Õuekuu peakorraldaja: koolid korraldavad juba nii palju tegevusi õues, et ühest õuesõppepäevast jäi väheks

Liikuma kutsuvad koolid ja TÜ liikumislabor kutsuvad juba kolmandat aastat järjest koole õue tegutsema. Sellel korral kutsuti õue lisaks õppimisele nii vahetundideks õue mänge mängima kui ka korraldama õpetajate ühistegevusi. Õuekuu peakorraldaja Gerttu Vaher räägib õuesõppe headest külgedest ja ka sellest, kuidas üksikust õuesõppepäevast sai terve õuekuu.

Tegutsed klassiõpetajana ja oled aastate jooksul paljude õpilastega õues õppinud. Nüüdseks on sinust saanud suurte üle-eestiliste õuesõppeürituste eestvedaja. Kui sa alles õppisid õpetajaks, ei räägitud õuesõppest ilmselt kui igapäevasest õppetöö vormist. Kuidas sinust sai õuesõppeentusiast?

Kõik need ajad, mil olen koolides õpetajana töötanud, on õuesõpe mu tööga kaasas käinud. Sain aru, et toimin sedasi kõige paremini, ning olen näinud, et kui ma ise õuesõppesse usun, siis usuvad ka õpilased.

Arvan, et jõudsin selleni tänu lapsepõlvele, mil viibisin palju õues ning see oli elu normaalne osa. Ilmselt seepärast püüan ka oma tööd õuega siduda.

Kui Tartu Ülikoolis klassiõpetajaks õppisin, läbisin õuesõppe didaktika aine, mis andis mulle teadmisi, kuidas õues õpetada. See kursus avas mu silmad. Ülikoolis oli ka hästi tugev loodusainete didaktika. Just need väiksed asjad toetasid tahet edasi tegutseda. Ja kui koolis tööd alustasin ning hakkasin õpilastega õues käima, oli see vahva kogemus, mis julgustas jätkama.

Muidugi, kui tahta hariduses midagi muuta, näiteks teha õuesõppest koolielu igapäevane osa, siis võiks õppekavas olla enam õuesõpet tutvustavaid aineid, et tudengid tutvuksid juba õppides meetodiga ning saaksid tööle minnes kohe julgemalt õues õppimist katsetada.

Õuesõpe tundub nõudvat õpetajalt paindlikkust – vaja on suuremaid ettevalmistusi ja vahendeid, tihti tuleb olla päris leidlik. Mis on sinu jaoks olnud põhilised õppimiskohad oma õuesõppeaja jooksul?

Kui alustasin, püüdsin igas tunnis kasutada põnevaid vahendeid ja teha ainult ägedaid asju. Saab ka lihtsamalt: alati ei pea vahendid olema 100 protsenti lamineeritud või nullist tehtud. Olen õppinud asju taaskasutama.

Mida kindlasti veel olen õppinud, on see, et koht tuleb valida vastavalt ilmale: kui on hästi suur tuul, ei maksa sedeleid muruplatsile laotada, sest need on viie minutiga läinud. Samas ei pea tuule ega vihma pärast jätma välja minemata, vaid tulebki mõelda asukoht läbi.

Ja veel: enne õueminekut tuleb teha õpilastega eeltööd, kokku leppida. Siis ollakse õue jõudes juba samal lainel. Kui eeltööd ei tee, võib tund päris keeruliseks kujuneda.

Ka seda olen õppinud, et kui õpilased teavad juba õuesõppemeetodeid ja -vahendeid, siis suudavad nad ise üliägedaid tunde välja mõelda.

Ühel korral korraldasin lastele n-ö yes-day, kus õpetaja peab kõigi hullumeelsete mõtete peale jah ütlema. Ja üks esimestest soovidest oli minna õue. See oli pai hingele. Hea on näha, kuidas õpilased õuesõppesse usuvad.

Millised need kokkulepped on, mida te enne õueminekut üle kordate?

Meil ei ole pikka kokkulepete nimekirja. Üldiselt on olulised kaks asja: et püsitakse koos ning tööjuhiste andmise ajal ollakse kohal ja kuulatakse. Vastavalt vanusele oleme kasutanud ka hoiatussüsteeme, et kui keegi ei järgi kokkuleppeid, saaksin talle märku anda.

Aga oluline on rääkida alati läbi, milleks neid kokkuleppeid vajame. Kui lapsed saavad nende üle arutleda, jõuavad nad ise arusaamani, et kuna õues on palju segavaid faktoreid, on kokkuleppeid vaja. Ja nad peavad neist kinni ka.

Sa juba ütlesid, et usk õuesõppesse on oluline. Millist mõju oled õpetajana näinud, et sul jagub entusiasmi jätkata ning jagada seda ka teiste õpetajate ja koolidega?

Ma näen õpilaste silmades sära ja seda, et saan muuta laste koolipäevad põnevamaks. Mind sütitab, kui pärast tervet päeva õues hõigatakse, et täna oli maailma parim koolipäev.

Mul on olnud õpilasi, kel on käitumisraskused või probleemid, aga just tänu nendele hakkasin veel rohkem uskuma õuesõppesse, sest nägin, et ka probleemsed õpilased on õues õppides üliaktiivsed ja tublid.

Kui mõned aastad tagasi õuesõppe kampaaniaga alustasid, oli see väike projekt: liikuma kutsuvad koolid kutsuti kevadel üheks päevaks õue. Vahepeal sai ühest päevast kaks, üks mais, teine novembris, siis tulid juba õuesõppenädalad ja nüüd terve õuekuu. Kuidas asi nii hoogsalt on arenenud?

Mäletan, et kunagi seisin õpilastega Tartus Toomemäel ja unistasin ühisest üle-eestilisest õuesõppepäevast. Ei oleks tol hetkel lootnudki, et õuesõppepäevast saab nädal või kuu.

Aga juba esimesest õuesõppepäevast, mille aastaid tagasi liikumislaboris korraldasime, võeti väga elavalt osa: sotsiaalmeedia kihas õuepiltidest ja saime palju positiivset tagasisidet. See innustas jätkama. Kõigile koolidele aga sama kuupäev ei sobi ja tuli ettepanek korraldada õuesõppenädal. Proovisime selle ära ja nägime, et nädal toimib hästi.

Sel aastal mõtlesime, kuidas tuua välja muid õuesolemisega seotud teemasid. Nii sündis idee korraldada õuekuu, kus on fookus eri aspektidel: ühel nädalal õuemängud, teisel õuesõpe ning kolmandal koolimeeskond. Võib juhtuda, et mõnel õnnestub nüüd terve kuu õues käia. Samas need, kes alles proovivad koolipäeval õuesolemist, jõuavad võib-olla paaril korral õue. See on ka väga okei, see on suurepärane.

Tahame kaasata järjest suuremat hulka rahvast koolidest ja laiemad raamid aitavad kõigil „ära mahtuda“. Me anname kõigile võimaluse osaleda, aga ei sunni millekski. Nii osaleb mõnest koolist ainult üks klass, mõnest teisest aga terve kool.

Kuidas koolid oma kogemusi jagada ja teiste tegevusele kaasa elada saavad?

Meil on Facebooki grupp „Liikuma kutsuv kool“, kuhu on oodatud kõik huvilised. Sinna laekub praegu iga päev näiteid õuetegemistest. Oleme loonud ka avaliku Padleti seina, kus kõik koolid ja lasteaiad saavad oma tegemisi jagada. Eelmisel aastal tehti sinna sadu postitusi. Inimesed jagavad mängude ja meetodite kirjeldusi, aga vahel ka lihtsalt pilte.

Oleme osalejatelt ka tagasisidet küsinud. Saad jõudu edasi tegutseda, kui suurem osa vastajatest ütleb, et tahab jälle õue minna.

Vahel öeldakse, et ühekordsed üritused ei muuda mitte midagi. Kas näed, et õuesõppeüritustest ja kõigist neist postitustest on ka kasu? Kas see motiveerib koole õuesõppe suunas tegutsema?

Eks selle ürituse üks mõte ongi olnud kujundada harjumus, aga see võtab aega. Postitused, kogemused ja tagasiside annavad õpetajatele uusi ideid. Olen peaaegu kümme aastat õues tegutsenud, aga ikka saan häid mõtteid ja see teeb mu töö palju lihtsamaks. Ma olen päris kindel, et teised õpetajad kasutavad postitusi inspiratsiooniks samamoodi nagu mina.

Ka on hea tunda, et keegi kuskil teises Eesti otsas on samal ajal õpilastega õues. Ühisest tegutsemisest tekib kogukonnatunne.

Õuekuu algas 8. mail ja kestab 26. maini. Kuidas seni on läinud ja kuidas korraldajana rahul oled?

Minu kõige suurem eesmärk oli, et koolid võtaksid osa kogust kuust. See eesmärk on juba täidetud! Üritusele on end kirja pannud nii klasse kui koole, praeguseks on registreerunuid juba üle kahesaja. Ja enamik neist osalebki kogu kuu vältel. See on juba väga positiivne tagasiside ja näitab, et need teemad kõnetavad.

Minu jaoks kujunes õuemängude nädal juba väga meeldivaks üllatuseks. Probleem, mida me palju kuuleme, on ju see, et lastel pole õues midagi teha. Me võime küll need vahendid anda, aga mänguideid ei tule. Nüüd võeti asi paljudes koolides ette – näiteks õpetati iga päev õpilastele uusi õuemänge, tehti lausa põhjalik kava ja kujundati plakatid, et õpilasi õue mängima kutsuda. Mängujuhid – õpilased, kes liikuma kutsuvates koolides kaasõpilastele mänguvahetunde korraldavad – viisid samuti oma tegevuse õue.

Lastel ei pruugi olla aega oma õuevahetunde planeerida. Seepärast vajavadki nad veidi suunamist. On väga tänuväärne, et koolid õuemängude nädalat ära kasutasid ja oma õpilastele uusi vahetunnitegevusi õpetasid. Olen üsna kindel, et lapsed saavad vähemalt ühe uue mängu, mida edasi mängida. Lapsed on ju väga avatud ja valmis igasuguseid ägedaid asju katsetama.

Tore oli näha, et koolid ei jäänud rangelt mänguraamidesse kinni ega oodatud näiteks õuesõppenädala stardipauku, vaid mindi õue ikka õppima ka.

Õpetajate postitused on olnud väga inspireerivad, näiteks kui nad ütlevad seal, et lapsed armastavad õues olemist. Neid sõnu on tore lugeda – ma ju ise sisimas tean, aga kui keegi teine seda ütleb, on väga-väga hea kuulda.

Meeskonnanädal on alles ees ning praegu on päris põnev mõelda, mis koolides toimuma hakkab.

Õuekuu Padlet koolide tegevustega tutvumiseks ja oma tegemiste jagamiseks:

https://padlet.com/oueoppima/LKKouekuu23