Õpilaste heaolu ja vaimne tervis – milline on olukord praegu ja kuidas saame seda parandada?

Kool tahab, et oleksin täpne ja tegutseks kähku – 

ma tulgu ja mingu, ma hüpaku, laulgu ja tehku!

Kool tahab, et kõigele laitmatuid vastuseid teaksin,

kõik õppima selgeks või õigesti arvama peaksin.

Kool tahab, et ma oleks perfektne kui Jumal ise,

et mu intellekt välistaks vähima rumaluse.

Kool tahab ja sõnumeid läkitab mulle e-kooli,

kuid mida ma tunnen – ei sellest kool põrmugi hooli. 

Läti luuletaja Ieva Flamingo luulekogumikust „Kärarikas klass“ pärit luuletus „Kool tahab“ räägib eluliselt reaalsusest, millega lapsed koolis kokku võivad puutuda. Kevadeks on koolides aina enam levinud tõdemus, et „kõik on väsinud“. 

Kui paljude õpilaste ja õpetajate jaoks on kätte jõudnud viimaseid pingutusi nõudev või isegi olulisel määral järgmisi samme otsustav hetk, ollakse juba väsinud. See ei ole aga kuidagi hea seisund, milles kontrollida teadmisi ja näidata häid tulemusi. Kuidas niisuguse olukorrani jõutakse? Kas me teame, kuidas tunnevad lapsed ja noored end iga päev koolis?

Mis on tegelikult väärtuslik?

Viimased aastad on oluliselt mõjutanud laste ja noorte heaolu. Ka õpetajad ja ülejäänud haridustöötajad ei ole kriisidest puutumata jäänud. Ühest küljest on kriis olukord, kus pead hetkega leidma lahendusi, kuidas ootamatustega toime tulla, ja teisest küljest jällegi aeg, mis võimaldab märgata seda, mis on tegelikult väärtuslik. Kui kõike ei jõua, siis mis on see esmane, millega peame tegelema? Kas saame olla õpitulemustes paindlikud, teades, et see toetab heaolu?

Praeguseks on uuringud tõendanud, et õpi- ja käitumisraskused ning paljud teised vaimse tervisega seotud mured on seotud hulga tingimuste või teguritega lapsi ümbritsevates keskkondades ja olukordades. Heaolu ja turvalisus on otseselt seotud motivatsiooniga õppida ja ka õpitulemustega. Taani pereterapeut ning haridus- ja lastekasvatusteemaliste raamatute autor Jesper Juul on öelnud, et õppimiseks on vaja tugevaid ja usalduslikke suhteid, julgustamist ja tunnustamist, siis on õppida rõõm. 

Haridusasutused muutuvad aja jooksul. Teemad, mis tunduvad ühel hetkel väheolulised, on mõne aja pärast määrava tähtsusega. Praegu vajab tähelepanu vaimne tervis ja heaolu: õpilaste, õpetajate ja ka koolijuhtide oma. 

Vaimse tervise probleemid väljenduvad erinevalt

Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (2022) tõi välja, et kolmveerand noortest on oma tervise ja eluga rahul, samas on viimase nelja aastaga rahulolu vähenenud. Tüdrukud on oma tervise ja eluga vähem rahul kui poisid. Uuring näitab ka vaimse tervise murede puhul tüdrukute kehvemat olukorda kui poistel, muretsema panevad siiski kõikide noorte näitajad. 

Teame, et kuigi noormeeste näitajad ei pruugi olla väga kehvad, siis koolist väljalangemise, edasiõppimise või riskikäitumise poolest on nad tüdrukutest ees. Heaolu kannatab igal juhul, kuid see võib väljenduda erinevalt. 

Viimastel aastatel tänuväärselt haridusasutustes vaimse heaolu toetamist edendav organisatsioon Clanbeat kinnitab pikaajaliste uuringute numbreid. Sügisel osales nende kaudu vaimse heaolu väljaselgitamisel 36 kooli üle Eesti ning tulemused näitasid selgelt, et 5.–9. klassi õpilastest on vaimne heaolu madal enam kui igal kolmandal õpilasel. Seejuures kehtib muster: mida suurem on klassi number, seda rohkem on noori, kel ei ole vaimselt hea olla. Vaimne heaolu halveneb kuude edenedes – näiteks 9. klassi õpilastest oli juba alates oktoobrist see ligi pooltel madal. 

Clanbeati andmed räägivad lähemalt ka põhikoolipoiste ja -tüdrukute heaolu erinevusest. Üldandmete järgi tekib lõhe 5. klassis teisel poolaastal ning erinevused on eriti suured 8. ja 9. klassis, kus end halvasti tundvaid tüdrukuid on kohati lausa poole rohkem kui poisse. Kõige suurem oli madala heaoluga tüdrukute osakaal novembris, kus lausa 68% 9. klassi tüdrukutest tundis end halvasti.

Unistan, et ühel päeval saavad õpilased kõikides koolides öelda: vahet ei ole, kuidas mul täna tunnis läks, ma tundsin, et olen väärtuslik ja minust hoolitakse. Homme proovin uuesti ja saan hakkama! Mul on lihtsam endasse uskuda, kui täiskasvanud minusse usuvad.

Hoolimine on peamine 

Noori mõjutavad alati täiskasvanud. Koolis on suhete loojad ja hoidjad täiskasvanud. Noorte enesetunne ja rahulolu on seotud sellega, kuidas täiskasvanud neist hoolivad, nende arvamuste ja õigustega arvestavad. 8–12-aastaste subjektiivset heaolu välja selgitanud uuring näitab, et selles osalenud 12-aastastest noortest 28% nõustus täielikult, et täiskasvanud Eestis hoolivad lastest. Samas ei nõustunud 9% noortest selle seisukohaga üldse või nõustus vähesel määral. Clanbeati andmed 2022. sügisest toovad välja, et ligi 10% 5.–9. klassi õpilastest ütleb, et neil ei ole ühtegi täiskasvanut, kellega enda jaoks tähtsatel teemadel rääkida. 

Alustame andmetest

Kõige lihtsam viis liikuda heade lahendusteni on omada head teadmist, kuidas õpilastel koolis tegelikult läheb. Hinded on üks näitaja, aga tervikliku heaolu mõttes ei ole need piisavad. On klasse, kus akadeemiliste tulemuste järgi võiks rahulikult hingata ja liikuda teiste, keerulisemas olukorras olevate klasside juurde. Vaadates aga otsa heaolunäitajatele, võivad õpilased tunda end selles klassis väga kehvasti. Süsteemne heaolu märkamine ja olukorrast järjepideva ülevaate omamine aitab jõuda täpsemate lahendusteni ning mõõta sedagi, kuidas lahendused heaolule mõju avaldavad. 

Lisaks tekib koolipere liikmetel harjumus enda heaolu ise märgata ning uuringule järgneva kohese tagasiside kaudu saavad igale õpilasele ja õpetajale tuttavamaks ka võimalused iseenda heaolu toetada.

Esmane oskus on esmaabi

Märkamine ja oskus õigel viisil sekkuda olgu iga täiskasvanu pädevus. Meie ühiseks eesmärgiks peaks olema, et haridusasutuses oskaks vähemalt 10% täiskasvanutest vaimse tervise esmaabi anda. Sellel on kaks olulist mõju. Ühest küljest õpetab see täiskasvanuid ennastsäästvalt tegutsema ja teisest küljest oskuslikult õpilaste jaoks mure korral olemas olema. Vahel on mured nii keerulised ja vajavad spetsialisti abi, sellistel puhkudel on võimalik noor suunata Peaasi.ee tasuta nõustamisteenusele https://noustamine.peaasi.ee/noored.

Õpilaste heaolu algab õpetajate heaolust 

Õpetajate töökeskkond peab toetama vaimset tervist, heaolu ja õppimist. Lapsed õpivad kõige paremini turvalises ja toetavas keskkonnas. Sama kehtib täiskasvanute puhul. Töökeskkond, mis on toetav ja tunnustav, annab võimaluse hallata paremini oma stressi ja vajadusel ka abi paluda. Tunnete jagamise võimalus ja positiivsete emotsioonide turgutamine töökeskkonnas toetab tervisliku organisatsioonikliima teket, paremaid suhteid ja töötajate heaolu.

Õpilaste heaolu algab õpetaja pädevusest

Õppimise alus on õpetaja ja õpilase kontakt. Inimestevahelisi suhteid toetavad sotsiaal-emotsionaalsed pädevused, mis õpetaja puhul tähendab ennekõike pädevust, mida inimene vajab, et tulla stressiga toime ja luua turvaline ning toetav klassikliima; oskusi ja hoiakut, mida inimene vajab, et mudeldada, õpetada ja juhendada ka õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arengut. 

Vaimse tervise vitamiinid ei tohi olla luksus

Teame, et vaimse tervise alustalad peituvad vaimse tervise vitamiinides, milleks on head suhted, tasakaalustatud toitumine, uni ja puhkamine, head emotsioonid ja liikumine. Koolielu planeerides peame tagama, et need vajadused oleksid õpilasele (ja ka õpetajatele) kättesaadavad. 

Clanbeati kogemus räägib ka lootusrikkusest. Ehkki üldine tendents teeb muret, on koolide ja klasside vahel erinevusi. On gruppe, kus heaolunäitajad on keskmisest lausa kümnete protsendipunktide võrra paremad. Kui hoiame fookuses vaimset tervist ja heaolu ning pöörame nendele teemadele teadlikult ja süsteemselt tähelepanu, saame luua meie laste ja noorte ellu hindamatut väärtust nii lühi- kui pikaajaliselt.

Viimased aastad on loonud pinnase rääkida hariduse ja heaolu seostest aina enam. Kitsaskohtade kõrval annab jaksu, kui tuua kolleegidele häid näiteid, võimalikke lahendusi ja olla julgeks eeskujuks. 

Rahulikku ja tasakaalustatud kooliaasta lõppu!