ÕPETAJA SOOVITAB. Erialane lugemisvara – õppimise teooria ja praktika võivad käia käsikäes!

Kerli Kaldmaa jagab soovitusi vaimutarkuse ammutamiseks. Ta kirjeldab raamatuid, mis abistavad nii algajail õpetajail ja tugispetsialistidel kui ka kogenud pedagoogidel teaduse uuemate avastustega tutvuda või õpitut meenutada.

„Usu oma võimetesse, võta aega ja otsi partner“ – kõlavad nagu laulusõnad, kuid tegelikult on tegu lihtsate võtetega, mis soodustavad õppimist, aga eelkõige sellist õppimist, mis on tulemuslik ega tekita liigseid pingeid ka praeguse aja lastel. Õpetajad on raamatusõbrad. Kui ilukirjandus kosutab hinge ja laseb mõttel puhata, siis erialane kirjandus pakub vaimutoitu ja on kiirel ajal täiendkoolituse eest.

Vanarahvatarkus ütleb, et tibusid loetakse sügisel. Hariduses loetakse kevadel. Põhikoolilõpetajatel ja abiturientidel seisab just siis ees aasta kõige pingelisem ja stressirohkem aeg. Ajal, mil põhikooliõpilased pistavad rinda gümnaasiumikatsetega ja gümnaasiumilõpetajad sooritavad riigieksameid, tekivad küsimused õpilaste motivatsioonist, õpioskustest, tõhusatest õpistrateegiatest, tööharjumusest ja suhtumisest õppetöösse. Ja loomulikult on alati aktuaalne teema õpilaste vaimne tervis, sooritusärevus, pinged.

Oma töös õpilasnõustajana puutun nende teemadega iga päev kokku. Gümnaasiumisse tööle asudes on õppimisega seotud teemad mind väga huvitama hakanud. Olen püüdnud sel teemal kõikvõimalikku uuemat kirjandust lugeda, et mõista paremini õpilasi ning püüda toetada nii neid kui ka õpetajaid. 

Lugemiseks on mulle sattunud mitmesugust kirjandust. Kolm mind praegu enim kõnetanud raamatut on Carol S. Dwecki „Mõtteviis“, Jo Boaleri „Piirideta mõistus“ ja Barbara Oakley, Beth Rogowsky ja Terrence J. Sejnowski „Teadlik õpetaja“. 

Dwecki „Mõtteviis“

See teos keskendub autori uurimistööle, mis demonstreerib uskumuste jõudu. Hoolimata sellest, kas oleme uskumustest teadlikud või mitte, juhivad need meie elu. Raamatus on juttu kahest mõtteviisist: kinnistunud mõtteviis (ingl fixed mindset) ja edenemismõtteviis (ingl growth mindset). Neist esimese puhul usub inimene, et tema omadused on n-ö kivisse raiutud. See tekitab vajaduse end pidevalt tõestada. Teine mõtteviis põhineb uskumusel, et omaenese jõupingutuse abil on võimalik oma põhiomadusi arendada. 

Raamatu suur väärtus seisneb rohketes näidetes ja soovitustes, kuidas õpetajad ja lastevanemad saavad nende mõtteviiside olemasolust teadlik olles aidata nii iseennast kui lapsi, et päästa valla enda ja oma laste potentsiaal, tekitada huvi õppimise ja arenemise vastu. Edenemismõtteviisi rakendades saame lapsi motiveerida, aidata neil koolis paremini edasi jõuda ning saavutada oma eesmärke, asendada hirmu läbikukkumise ees väljakutsetega.

Jo Boaleri „Piirideta mõistus“

See raamat viitab Dwecki mõtteviiside teooriale ning pühendab oma raamatus peatüki mõtlemisviiside muutmisele. Boaler leiab, et õppimisvõime pole midagi muutumatut, me kõik oleme arenemise teel. 

Õpilased kardavad teha vigu ja keskenduvad ainult positiivsele tulemusele. Autor selgitab, et vigade tegemisest on aju arengule kasu. Ta toob oma raamatus väga palju näiteid matemaatika õpetamise kaudu. Need on nii veenvalt ja kaasahaaravalt esitatud, et täiskasvanuna tekib tahtmine osaleda sellise õpetaja tunnis ja asjadest päriselt aru saada. 

Sarnaselt Dweckiga ütleb Boaler, et avastused mõtteviisi muutmise väärtusest eeldavad teistsugust õpikäsitust, mis soodustab uutmoodi õppimist – füüsilisemat, mitmemõõtmelisemat ja loovamat. Arvestades õppekavade mahtu, on meie lapsed sunnitud õppima kiirustades ja pealiskaudselt. Boaler selgitab ühes peatükis, et mõtlemise kiirus pole võimekuse mõõdik. Parim viis õppida on suhtuda ideedesse ja ellu loovalt ja paindlikult. Kiirustamine tekitab stressi ja muudab ärevaks. 

Tihti hinnatakse lapse potentsiaali õpitempo järgi, kuid Boaler väidab, et kiiresti või aeglaselt õppimine näitab, et laste aju talitlus on tihti erinev. Tähtsam on aeglane ja sügav talitlus. 

Raamatu lõpust leiab viited internetilehekülgedele, kus Boaleri töödega põhjalikumalt tutvuda saab.

„Teadlik õpetaja“

Igal õpetajal ja tugispetsialistil on oma tööst tuua näiteid, kus õpilane selgitab veenvalt, kuidas ta tunnis saab kõigest aru, kuid niipea kui peab kontrolltööd sooritama, on kõik justkui peast pühitud. Oakley, Rogowsky ja Sejnowski käsitlevad oma raamatus teadmiste omandamisega seotud olulisi teemasid: mälu tugevdamine, kaasav ja aktiivne õppimine, kohustuste edasilükkamisest hoidumine, hea tööõhkkond ja õpilaste ühtsustunne – kõik need soodustavad teadmiste omandamist. 

Raamatu autorid toovad lugejani arusaadavas kirjas ja illustratsioonide näol neuroteaduse avastused, mida õppimisel ja õpetamisel tõhusalt kasutada saab. Nad selgitavad pikaajalise mälu ja töömälu erinevusi ja seda, kui oluline on mitmekülgne harjutamine, et õpitu hästi meeles püsiks. Siit leiab ka vastuse tühja peaga kontrolltööd põrnitseva õpilase kohta. Raamatust leiab tehnikaid, kuidas õpetada õpilasi õppima nii, et teadmised salvestuksid pikaajalisse mällu (nt aktiivne meenutamine kui tõhus võte uute teadmiste pikaajalisse mällu kinnistamiseks).

Minu kui tugispetsialisti jaoks olid kõige kõnekamad peatükid, mis käsitlesid hea tööõhkkonna kujundamist ja õpilaste ühtsustunde tekitamist, kus rõhk oli ühesõppel kui jõustaval viisil. Ühesõpe, mille definitsioon sarnaneb ühisõppe ja meeskondliku õppe omaga, on käesoleva raamatu autorite tähenduses grupis õppimine, kus õpilastele jagatakse rollid. Eesmärk on kõrgema tasandi sisu omandamine, kus väikestele gruppidele antakse lahendada keerulisemaid avatud vastustega ülesandeid. 

Raamatus on põhjalikult seletatud, kuidas selliseid gruppe tööle saada, mida õpilaste ja õpetaja enda puhul silmas pidada, kui olulised on reeglid ja ootuste püstitamine ning millised on grupitöö plussid ja miinused. 

Teine tähtis osa on hea töökeskkonna kujundamine. Autorid toovad välja võtted, kuidas saavutada klassi töine õhkkond ning kui palju olulist ja ennetavat saab õpetaja ära teha juba enne esimest koolipäeva, et õpilased koolis end oodatuna ja turvaliselt tunneksid.

Haridussüsteemi suur vastutus on õpetada ja kasvatada teadlikke ja uudishimulikke inimesi, kes tahavad pingutada iseenda pärast. Kasvatada ja toetada neid hoolivateks, empaatilisteks ja teistega arvestavateks kaaslasteks. Oleme sellel teel koos ja toetame üksteist nii nõu ja jõuga. Lugemisrõõmu ja -jõudu kevadeks!