Lasteaed, mis paikneb kolmes majas, kuid on väärtustelt üks

Viljandi valla lasteaed Päikesekiir on ühendlasteaiana tegutsenud seitse aastat. Lasteaia juhil Astra Jamnesil on hea meel, et Päris, Pärstis ja Puiatus asuvate majade kollektiiv on aastatega põimitud ühtseks meeskonnaks, aga sealjuures on iga lasteaia eripära hoitud ning väärtustatud.

Tartu Ülikooli eetikakeskus tunnustas 2022. aastal Päikesekiire lasteaeda hea lasteaia edendaja ja väärtuskasvatuse lasteaia tiitlitega. Tunnustuse pälvis lasteaed teadliku väärtusarenduse ning igas päevas leiduva rõõmusära eest.

Astra Jamnes, mida tähendab ühe väärtuspõhise ühendlasteaia loomine ja hoidmine? Kuidas seda tehakse? 

Mina ja õppealajuhataja Viive Mägi tulime, kui Päikesekiir oli ühendlasteaiana juba kolm aastat tegutsenud. Esimesel aastal töötasime veel vana arengukava järgi, kuid siis saime koos kollektiiviga hakata uue arengukava sisu looma. Sellega seoses sai hoo sisse ka väärtusarendus. 

Leian, et arengukava on ühe asutuse jaoks väga oluline dokument – see ei tohi olla lihtsalt paber. Konsultandi abiga kaasasime protsessi kõik rühmameeskonnad, kellega vesteldi eraldi. Seejärel olid ühisel seminaril koos kõik meie lasteaia töötajad ning valla haridusjuhid. Arengukava koostamisel said kokku ka kohaliku omavalitsuse spetsialistid, lastevanemad ja meie omavalitsuse teiste lasteaedade juhid. Arutasime kõik üksipulgi läbi: mida me siin Päikesekiires tegelikult tahame, mis on meile oluline ning millistele väärtustele tuginedes tegutsema peaksime? Lapsed ja vanemad täitsid kodus ühiselt mõtiskluslehti teemal, milline võiks olla tulevikulasteaed ja mis neile lasteaias rõõmu teeb. 

Kas teie kolm väliselt väga erinevat maja on oma olemuselt pigem ühte nägu või erinevad? 

Lasteaiad on erinäolised: Pärstis on mõisalasteaed, millega kaasneb teatav ajalooline aspekt, mõisapark ja vanad mõisahooned. Puiatus on hoopis teistsugused tingimused ja looduslik mitmekesisus. Lasteaia naaber on vibuklubi, mis samuti rikastab lasteaia igapäevategevusi. Päril on lasteaia tarbeks ehitatud maja koos turvalise õuealaga. Ümbruses on head sportimistingimused, terviserajad ja spordihoone. Kõigis kolmes õppekohas on meie heaks naabriks raamatukogud. Õppekohtade eripära säilib, samas väärtused, millest lähtume, ja tegutsemise üldised põhimõtted on ühised.

Kuidas ühist eesmärki teadlikult hoida ja suunata?

Eesmärki tuleb pidevalt fookuses hoida ning juhid ei tohi hetkekski väsida. Oleme lasteaia väärtused, missiooni ja visiooni väga nähtavaks teinud. Alustame või lõpetame oma koosolekuid alati väärtusminutitega. Eelmisest õppeaastast alates võtsime iga kuu fookusesse ühe põhiväärtuse. Koosolekul, kus analüüsime möödunud kuu tegevusi ja seame plaanid algavaks kuuks, saab iga töötaja öelda, mida selle kuu väärtus talle tähendas ja mida ta ise sellest lähtuvalt tegi. Kui alustasime, olid need sõnavõtud pigem üldised, aga juhtidena suunasime töötajaid end täpsemini väljendama ning praegu on vastused palju konkreetsemad. Väärtusarenduse analüüsi toel jõudsime selleni, et lisaks pedagoogilisele personalile peame kaasama teenindava töötajaskonna, kogu lasteaiapere, sest kollektiiv on üks tervik ja töötame ühise eesmärgi nimel. Nüüd on väärtusminutid kõigi koosolekute osa.

Olete lastelt küsinud, mis neile lasteaias kõige rohkem meeldib ja mida nad kõige rohkem teha sooviksid. Mida lapsed vastasid? Milliseid muutusi olete sellest lähtuvalt teinud?

Küsisime seda juba arengukava koostades ning ka iga õppeaasta lõpus. Me ei kasuta n-ö traditsioonilist küsitlusvormi, vaid saadame kodudesse paberil küsimused, kus lapsed saavad muu hulgas joonistada oma unistuste lasteaeda. Lisaks on seal koht, kuhu pered saavad õpetajatele tänusõnu kirjutada, ning küsimused selle kohta, mis võiks lasteaias teisiti olla. Nende vastuste põhjal koostame sõnapilve, mis annab meile mõtteid, mida teisiti teha. Lapsed ütlesid näiteks, et võiksime rohkem bussiga sõita. Sel õppeaastal oleme teadlikult kirjutanud projekte, mis võimaldavadki rohkem ringi sõita ja põnevates kohtades käia, ka ühistranspordiga.

Praktilisi näiteid on veel. Lastele meeldib väga kiikuda. Puiatu õppekohas oli seni ainult üks vana kiik. Nüüd said lapsed endale kaks uut kiike, pesakiige ja tasakaalukiige, sest nad ise soovisid seda. Lapsed tahavad väga ka batuuti, aga turvaline õuebatuut on meie jaoks liiga kallis, seega planeerime suuremale üritusele batuudi rentida. Muidugi on laste unistuste lasteaiad suurejoonelised – näiteks soovitakse õuealale tünnisauna või unistatakse suure laevaga sõitmisest. Ja muidugi tahetakse lasteaeda basseini.

Teie lasteaeda iseloomustavad märksõnad on matkamine ja õues olemine. Miks ja kuidas te seda teete? 

Meil on üks kord kuus „Kõik õue!“ päev, mis tähendab, et kõik tegevused peale magamise toimuvad õues, kus on ka kõik töötajad, sealhulgas juhid, kokk ja logopeed. Sellel päeval toimub kas matk, orienteerumine või erinevad tegevused õuealal. Kui ilm võimaldab, sööme ka hommikust õues. Lapsed tahavad väga õues süüa.

Kord sattus meie õuepäevale vallavanem, kes tavapärase tervitus- ja kohvilaua asemel sai samuti endale ise lõkkel süüa valmistada. Ta tundis suurt muret väiksemate laste turvalisuse pärast ning läks neid isegi hoiatama, et lõke on ohtlik ja vardad kuumad. Rahustasime teda, et meie lapsed on sellega harjunud ja ka kõige pisemad saavad toidu lõkkel küpsetamisega hakkama. Maast madalast alustades ei juhtu lõkke ääres midagi, kui eelnevalt on lastega ohutuse teemadel vesteldud.

Laste õhin õues olemisest nakatab ka õpetajaid, kes hea meelega tulevad õue tegutsema. Omalt poolt oleme loonud selleks tingimused – soe ja ilmastikukindel talvine riietus on tööandja poolt. 

Kuidas te matkamise oma tegevuste sekka mahutate? 

Matkamine toetab meie arusaama õppimisest ja selleks on kõigis kolmes õppekohas head võimalused. Näiteks Puiatu rühm matkab vibuklubi maastikuvibu treeningrajal ja kohalikule jaanitule platsile. Pärstis on traditsioonilised matkad ümber järve ja lähedalasuvasse metsatukka. Päril on lasteaia lähiümbruses tiik ja lihaveiste karjamaa, jalutuskäigu kaugusel Päri terviserajad. Jalgrattamatkaks sobib kergliiklustee, mis viib Viljandisse. Ja muidugi viib pikk sirge Unistuste tee Päri külast Pinska külla. 

„Kõik õue!“ päeval matkavad ka sõimeealised, kes teevad seda päeva esimeses pooles, valides endale jõukohase raja. Nende rõõm matkamisest on täpselt sama suur kui vanematel lastel, nad ootavad neid matku väga.
Veel on meie lasteaiale iseloomulikud õhinapõhised huviringid koolieelikutele, mille eest juhendajad otsest tasu ei saa ja mida me teeme kord kuus väljaspool tööaega. Ka vanematele ei maksa see midagi. Näiteks toimetab meil õhinapõhine matka- ja kokandusring. Küsime alati lastelt, kuhu võiksime minna ja milliseid sööke kaasa teha, ning võtame neid soove arvesse. Sihtkohta jõudmiseks kasutame palju ühistransporti ja nüüd juba julgeme ka vanematelt rohkem abi paluda. Ei ole haruldane, et palume vanematel lapsed hommikuks hoopis raudteejaama tuua.

Miks on matkamine nii oluline? 

Matkamine on mõnes mõttes nagu elustiil, sest matkal saab lastele õpetada paljusid elulisi oskusi, mis neil edaspidises elus marjaks ära kuluvad. Matkajutud on hoopis teistsugused, seal hakkavad kooruma huvitavad lood elust, kodust, lähedastest, lasteaiast, muredest, rõõmudest. Laste usaldus ning see, kuidas ja mida nad räägivad, on hoopis teise väärtusega. Omaette matkarõõm on muidugi söömine, sellega tahavad lapsed alustada juba bussis või rongis. Seetõttu olemegi matkaringi sidunud kokandusringiga ja teeme endale enne ise söögi kaasa. Esimesse klassi minnes oskab laps juba kodus endale lihtsate vahenditega süüa teha.

Mis on kulgemise reede?

Eelmisel õppeaastal alustasime kord kuus toimuvate kulgemise reedetega, sest lapsed ütlesid, et tahaksid veel rohkem mängida. Kulgemise reedel traditsioonilisi õppetegevusi ei toimunud. Oli vaba kulgemine, mille käigus küsiti lastelt, mida nemad sel päeval teha soovivad.

Sel õppeaastal otsustasime, et võtamegi tempo maha, teeme õppe- ja kasvatustegevused ära nelja päevaga ning kulgemise reede jääb lastele igal nädalal tervenisti mängupäevaks. Rühmad on selle kohta andnud head tagasisidet, mille põhjal julgen öelda, et otsus oli õige. Ühel sellisel reedel algatasid lapsed ise rühma koristuspäeva. Õpetaja abi näitas kätte, kus on tolmulapid, tolmuimeja ja muud vajalikud koristusvahendid, ning kõik riiulid tehti korda, vaibad viidi õue jne. Kulgemise reedeid on kasutatud ka matkadeks. Hea mõte oli ka reedene mänguasjade päev, mil laps saab tutvustada kodust kaasa võetud mänguasja ja mängida nii enda kui ka kaaslaste mänguasjadega.  

Mulle tundub, et kulgemise reedet naudivad nii lapsed kui ka täiskasvanud. Ainult juhtkond peab seda reedest kulgemist veel õppima. Meil on vaja veel iseendaga tööd teha, et see ka meie puhul toimiks. Praegu on rohkem nii, et kõik kuhjunud tööd teeme reedel ära. Kuna liigume vaikselt projektõppe suunas, loodan väga, et kogu õppetegevus muutub järjest lõimitumaks ja mängulisemaks, lapsest lähtuvaks. Et ideaalis ei näekski lapsed neid reedeid eriliste päevadena, vaid see oleks lasteaia loomulik osa. 

Kas ja mida andis teie lasteaiale väärtusarenduse analüüs? Mida see üldse ühele lasteaiale tähendab? 

Alguses oli see hirmutav. Eneseanalüüs tundus ülisuure tööna ja oligi mahukas. Algus oli rohkem juhtkonna teha, kollektiivi kaasasime siis, kui oli juba vaja konkreetsemat sisu luua. Tegime töötajate seas üleskutse ja moodustasime soovijatest väärtusarenduse töögrupi, kuhu kuulus igast rühmast üks õpetaja. See tähendas mitmeid koosolekuid ja üha uute küsimuste püstitamist. 

Ühel hetkel saime aru, et ei jõua analüüsida kõiki oma nelja põhiväärtust, vaid peame keskenduma ühele. Teadsime, et tahame analüüsimiseks võtta valdkonna, mis meid lasteaiana edasi viib ja kus on võimalik midagi veel täiustada. Nende põhimõtete alusel valisime ühiselt välja koostöö. 

Lisaks kriitilistele sõpradele küsisime ka vallavanema, valla haridusjuhi, hoolekogu ning ühe teise lasteaiajuhi arvamust. Küsisime koostöö tähendust ka lastelt ja saime teada, et koostöö on koos tegemine.  

Mida selline analüüsimine lasteaias muutis? 

Analüüs tõi välja lasteaia arengukohad. Olen juhina väga rahul, et me selle tee ette võtsime. Tööd on kogu aeg palju ja aega põhjalikuks analüüsiks napib. Ei ole olemas paremat ega halvemat aega, aga kui on tahtmine ja kindel siht, tuleb see lihtsalt ette võtta.