Tervisenõukoguga väljakutsetele vastu

Koolides on nii praegu kui ka tulevikus palju väljakutseid, mis on põhjustatud ühiskonnas levivatest trendidest, olgu selleks hiljuti tormina saabunud veipimise laine, ohtlikud mängud sotsiaalmeedias või ikka veel murettekitav liigne suhkru tarbimine.

Arusaam, et hea tervis ja koolirõõm aitavad saavutada paremaid õpitulemusi ning tagavad parema hakkamasaamise elus, ajendas Kiviõli 1. Keskkooli kooliperet tervise ja heaolu teemal mõtlema ning lahendusi leidma – kuidas luua keskkonda, kus on toetatud nii sotsiaalne, vaimne kui füüsiline heaolu.

Nagu haridusasutustes ikka, oleme tervise teemadega tegelnud alati ning seda valdavalt ainetundides. Mõned olulised küsimused, murekohad ja ühiskonnas aktuaalsed teemad oleme tõstnud fookusesse ja korraldanud eraldi sündmusi kas koolikiusamise vähendamiseks, tervisliku toitumise propageerimiseks või liikumise edendamiseks. Parasjagu tähelepanu keskmes olevaid teemasid käsitletakse teinekord justkui hoogtöö korras ning seetõttu on nende tegevuste mõju hoiakute ja käitumise muutmise osas raske mõõta. Oleme saanud aru, kui tähtis on hästi läbimõeldud plaan, mis aitab mitmekülgselt ja kaasavalt arendada pädevusi, kujundada hoiakuid ja oskuseid ning niimoodi astuda vastu väljakutsetele, mis on meie igapäevaelu osa. Ja kõige selle juures on oluline määrata ka mõõdikud, mis aitavad märgata muutusi, teha analüüse ning tegelda teemaga teaduspõhiselt.

Taipamine ja suur plaan sündis tänu sellele, et osalesime Politsei- ja Piirivalveameti ning Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu projektis „Ohuteadlik kool“. Koolitusel mõtestasime tervise ja heaolu teemasid, arutasime riskikäitumise teemadel ning lahkasime, millised ennetustöövormid toimivad, millised mitte. Koolitusel toodi välja, et ühekordsed loengud ja kogemuslood, mida on kutsutud ka šokiloenguteks, võivad soovitud kasu asemel teha kahju, ning üldiselt peaks ennetustegevus olema pikaajaline, järjepidev ning hõlmama koolis kehtivaid kokkuleppeid ning positiivset koolikeskkonda. Õpilaste hoiakute ja harjumuste kujundamine on pikk protsess, ei piisa vaid teadmiste jagamisest, oluline on järjepidav oskuste õppimine ja harjutamine, situatsioonide analüüsimine. Koolituspäeva lõpus kokkuvõtteid tehes mõistsime, et muutuste loomiseks vajame hetkeolukorra kirjeldust, motiveeritud meeskonda ja head tegevusplaani.

Moodustasime esialgse kooli tervisenõukogu, kuhu kuulusid õppearendusjuht, inimeseõpetuse õpetaja, huvijuht, sotsiaalpedagoog ning kehalise kasvatuse õpetajad. Esimesed sammud olid eesmärgi sõnastamine ja esialgse tegevusplaani koostamine. Kuna on teada, et õppimine saab toimuda vaid siis, kui puudub stress, kui on hoitud vaimne, füüsiline ja sotsiaalne keskkond, seadsime sihiks õnnelikud ja ennastjuhtivad õppijaid ning toetatud keskkonna. Tervisenõukogu töösse kaasati kooli õpilasesinduse liikmed, kellega koostöös selgitati välja õpilaste hoiakud, käitumistavad ja ootused. Kooliastmeti joonistusid välja fookusteemad, tänu millele sai planeerida tegevusi vastavalt vajadusele. Kuigi teemad olid erinevad, tuli ühise olulise nimetajana välja sotsiaalsete oskuste arendamise vajadus.

Protsessi jooksul on ilmnenud väga selge teadmine, et kooli ja tervisenõukogu olulised partnerid tulemuste saavutamisel on lastevanemad. Tervisenõukoguga liitusid lastevanemate esindajad, kelle innukus ja panustamise soov ning perspektiiv on äärmiselt rikastav ning vajalik. Ka lastevanemad vajavad tuge, et osata pakkuda seda oma järeltulijale. Noore jaoks on oluline, et kool ja kodu jagavad samu väärtuseid. Ühtsed sõnumid nii koolist kui kodust aitavad kaasa soovitud mõtteviisi ja käitumise kujunemisele. Meie soov on jõuda võimalikult paljude lastevanemateni, sest muutuseid saavutame vaid siis, kui kaasame ja oleme koostöised oma kooli kogukonnaga.

Meie kooli üks tugevus on see, et oleme liitunud VEPA programmiga ja juba mõned aastad on metoodikat rakendatud. Koolitatud on õpetajaid ja kooli juhtkonda ning on usk ja teadmine, et VEPA tööriistakastist saab abi. Tugevusena võib esile tõsta ka motiveeritud õpetajad ja lastevanemad, kes on ühe aasta jagu meeskonnana tegutsenud ja üksteist innustades otsinud parimaid võimalusi ja lahendusi arendustöös. Väga palju abi on olnud mentorkohtumistest, mida pakuti tervisenõukogu tiimile pärast koolitust, ja seda terve aasta vältel. Mentori peegeldused ja küsimused oli abiks mõtete korrastamisel. Peame väga väärtuslikuks koostööd oma ala spetsialistidega ning julgustame ka teisi koole võimaluse korral majavälist tuge kasutama. Meie kogemusel on soovituslik teha esialgu ressursside analüüs ja pigem seada vähem eesmärke ning leida head näitajad ja mõõdikud, et tulemusi oleks võimalik analüüsida. Soovitud eesmärkideni jõudmine võib võtta aega, mistõttu on oluline aja- ja inimressursi mõistlik planeerimine. Jõudsime ka järeldusele, et peame suutma tervisenõukogus tekkinud ideed ja tegevused integreerida kooli üldtööplaani, et luua ühtne tervik, vältida killustatust ja dubleerimist. Tervise ja heaolu teemad on läbivad ja tervisenõukogu ülesanne on teha need kõigi jaoks nähtavaks. 

Oleme teekonna alguses, soovime luua mõtteviisi muutust ja panustada tugevale ennetustööle, et ei oleks vaja tegelda tagajärgedega, mille hind on mitu korda kallim kui ennetamisele kulutatud ressurss. Kogemuse käigus oleme õppinud, et ühtne visioon, motiveeritud meeskond ning kaasatud koolikogukond, loovad meile head võimalused saamaks hakkama ka olukordades, kus on vaja kiiresti tegutseda. Kutsume üles kõiki käesoleva õppeaasta lõpusirgel mõtlema ning analüüsima, kuidas uuel õppeaastal rohkem toetada õpilaste, töötajate ning lastevanemate koostööd ja heaolu. 

Brith Kupper, projekti „Ohuteadlik kool“ koolitaja:

Teaduskirjandusest on teada, et koolipersonali valmisolek tervist ja heaolu toetada saab tekkida, kui teema suhtes on positiivne hoiak, piisavalt teadmisi ning tajutakse, et saadakse ka ise protsessis tuge. Sageli mõistetakse tervist ja heaolu pehmete väärtustena, mis õppetöö ning koolikorra kõrval jäävad tähelepanuta, kuid Kiviõli 1. Keskkooli puhul jäi juba koolituspäeval silma ühine arusaam ning jagatud mõtteviis õpilaste tervise toetamiseks. Soodne pinnas on tekkinud tänu sellele, et meeskonnaliikmed mõistavad kooli väärtuseid ja visiooni ühtemoodi. Positiivne hoiak ning hea läbisaamine ja toetus kolleegide vahel olid Kiviõli 1. Keskkoolis täidetud eeldused, et olemasolevatele parenduskohtadele ausalt otsa vaadata, koolituselt ja nõustamistelt uusi teadmisi omandada ning neid praktikasse kanda.

Projekti „Ohuteadlik kool“ meeskonna soovitused koolidele tervise ja heaolu toetamisega alustamiseks

• Kutsuge kokku teemast huvitatud koolipere liikmed ning moodustage meeskond – näiteks juhtkonna liige, sotsiaalpedagoog, huvijuht, kooliõde ja õpetajate, õpilaste, lastevanemate esindajad.
• Pange paika ühine eesmärk, meeskonnaliikmete rollid ning hinnake ressursse – ehk on vaja alustada koolipersonali heaolu toetamisest?
• Vajadusel leidke mõttekaaslasi ja tuge: kooliväline mentor, partnerkool, juhendmaterjalid jms.
• Looge ülevaade hetkeolukorrast – põhjalike küsimustike läbiviimise asemel uurige, millised on riiklikud või maakonna noorte tervisenäitajad ning suhelge enda kooli õpilastega.
• Püüdke käitumist mõista. Tasub uurida, millised põhjused on õpilaste käitumise taga või millistest soovidest lähtuvalt noored valikuid teevad.
• Koostage tegevuskava. Valige fookusteemad, seadke eesmärgid, sõnastage tegevused ning määrake ajaraam, vastutajad ja hindamiseks sobilikud mõõdikud.
• Viige tegevuskava ellu ja hinnake saadud tulemusi – mida saaks järgmisel korral paremini ning mille üle rõõmustada, määrake uued sihid.
• Ja mis kõige tähtsam: ärge unustage meeskonda motiveerida ning ühiselt väikseid võite tähistada!