes toetas olümpiaadi auhindadega.

Kes jõudsid esikolmikusse?

Nooremas vanuserühmas

• Nikita Mihhailov, Tallinna Õismäe Vene Lütseum, õpetaja Marina Kaleininkene
• Maria Sõritskaja, Tallinna Õismäe Vene Lütseum, õpetaja Marina Kaleininkene
• Aleksander Solovjov, Tallinna Õismäe Vene Lütseum, õpetaja Marina Kaleininkene

Vanemas vanuserühmas

• Viktoria Kotškina, Jõhvi Gümnaasium, õpetaja Ulvi Vilumets
• Reelika Rannamäe, Jõhvi Gümnaasium, õpetaja Ulvi Vilumets
• Matvei Škut, Tartu Annelinna Gümnaasium, õpetaja Maire Küppar