Õpetajate Leht 19. mail

Keegi ei soovi kaduda: kas väikeste maakoolide sulgemine on paratamatu? Selle aasta algul elas Lääneranna vallas 5198 elanikku, kuid ühes Lihula Gümnaasiumi ja Kõmsi Lasteaia-Algkooliga on seal lausa kaheksa kooli. Ülemäära palju isegi ülemöödunud sajandi talurahvaseadust arvestades.

Minu parim enne ehk Ainealasest mandumisest

Kui tähtsad on aine- ja pedagoogilised teadmised õpetaja juures või piisab sellest, et oled hea inimene? Sellel ja teistel õpetaja professionaalsusega seotud teemadel arutleb Maigi Varusk.

Kasin teadlikkus psüühilistest erivajadustest – kas lünk riiklikus õppekavas? 

Tallinna Ülikooli õppeaine ELU (erialasid lõimiv uuendus) käigus lahendatakse meeskonnatööna elulisi probleeme. Projekti „Psüühilise erivajadusega inimeste tegus elu kogukonnas“ raames tegeles tudengite grupp üldhariduskoolis õppivate noorte ja nende õpetajate teadlikkuse tõstmisega, et vähendada psüühilise erivajadusega inimeste kiusamist. Üliõpilased lõid AS-ile Hoolekandeteenused tunnikava, mis käsitleb psüühilise erivajadusega inimeste eripärasid, kogukonda kaasamist ja noorte enda ettepanekuid, kuidas psüühilise erivajadusega inimesi kogukonda kaasata ja mida peaks tegema, et inimesed teaksid sellest teemast rohkem.

Loovtööd võib teha juba algklassides

Loovtöö on üks 8. klassi õpilase aasta olulisimatest kooliga seotud sündmustest. Enamasti kaasneb sellega suur stress, pinge ja pabistamine. Peetri Lasteaia-Põhikooli klassiõpetaja Helen Pullinen on veendunud, et hirm tuleb teadmatusest, ning sellepärast viibki ta oma õpilastega loovtöid läbi juba alates 1. klassist.

Laps võiks iga päev liikumisest rõõmu tunda

Kuna laps omandab seitsmendaks eluaastaks kõik olulisemad liikumisoskused, on lasteaiaiga liikumisoskuste ja -harjumuste omandamiseks kõige magusam aeg, kinnitab Pärnu Pöialpoisi lasteaia liikumisõpetaja Katrin Vaiksalu. Igas kuus õpitakse lastega üht põhiliikumist ning tehakse üldarendavad harjutusi ja liikumismänge. Lisaks toimuvad lasteaias suve- ja taliolümpiamängud, orienteerumis-, spordi-, matka-, ratta- ja liikluspäevad, loovusenädalad, tsirkusepeod ja palju muudki.

Märt Treier mõõdab inimese õnnestumist koolis selle järgi, kas temaga on võimalik vestelda

Raadio- ja teleajakirjanik ning koolitaja Märt Treier usub, et kui inimeses miski on, tuleb see välja; kui pole, siis ei aita ka lendav vaip. Kooli ülesandeks peab ta õpilases huvi ja armastuse tekitamist väärtusliku vastu. Haridust meeldiks talle hinnata mitte niivõrd edetabelite ja testide alusel, vaid hoopis selle järgi, kuidas on lood õpilase käitumise, kasvatuse, teadmiste, maitse ja sõnavaraga.

„Õpetaja päevik“. Kersti Kukk

Seekord täidab „Õpetaja päevikut“ Kersti Kukk, kes on Gustav Adolfi Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning progümnaasiumi õppejuht. Mis teda tema töös motiveerib ja millisest haridusmaailmast ta unistab?

Digitundide välimääraja − milleks ja kuidas kasutada õppimisel ja õpetamisel digitehnoloogiat?

Tartu Ülikooli haridusteadlased on kaks ja pool aastat uurinud digiefekti – seda, kuidas digitehnoloogia kasutamine võimaldab saada põhikoolis paremaid akadeemilisi tulemusi, aga ka õpi- ja digipädevusi ning sotsiaal-emotsionaalseid oskusi sõltuvalt sellest, kes on õpilane, milline on klass ja kes on õpetaja. Mahukas projektis uuriti tuhandet õpilast, nende õpetajaid ja vanemaid. Õige pea saab suurem osa andmetest ja ka nende kogumiseks kasutatud hindamisvahenditest kõigile huvilistele kättesaadavaks. Margus Pedaste ja Doris Kristina Raave annavad projektist ülevaate.