Põhikooli kaheksandikud said kutsetunnistuse
11. mail said üle poolesaja Paide Hillar Hanssoo Põhikooli kaheksanda klassi õpilase Säreveres Järvamaa Kutsehariduskeskuses kätte kolme lõviga tunnistused, kus on kirjas, et nad on omandanud 2. taseme kutseoskused. Põhikooliõpilastest said kutsekooli vilistlased enne kui põhikooli vilistlased.
Nimelt otsustas Järvamaa Kutsehariduskeskus veidi rohkem kui aasta tagasi lõimida põhikooli elukutsevaliku ehk karjääriõppe kutsekoolis pakutava kutsevalikuaastaga. Kui oma majas oli võimalik koolitusplaan läbi mõeldud, hakati otsima kaheksandikke linnast ja maalt, sõelale jäi Paide Hillar Hanssoo Põhikool.
„Mõte tundus väga huvitav, ütlesime, et teeme ära. Kuidas täpselt, hakkasime seejärel alles arutama,“ meenutab Paide Hillar Hanssoo Põhikooli direktor Kersti Kivisoo koostöö algust. „Mõtlesin, et kui mina oleksin praegu põhikooliõpilane, siis tahaksin kindlasti mitmesuguseid töid proovida ja õppida leidma töö käigus näiteks seost matemaatika või keemiaga. Et kus ja kuidas matemaatikat ja keemiat päriselus vaja läheb.“
Kersti Kivisoo sõnul kuulub õpilaste üldpädevuste arendamine läbivalt õpekavva ning õpetada õpilasi valikuid tegema, otsustama ja ennast esitlema on ainult ainetundides keeruline. Selleks on vaja korraldada õpilastele projektõpet, õppekäike ja kohtumisi.
Koolid leppisid kokku, et 60 põhikooli kaheksandikku käivad kokku viis nädalat kutsehariduskeskuses, kus nad teevad lõimitud õppe jooksul iga nädal põhjalikult tutvust ühe koolis pakutava erialaga. Viienädalase õppe järel väljastab kutsekool neile 2. taseme tunnistuse.
Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin selgitab, et põhikooli lõpus ei ole noored valmis sisuliselt valima, nende ettevalmistuses puudub praktiline osa. Põhi- ja kutsekooli koostöö suurim eesmärk oligi, et noored seostaks koolis õpitut praktilise tööga, et nad saaksid aimu, mis võib neid ühte või teist eriala valides ees oodata. „Meie anname neile esiteks praktilise kogemuse ja teiseks aitame selle kaudu luua seoseid juba omandatuga,“ ütles kutsehariduskeskuse direktor. „Et noortel oleks suurem teadmiste pagas valikute tegemisel.“
Teisena tõstab Oselin esile ühiskondlikut aspekti, nimelt on Eesti kutsehariduskeskused väga tänapäevased, nendel on ohtralt ressurssi, mida üldhariduskoolid saaksid oma õppekava läbimisel kasutada. Lisaks aitab kahe haridusliigi integratsioon vähendada oskusteta noorte osakaalu. Meil on ju palju erialase hariduseta inimesi.
„Uurisin noortelt, mis valdkond neile viie nädala jooksul kõige enam meeldis, ja üllatuseks sain teada, et maaelu,“ teatas põhikooli direktor. „Mõtlesin, et linnalapsed pole enne hobust-lehma näinud ja kui nad lauta lähevad ja haisu tunnevad, kisub nina krimpsu.“
Kersti Kivisoo sõnul kaaluti isegi maaelu lisamist valikusse. Selgus, et kõige rohkem meeldis noortele loomadega tegelemine, teiseks aga autondus, mis on väga praktilise väljundiga. Nii mõnigi tütarlaps ütleb nüüd kodus isale, et oskab ka rehvi vahetada.
Kivisoo ja Oselin julgustavad kõiki koole sellist koostööpraktikat rakendama, kuigi see nõudis nii põhi- kui kutsekooliõpetajatelt põhjalikku eeltööd ja läbimõtlemist. Polnud kerge õpiväljundeid paika panna.
See, et õpilased käisid viis nädalat teises koolis, ei tähendanud põhikoolis õppimata jäänud mahu tasategemist muul ajal suurema koormusega. „Õpetaja pidi leidma oma ainekavast need puutepunktid, mis võisidki jääda kutsekooli õpetada,“ selgitas Kivisoo. „Ühisosa leida oli keeruline, aga hakkama said kõik.“
Oselin märkis, et üldhariduskoolides võib elu olla väga traditsiooniline, õpetajatele on nädala koormused suuresti teada, aga sellisesse õppevormi tulles peab põhikool olema valmis tegema õppekorraldusse muudatusi. „See on uudne kogemus, müts maha partnerite ees,“ lisas ta.