Laps võiks iga päev liikumisest rõõmu tunda

Igal aastal tunnustab sotsiaalministeerium möödunud aasta kõige tegusamaid terviseedendajaid. Eelmisel aastal sai teiste seas tunnustuse Pärnu Pöialpoisi lasteaia liikumisõpetaja Katrin Vaiksalu, keda tõsteti esile mitmekülgsete sporditegevuste läbiviimise ja laste tervist toetava käitumise eest.

Kuidas teist liikumisõpetaja sai?

Käisin juba keskkooliõpilasena Pöialpoisi lasteaias kaks-kolm suve asendusõpetajana tööl. Pärast kooli lõpetamist läksingi lasteaiaõpetajaks õppima ja töötasin samas lasteaias rühmaõpetajana 15 aastat. Kui meie liikumisõpetaja ära läks, pakkus direktor seda kohta mulle. Kuna olen ise sporditaustaga – käisin Pärnu 1. Keskkoolis spordiklassis ja 12 aastat kergejõustikutrennis –, otsustasin kandideerida. Töö kõrvalt omandasin Tallinna Ülikoolis lasteaia ja algklasside liikumisõpetaja eriala ning praeguseks olen töötanud liikumisõpetajana juba 20 aastat. See lasteaed ongi minu esimene ja ainus töökoht.

Kas võib nii öelda, et Pärnu Pöialpoiss on spordikallakuga lasteaed?

Võib öelda küll. Lisaks oleme tervist edendav lasteaed, kus on tähtsal kohal õuesõpe. Kuna seitsmendaks eluaastaks omandab laps kõik olulisemad liikumisoskused, on lasteaiaiga kõige magusam aeg need oskused mänguliselt ning mitmesuguseid aktiivõppe meetodeid kasutades selgeks õpetada. Lisaks on 2023. aasta kuulutatud liikumisaastaks. Otsustasime oma lasteaiaga ka liikumisaasta tegemistest osa võtta. Korraldasime jaanuaris tervisemeeskonnaga mõttetalgud ja rääkisime läbi, mida me iga kuu laste ja vanematega koos teeme. Veebruar oli pühendatud talispordile, märts orienteerumisele, aprill oli südamekuu, mai on perekuu. Pärast suvepuhkust tuleb septembris matkakuu, oktoober on liikumismängude kuu, november tantsukuu ning detsembris võtame oma liikumisaasta kokku. 

Kas viite liikumistegevusi läbi kõigis 12 rühmas?

Kümnes rühmas, kahes sõimerühmas mitte. Kohtume iga rühmaga kaks korda nädalas, üks kord tegutseme saalis, teine kord oleme õues. Nelja vanema rühma lastega käime ka spordihallis. Sellesse gruppi olen kaasanud tasandusrühma koolieelikud, kes käivad kord nädalas ka muudes liikumistegevustes teiste lastega koos võimlemas. Tänu sellele on paranenud nende laste kehalised ja sotsiaalsed oskused. Pean väga oluliseks, et erivajadusega laste suhtlemisoskus areneks ja neil oleks sõpru ka teistes rühmades. Samamoodi on tähtis, et teised lapsed õpiksid tasandusrühma lapsi tundma ja nendega arvestama. 

Milliseid liikumistegevusi te lastega teete?

Kuude lõikes on liikumistegevused jaotatud selliselt, et igas kuus on üks põhiliikumine, üldarendavad harjutused ja liikumismängud. Nii on võimalik kindlat põhiliikumist pikemat aega ja põhjalikumalt õppida ning kinnistada. Nooremas vanuserühmas olen üldarendavad võimlemisharjutused ja põhiliikumised põiminud liikumiskavadesse, fantaasiavõimlemisse, tantsudesse, matkimismängudesse, et lastel oleks neid mängulisem ja lõbusam õppida ja teha. September on tutvumis- ja liikumismängude kuu, oktoober kõnni- ja jooksukuu, november viskamise ja püüdmise kuu, detsember loovliikumise ja tantsude kuu, jaanuar ronimis- ja roomamiskuu, veebruar hüpete ja hüplemise ning talispordikuu, märts on tasakaalu, koordinatsiooni ja riviharjutuste kuu, aprill akrobaatika, tantsude ja südamekuu. Mai on kordamise kuu, kus lapsed saavad kinnistada eakohaselt omandatud põhiliikumisi (jooksud, visked, hüpped, ronimis-, roomamis- ja tasakaaluharjutused) ning mängida liikumismänge. Vastavalt laste vanusele on harjutuste maht ja raskusaste erinev. Sellise süsteemi eelis on, et isegi kui laps on nädal-kaks haige, jõuab ta kuu jooksul vajalikud oskused omandada. 

Jooksukuul õpime eri jooksustiile ja õiget jooksutehnikat. Pallimängude kuul õpime palli veeretama, viskama (kaug- ja täpsusvisked), põrgatama, söötma, jalaga lööma jne. Detsembris ja aprillis on võimalik lastel õppida tantse. Olen ise loonud lastele sadakond tantsu, mida ka lasteaia pidudel esitame. Minu põhimõte on, et tants peab olema nii lihtne, et laps selle kolme-nelja korraga selgeks saab. Väga oluliseks pean oma töös muusikat, mis arendab rütmitaju, koordinatsiooni, vabastab pingetest ning annab hea ja rõõmsa meeleolu ning enesetunde. 

Iga kuu viimasel nädalal saavad lapsed ise liikumismängu valida. Ka spordihallis olen pannud kord kuus kõik vahendid välja ja lapsed saavad ise otsustada, kas mängivad sõbraga jalg- või sulgpalli. Enne olümpiamänge tutvustan lastele spordialasid ja Eesti tublimaid sportlasi. Kõik lapsed saavad oma oskusi demonstreerida lasteaia olümpiamängudel ning vanemate rühmade lastel on võimalus panna oma teadmised proovile viktoriinis.

Lisaks asuvad lasteaia lähedal meri, jõgi ja mets, kuhu saab minna matkama ning mis pakuvad mitmekülgseid võimalusi sportimiseks. Madalas merevees või rannas liiva peal joosta on hoopis teistmoodi tunne. Meie lasteaias on ka bassein ja kõik aiarühmade lapsed käivad kaks korda nädalas ujumas. Nii saavad nad lasteaias ka ujumise selgeks, mis on eluks vajalik oskus.

Millised liikumisüritused lastele kõige rohkem meeldivad?

Usun, et kõik need, mida me lasteaias korraldame: suve- ja taliolümpiamängud, orienteerumis-, spordi-, matka-, ratta- ja liikluspäevad, loovusenädalad. Igal aastal toimub ka südamenädal, samuti võtame septembris osa üleriigilisest liikumisnädalast. Meil on toimunud ka tsirkusepeod, kus saab laste esituses näha tireleid, hundirattaid, püramiide ja muid akrobaatikaharjutusi. Õpetajad on sellistel spordiüritustel kostümeeritud muinasjututegelasteks, mis lisab omakorda põnevust. Sportlikes ettevõtmistes lööb kaasa kogu Pöialpoiste pere. 

Tervet hulka juba traditsiooniks saanud üritusi korraldab ka Pärnu linn: sügisene koolieelikute jooksupäev, viie-kuueaastaste laste tantsupäev, erivajadusega laste mängupäev, mis sel aastal toimus 25. aprillil ja millest võttis osa üle saja lapse. 11. mail toimus Pärnu spordihallis traditsiooniline koolieelikute spordipäev, kus võisteldi mitmesugustes teatejooksudes. Pärnu linn on sportimise osas olnud väga toetav.

Kas vajalikud spordivahendid on lasteaial olemas?

On küll. Lasteaial on uus staadion, kus on 70 meetri pikkune jooksurada, kaugushüppekast koos jooksurajaga, jalgpalliväravad, korvirõngad, tasakaalurajad jne. Liikumist propageerivate projektide toel oleme saanud osta spordivahendeid: palle, jalgpalliväravaid, korvpallialuseid, kettagolfi korve ja kettaid, suuski ja palju muud. Meie lasteaias õpivad kõik lapsed juba nelja-aastaselt libisammuga suusatama. 

Milline on teie hinnangul laste füüsiline tervis?

Tervise Arengu Instituudi uuringud näitavad, et lapsed on kehaliselt nõrgemaks jäänud ning liiguvad varasemast vähem. Seda on ka lasteaias näha. On väga tublisid vanemaid, kes panevad liikumisele suurt rõhku, kuid osal kas ei ole seda võimalust või ei ole pere nii aktiivne. Pigem tuuakse laps hommikul autoga lasteaeda ja viiakse õhtul autoga koju tagasi. Oleme püüdnud sportlikke sündmusi lasteaias alustada ühise hommikuvõimlemisega õues koos lastevanematega, üha rohkem liigume ja tegutsemegi õues. Kahju on sellest, et lasteaiast kooli minnes jääb lastel liikumist oluliselt vähemaks. Olen mõelnud, et nii televisioonis kui ka sotsiaalmeedias tuleks rohkem liikumisharjumusi propageerida ning tutvustada tegevusi ja harjutusi, mida pered saavad koos teha.

Miks on liikumine nii tähtis?

Eeskätt on liikumine tähtis lapse igakülgseks, nii vaimseks kui ka füüsiliseks arenguks. Kindlasti saab täiskasvanu oma eeskuju ja tegevusega lapse kehalist aktiivsust mõjutada. Mõni laps ei pääse koolis käies mitte kunagi spordivõistlustele kooli esindama, aga lasteaias ta saab selle kogemuse. Lasteaias saavad medali kõik võistlejad, mitte ainult parimad. Üksteisele kaasaelamist ja õlatunnet on nii tore kõrvalt vaadata. Kehaliselt nõrgemaid lapsi saab motiveerida neile jõukohaseid ülesandeid andes ning ka väikeste edusammude eest kiites. Enamasti me lasteaias küll võidu peale ei võistle, vaid liigume ja spordime hea enesetunde, rahulolu ning positiivsete emotsioonide nimel. Vanemates rühmades tekib siiski eriti poistel hasart ja nad ise tahavad võistelda. Rahvastepalli näiteks mängime alguses nii, et isegi kui keegi pihta saab, ta mängust välja ei lähe. Siis moodustan meeskonnad nii, et tugevamad ei satuks ühte võistkonda ja kõik saaksid eduelamuse. 

Kuna oleme liitunud kiusamisest vabade lasteaedade programmiga, saab sporditegevuste käigus ka üksteisega arvestamist, hoolimist, abistamist rõhutada ja meelde tuletada ning väikeste karudega üheskoos võimelda. 

Kas mõne lapse puhul on kohe näha, et tal on mingi spordiala jaoks eeldusi?

Jah, sellisel juhul olengi soovitanud vanematel ta trenni panna, meil on väga tublisid spordilapsi. Tublimatele tulebki eraldi tähelepanu pöörata ja neile teistest rohkem ülesandeid ning harjutusi anda. Spordipäeval saab iga laps diplomi, kuhu panen kirja kaugushüppe, paigalt kaugushüppe, 70 meetri jooksu ja palliviske tulemused. Kõigi kolme-nelja aasta tulemused lähevad arengumapi vahele ja on näha, et kõik lapsed on arengus edasi läinud. Olen mõelnud, et kui kellestki peaks kunagi maailmameister või olümpiavõitja saama, on huvitav vaadata, millised tulemused tal lasteaias olid.

Miks on tähtis, et lasteaias oleks liikumisõpetaja?

Tervise Arengu Instituudi hiljutisest uuringust selgus, et lasteaedades, kus töötasid liikumisõpetajad, olid lapsed kehaliselt võimekamad ja osavamad. Pean väga oluliseks liikumisõpetajate olemasolu lasteaias ja hindan nende suurepärast tööd laste liikumisoskuste ja -harjumuste kujundamisel. Just see panebki aluse aktiivseks ja terveks eluviisiks täiskasvanuna. Pärnus on õnneks kõigis lasteaedades liikumisõpetajad olemas, mis on hea. Arvan, et lapsed võiksid iga päev liikumisest rõõmu tunda.