Kasulik viide: Kui õpetajast saab õppeaine nägu
Seekordses kasulike viidete rubriigis tutvustan Oulu ülikooli uurijate mõne aasta tagust artiklit, mis avab klassiõpetajateks õppivate tudengite meenutuste näitel kunsti õppimise arusaama kujunemise keerdkäike.
Nii nagu Eestiski, on ka Soomes tavapärane, et üldhariduskooli I ja mõnel määral ka II kooliastmel õpetab kunsti õppeainet klassiõpetaja ning hiljem kunstiõpetaja. Kui kunstiõpetajatel mõjutab nende enda loominguline tegevus suuresti ka õpetajaidentiteeti, siis klassiõpetajate puhul on täheldatud peamiselt tuginemist oma kooliaja kunstiõppe kogemusele.
Varasemad teadustööd ja artiklis esitletud õpetajaks õppijate meenutused toovad esile asjaolu, et õpilane kujundab oma arusaama õppeainest suuresti õpetajaga saavutatud kontakti põhjal. Õpetaja on õpilase personaalsete arusaamade ja ootuste ning õppekavas esitletud eesmärkide vahendaja. Küll aga on algkooliastmes õpetaja enda arusaam ainevaldkonna suunistest ja teda juhtivad väärtushinnangud omakorda õpilase esmaste ootuste kujunemisel määravad.
Selle illustreerimiseks esitleb Moilaneni ja Mertala artikkel (2020) seika, kus õpilane, kes võttis kooliaja alguses omaks mudelitel põhineva kujutamisviisi, takerdus hilisemas kunstiõppes eneseväljendust ja loovust ergutavates kunstitegevustes. Nii võib frustratsiooni tekitada õppeolukord, mis on õppekavaga kooskõlas. Positiivselt meenutati alghariduse kunstiõpet ja just õpetajaid, kes lõid toetava õhkkonna ning käivitasid elulisi ja teiste ainetega lõimitud kunstitegevusi. Elulisust ja projektipõhist lähenemist toetab ka Soome kunstiõppe didaktika.
Artikli autorid suunavad nii õpetajaid kui ka õpetajate koolitajaid tõstma senisest enam esile isiklikke kogemusi ning rakendama oma põhimõtete tagamaid avavat eneseanalüüsi. Et õppekava eesmärke endale mõistetavaks ning omaseks muuta, julgustavad Moilanen ja Mertala tekitama õpetajakoolituses esmalt ruumi küsimusele „Miks?“ ning alles sellele vastuse leidnuna liikuma küsimusteni „Mida?“ ja „Kuidas?“. Ka Eesti riikliku õppekava ajakohastamine loob minu hinnangul soodsa pinnase miks-küsimuste küsimiseks nii enda kui kooli vaatenurgast.
Artikkel on vaba juurdepääsuga ning kättesaadav ajakirja veebilehel:
Moilanen, J. H. & Mertala, P. O. (2020). The Meaningful Memories of Visual Arts Education for Preservice Generalist Teachers: What is Remembered, Why, and from Where? International Journal of Education & the Arts, 21(12).
Link: http://www.ijea.org/v21n12/v21n12.pdf