KOGEMUS. Filmipisik on äärmiselt nakkav

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi meediaõpetaja Riho Rosin kirjeldab festivali produtsendi ja endise õpilase Grete Kaio kaasabil, miks filmimaailm teda paelunud on ja kuidas ta jõudis festivalini.

Meediapädevus on tänapäeval äärmiselt oluline, kuid sageli on see ringitööna või valikainete raames entusiastide vedada. Paljudes koolides leiab õpilaste meediahuvi väljundi audiovisuaalmeedia arendamises ja filmikunsti valikainetes või ringides.

Entusiastid korraldavad õpilaste ja tudengite filmifestivale, kus koos õpilaste arengu üle rõõmustada saab. Pikaajalise traditsiooniga oli Rakvere Gümnaasiumi filmifestival, kuid koolireformi tõttu leidis see paraku oma otsa. Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium pakkus sellele alternatiivi märtsis toimunud festivaliga PEFF 2023.

Meedia- ja filmimooduli õpetajana puutun iga päev kokku inspireerivate ja ideeküllaste õpilastega, kes tahavad filme teha. Praegune aeg sünnitab lugusid, millest saavad uued stsenaariumid. On lihtsalt vaja, et õpilased avastaksid endas oskuse ideed sõnadesse ning filmikeelde panna. 

Lugude visuaalse talletamise oskus on oluline, sest pilt räägib sageli rohkem kui sõna. Või kui ka ei räägi, siis on ometi kergemini tarbitav kui kirjasõna.

Noored kõnetavad noori

Meediaõpetajana alustasin tööd 13 aastat tagasi Tartu Kivilinna Gümnaasiumis KiGu TV-d ehk koolitelevisiooni juhendades. Hakkasime üsna algeliste vahenditega ka uudistesaateid tegema. Huvist audiovisuaalse kunsti, aga ka teooria vastu on kasvanud minu vaimustus kaamera- ja montaažitöö võimaluste üle. Sellest on inspiratsiooni saanud ka meie kooli meedia- ja filmimooduli õpilased, kellest mitmed on pärast kooli lõpetamist oma elu filmikunsti või reklaamindusega sidunud. 

Tasapisi kasvas koolitelevisioonist ja meediamoodulist välja eraldi filmimoodul, sest tundsin, et aeg ja koht selleks on õiged. Mul on hea meel, et olen suutnud aastatega õpilasi innustada ja inspireerida ning vaev on ennast ära tasunud. 

Rõõmu teeb, et kõrgkoolis filmitegemist õppijate kõrval on väga heal tasemel ka need, kes julgevad gümnaasiumis filmi tegemise ette võtta. Iga aastaga tunnen, et kasvav põlvkond, arenev tehnika ja keerulisemad lood pakuvad aina rohkem tegemis- ja kogemisrõõmu. Noored oskavad noori paremini kõnetada, nende teoste sisu ei ole seetõttu vähem kandev.

Lõpuks ei defineeri kunstis vanus aga midagi – oluline on, et tegijatel oleks indu, siis ei jää ükski uks suletuks. Seda illustreerib väga hästi meie filmifestival PEFF 2023, kus eripreemia südamest tulnud filmi eest sai 8. klassi õpilane Laura Teele Vaiknurme filmiga „Test nr 2 variant 7“. 

Tähelepanu tehnilisel teostusel

Filmide tegemise kõrval on sama oluline filmide vaatamine ja analüüsimine. Audiovisuaalset pildikeele valdamist arendavad just pisikesed asjad: maailmas avatud silmadega ringi käimine ja igast suunast teadmiste ammutamine. Oleme jõudnud huvist filmide ja filmifestivalide vastu oma esimese filmifestivali korraldamiseni. See kulmineerus 30. märtsil Tartu Elektriteatris PEFF 2023 lõpugalaga, kus näidati parimaid filmifestivalile esitatud õpilas- ja tudengifilme. Minu enda õpilaste töid oli siin nii õpilas- kui ka juba tudengikategoorias.

Õpilaskategooria parima lühifilmi auhinna võitis seekord Mia Grete Volmeri lühifilm „Leia mind“ ning tudengikategooria parimaks filmiks kuulutati Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi 13. lennu filmitudengite film „Sume mälestus“. Filmid pakkusid nii põnevust kui äratundmisrõõmu. Ühtlasi lõimiti ainevaldkondi, mida hariduselus ju näha tahame. Lisaks fantaasia- ja ulmelugudele inspireerisid noori koolitöö, ajaloosündmused ja mõned eesti kirjanike novellid.

Filmifestivali PEFF 2023 töid hinnates soovisime esile tõsta olulisi rolle filmi sünni juures. Meie soov oli peale hea stsenaariumi tuua välja ka huvitavat kaamera- ja kvaliteetset montaažitööd. Filmifestivalidel on tihti fookuses kogu tervik, meie pidasime oluliseks rõhutada ka tehnilist teostust. 

Filmifestivali juhina on olnud mul inspireeriv võimalus paljusid noortefilme vaadata. Oma õpilaste filme nautides jookseb peas ka kaamerataguse maailma reaalsus – olen ju ise platsil olnud ning eeltootmist suunanud. 

Filmide stsenaariumid sünnivad tihti pika toimetamise järel, mille jooksul teevad õpetajad ja õpilased koostööd. Filmiplatsil toimuv annab õpilastele oskusi terveks eluks: tuleb osata märgata, korraldada, hallata ja kujutada. Filmiplats on küll justkui eraldi võlumaa, mis pakub võimalust ümber kehastuda, kuid et see võlumaa saaks sündida, on vaja teha palju eeltööd oma vaba aja arvelt. 

Tahe maailma muuta

Meediamooduli kursustel, saadete ja filmide tegemisel ning üldisemalt audiovisuaalkunstiga kokku puutudes ei õpi lapsed vaid meedia ja filmi kohta. Filmimoodulis kogetu inspireerib mõnda noort proovima kätt ettevõtluses ja looma produktsioonifirma, arendama suhtluspädevust produtsendi või droonijuhina väljakutseid lahendades ning õppima ajaplaneerimist, et kooli kõrvalt kirega selle kunstiga tegeleda. Mul on privileeg sel teekonnal oma õpilaste kõrval olla, nõu anda ning rõõmu tunda, kui ikka ja jälle abi küsima tullakse. 

Kõige olulisem on, et noori sütitaksid asjad, mida neile meeldib teha. Et ei kaoks tahe lugudega maailma muuta, seda rikastada ning et sealjuures enda juuri ära ei unustataks. 

Filmitegemine on kunstivorm, mis nõuab rohkelt loovust, tööd ja visadust. Siinkohal kutsun kõiki filmihuvilisi üles tutvuma Johannes Lõhmuse koostatud kokkuvõttega „Filmihariduse lähtekoht Eestis“ (2020) – see materjal annab põhjendatud ja tervikliku ülevaate sellest, miks on meedia- ja audiovisuaalse meedia oskused praegu üliolulised. Loodan, et näen filmikunstist inspiratsiooni leidva meediaõpetajana peagi, kuidas meie noored filmitegijad oma unistusi püüdes nihutavad kinokunsti piire ja avastavad uute lugude loomiseks põneva tee. Tänan kõiki meeskondi, kes oma tööd meie esimesele filmifestivalile esitasid, ja oma õpilasi, kes festivali PEFF 2023 korraldamisse olulise panuse andsid.