Kasin teadlikkus psüühilistest erivajadustest – kas lünk riiklikus õppekavas?

19. mai 2023 Teele-Triin Klimov, TLÜ eripedagoogika magistrant; Harriet Sammal, TLÜ psühholoogia magistrant - Kommenteeri artiklit
ELU projekti meeskond ja AS-i Hoolekandeteenused esindajad Tabasalu Koolis. Foto: erakogu

Tallinna Ülikooli õppeaine ELU (erialasid lõimiv uuendus) käigus lahendatakse meeskonnatööna elulisi probleeme. Üks kevadsemestri projektidest kandis nime „Psüühilise erivajadusega inimeste tegus elu kogukonnas“. Meie projektigrupp tegeleski üldhariduskoolis õppivate noorte ja nende õpetajate teadlikkuse tõstmisega, et vähendada psüühilise erivajadusega inimeste kiusamist. 

Laiemalt keskendus projekt psüühiliste erivajadustega inimeste kogukonda kaasamisele. Sotsiaalministeeriumi 2022. aasta uuringu kohaselt on 55 000 Eesti inimesel kas kaasasündinud intellektipuue või elu jooksul diagnoositud psüühiline haigus. Veidi alla 10 000 kasutab erihoolekandeteenuseid ehk riigi tuge igapäevaseks toimetulekuks. Kahjuks tuleb silmitsi seista tõsiasjaga, et psüühilise erivajaduse kohta levib ikka veel palju valeinfot ning leidub inimesi, kes peavad psüühilise erivajadusega inimesi vähem väärtuslikeks või isegi ohtlikeks. Seeläbi esineb ühiskonnas psüühiliste erivajadustega inimeste kiusamist. Kuigi teema on äärmiselt oluline, ei kajastata seda piisavalt riiklikus õppekavas.

Meie meeskond (psühholoogia magistrant Harriet Sammal, õigusteaduste magistrant Siret Kiik, sotsiaalpedagoogika magistrant Diana Bondareva, eripedagoogika bakalaureuseõppe tudeng Helen Adamson ning magistrandid Kristiina Ostapiv ja Teele-Triin Klimov) lõi ELU projekti käigus AS-ile Hoolekandeteenused tunnikava, mis käsitleb psüühilise erivajadusega inimeste eripärasid, kogukonda kaasamist ja noorte enda ettepanekuid, kuidas psüühilise erivajadusega inimesi rohkem kogukonda kaasata ja mida peaks tegema, et inimesed teaksid sellest teemast rohkem. 

Tunnikava katsetamiseks viisime 9. mail läbi infotunni Tabasalu Kooli 8. klassiga, et saada aimu, millised on noorte teadmised ja kokkupuuted psüühilise erivajadusega inimestega.

Tutvustasime õpilastele, mis on psüühiline erivajadus, kuidas need liigituvad ja kuidas käituvad inimesed, kellel on psüühiline erivajadus. Noored said väiksemates gruppides kaasa rääkida, jagada oma mõtteid ja kogemusi ning pakkuda lahendusi, kuidas muuta noored psüühilistest erivajadustest teadlikumaks. Kahooti õppemänguga kinnistasime uusi teadmisi. Lisaks projektimeeskonnale aitasid teemasid avada AS-i Hoolekandeteenused töötajad.

Noorte teadlikkus väike

Vestlusringides tuli juttu noorte enda kokkupuudetest ja kogemustest psüühilise erivajadusega inimestega. Selgus, et isiklik kokkupuude puudus enamikul. Kodus ja koolis neid teemasid pigem ei puudutata ning ka sotsiaalmeedias, kus noored palju aega veedavad, räägitakse psüühilise erivajadusega inimestest vähe. Osa noori on küll märganud lähedal asuvas Vääna-Viti kodus elavaid kliente ringi liikumas ja kauplustes töötamas, aga peaaegu ühest suust tõdesid nad, et nendest teemadest lihtsalt ei räägita.

Kui uurisime noortelt, mida nende arvates saaks teha, et teadlikkus psüühilistest erivajadustest tõuseks ja psüühilise erivajadusega inimeste kiusamine väheneks, toodi välja mitmeid ideid. Näiteks arvasid noormehed, et koolis võiks õpilastele rohkem mitmesuguseid erivajadusi tutvustada. Sellistel teemadel võiksid olla tunnid juba 4. või 5. klassis. Nad tõid välja, et oleksid ise valmis noorematele klassidele sel teemal tunde andma, kui oleksid varem tundides koos õpetajaga seda käsitlenud. 

Noorte arvates pole grupivestlustest abi siis, kui juba kiusatakse. Kiusajatega tuleks tegeleda individuaalselt, näiteks koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogi abiga. Praegu on koolides kiusamise vastu kasutusel KiVa programm, kuid see keskendub eelkõige laste turvalisusele. Kuna noortele meeldib videote jagamise platvorm TikTok, pakuti välja vastava hariva sisu jagamine keskkonnas. See peaks olema aga väga läbimõeldud, et kasu asemel kahju ei tekitataks. 

Veel ühe ideena pakuti klassikalist plakatikampaaniat, mille kandev sõnum võiks olla „Märka inimest!“. Noorte silmis oleks hea, kui sellised plakatid oleks näiteks bussipeatustes. Seal liigub palju inimesi, kellele võiks bussi oodates kampaania silma jääda ja mõtlema panna. Lisaks lastele ja noortele tuleks harida ka lastevanemaid ja õpetajaid. Noorte jutust kumas läbi tõsiasi, et kodudes praktiliselt ei räägita psüühilistest erivajadustest või ei tehta seda piisavalt. Kui koolides saaks teadlikkust tõsta tundides, siis noorte seisukoht oli, et teemast peaksid rohkem teadma ka vanemad, näiteks võiks rääkida erivajadustest vanematele suunatud üritustel. Nii tekiks vanematelgi rohkem julgust ja soovi lastega sel teemal vestelda. 

Katsetunnist saadud teadmisi kasutame tunnikava lõplikul väljatöötamisel, et tulevikus oleks AS-il Hoolekandeteenused sama kava alusel võimalik teha koostööd teiste üldhariduskoolidega ja tõsta ühiskonnas nii noorte kui õpetajate teadlikkust psüühilise erivajadusega inimestest ja nende olulisusest kogukonnas. Lõpptulemusena saaksid koolid üle Eesti kasutada juhendmaterjali ning muuta ühiskonda sallivamaks.

Katsetundi vaatlesid ka Tabasalu Kooli õpetaja ning sotsiaalpedagoog, kellelt saime tunnile kiitvat tagasisidet. Nende sõnul oli tund piisavalt mitmetahuline ja vaheldusrikas, et õpilastel ei hakkaks igav ning tähelepanuvõime säiliks. Tulevikus tahaksid nad meie loodud tunnikava kasutusele võtta. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!