A, B, C, mängust välja läheb see! Salmipärimus lastekeele arengus

6. aug. 2023 Piret Voolaid folklorist, Eesti Kirjandusmuuseumi direktor - Kommenteeri artiklit
Piret Voolaid. Foto: Alar Madisson

Laste keelelises arengus on lasteluule (ette)lugemisel kindel roll. Autoriluulega võrdväärselt oluline on aga meie folkloori keel, mis on vägagi luuleline, poeetiliselt nauditav ja põlvkondi vastu pidanud. Lastele sobivad mitmed pärimusliigid (nt mõistatused) asetsevad väga sageli folkloori ja keele piirimail. Väiksematele sobivad aga ettelugemiseks ja järele kordamiseks mitmesugused salmikesed, rahvaluulelised riimid. 

Salmipärimus on üks lastefolkloori nurgakive, levinumaid allvorme. Enamasti just meelelahutuslikud, lustakad riimilised värsid on omaette suhtlusvorm, millel on mitmesuguseid eesmärke. Tavaliselt saab laps esimese luulekogemuse emalt: kui laps veel ei räägigi, on see täiskasvanu (ema) ja lapse omavaheline, põlvest põlve edasi antav maailm, aga lapse kasvades omal kohal ka laste enda mängudes. Muidugi on igal earühmal oma salmitraditsioon.

Liisusalmid ja lasteriimid võivad teenida mitmesuguseid, sh meelelahutuslikke ja pedagoogilisi eesmärke. Nad võivad olla mängualustussalmidena praktiliselt vajalikud, et tagaajamismängus püüdja välja selgitada, aga ka õppekavas sihipärane vahend, millega keele omandamist toetada. Alushariduse raamõppekavas on kirjas, et viieaastase lapse vaimne areng eeldab liisusalmide ja luuletuste peast teadmist.

Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi on kogutud tuhandeid salmitekste

Laste salmitraditsiooni, just liisusalme on ka rahvaluuleteadlased uurinud. 2004. aastal kaitsti Eestis esimene lastepärimuse teemaline doktoritöö. Anu Visseli uurimus „Lastepärimus muutuvas ühiskonnas“ annab hea ülevaate lastefolkloori valdkonna arengust, meedia mõjust laste pärimusele.

Eesti laste liisklugemised on vanade regilaulude või loitsude kõrval lasteluule žanrina võrdlemisi hiline. Folkloorikirjanduses on aja jooksul kasutatud mitmeid termineid: mängualguselugemised, liisutused, liisutuslugemised, liisutuslaulud, liisklugemised, liisuvalemid, millest on enam kasutama hakatud terminit liisklugemine

Seoseid vana regilauluga on püütud leida, kuivõrd liisklugemistes on palju tempokat, sõnarõhke markeerivat trohheilist rütmi, mis lõpeb peatusega ühesilbilisel sõnal:

Olin, molin tata reia,

seia, veia, ompa neia,

anna, vanna, vonn!

Siiski erinevad regilaulud salmidest ja liisklugemistest stilistiliselt, geneetiliselt ja funktsionaalselt. 

Lastelaulukesi, mängualustussalmikesi, liisklugemisi, mitmesuguseid riime leidub juba varastes, 19. sajandi lõpu folkloorikirjapanekuis, meie rahvaluule suurkogujate Jakob Hurda ja Mattias Johann Eiseni kogudes. 

Sihipärasema lastele suunatud kogumisega alustas 1920. aastatel tuntud rahvaluuleteadlane ning Tartu Ülikooli rahvaluuleprofessor Walter Anderson, et saada materjali oma ülikooli loengukursuste jaoks. Anderson saatis koolijuhtidele küsitluskavad ja õpilaste vastuseid kogunes u 60 000 lehekülge. 

Ohtralt tõi see materjal ka mängualustussalmikesi, mitmesuguseid riime, ja kui vaadata algusvormeleid, siis paljud on meile tuttavad.

20. sajandi alguse rikkalikust salmipagasist liigub tänapäeva lasteaias tänini mitmeid lugemisi, mille algusridade järgi ära tunneme: „Adina, sudina sutka sai, vehverments ja kupervoi, iits tiits tiberitiits“, „Eins, zwei, drei …“, „Entel, tentel…“, „Iisik, siisik …“, „Impel, pimpel, piila, paala …“, „Mampsel keetis moosi …“, „Tita jõi tassi kohvi, vaatas taha, poks“, „Nipp, napp null, sina oled kull“, „Otu-totu …“, „Punaste pükstega politsei“, „Rätsepmeister kakaduu …“, „Trips, traps, trull, sina oled kull!“, „Üksi-kaksi …“, „Üks helevalge tuvi …“. Mõnda neist märgiti üles üksnes paaril korral, mõnda kirjutati üles massiliselt.

Enamasti on liisklugemise lõpus stereotüüpne lõppvormel. See lõpeb sageli liisusõnaga (vaba, prii, lahti, kull jt), mis määrab mängija staatuse: kas ta saab vabaks või peab liisutatava rolli vastu võtma. Samas kasutatakse ka muid lasteriimikesi ja -salme liisutamise funktsioonis, nii et see vahe polegi enam nii selge.

Meelelahutuslikel salmikestel on hariv eesmärk 

Üks olulisemaid lastesalmide sihte onäratada märkamatult huvi keele vastu, vahvad salmikesed on sageli laste enda meelepärane repertuaar. Kuigi salmid võivad olla väga lühikesed, on neil ikka olemas ülesehitus: sissejuhatus, põhiosa ja lõpuosa. Võtame või pealtnäha lühikese salmikese „Armas sõber, ole kena, täna mängu alga sina!“.

Liisusalmid õpetavad kuulama ja tajuma eesti keele kõla, kujundavad keelele omast hääldust, õpetavad sõnu ja väljendeid, julgustavad õpitud sõnu ja fraase kasutama, õpetavad sotsiaalseid oskusi, arendavad kujutlusvõimet ja fantaasiat. 

Väikelapsele on omane matkimine. Juba varases eas armastab laps korrata täiskasvanu järel riime, salmikesi, mitmesuguseid ütlusi, väljendeid ja vanasõnu. Igas keeles on selline lastepärimus, eesmärgidki on sarnased. Keeleliselt kohtame neis palju kõla-, rütmi- ja sõnamängu, mitmesuguseid poeetilisi võtteid, nt alliteratsioon (sõnade alguskaashääliku sarnasus, nt „Nips, naps, naba …“), lõppriim („sina oled mängust vaba“).

Liisklugemiste temaatika kajastab pigem linnamiljööd, mitmesuguseid ametimehi, Eesti lähiümbrusest välja jäävaid maid, naljakaid seiku.

Kapten, kapten, vaata ette, sinu naine kukkus vette, pea ees ja jalad taga, sina oled mängust vaba.

Humoristlikud värsid kirjeldavad koomilisi situatsioone, neis esineb ka segakeelt – nt tuntud venekeelne tsitaat keset eestikeelset lastesalmi.

Punaste pükstega politsei ütles mulle idi domoi, mina ei mõistnud tema keelt, keerasin selja ja näitasin keelt. 

Rohkelt esineb liisklugemistes valdavalt tähenduseta sõnadest koosnevaid absurdseid nonsenslugemisi. Just seetõttu on neis palju kõla-, rütmi- ja sõnamängu. Näitena toon ühe Jakob Hurda kirjasaatja Hans Karu poolt Palamuselt kirja pandud valdavalt tähenduseta sõnadest koosnevad värsiread: 

Alles nai mahten mai

Mahten suhten kristes serei

Astus sau komptu nau

Alles nei tärnatu

Erten terten lang

Suhken klen loos (1897)

Nii nagu folkloor, näitab ja peegeldab salmipärimus meie kultuurikontakte, mille tunnistuseks on toor- ja tõlkelaenud, eri keelte, varem nt saksa ja vene, tänapäeval inglise keele mõju. 

Toorlaenu puhul võetakse arusaamatu võõrkeelne tekst üle kuuldeliselt, tuues paratamatult kaasa selle moonutamise, ebaloogilise kõlaassotsiatsioonidel põhineva üksikute sõnade sidumise uuskasutaja emakeelsete sõnadega. 

Kõnealusest saksa liisklugemisest on olemas mitmeid versioone, mis võisid olla eesti laste nonsenslugemiste algtekstiks. Puhjast on üles kirjutatud ka saksakeelne tekst: Entel tentel trika trei / Reisi kindral kommarei (teise värsi umbkaudne tõlge „Preisi kindral, tule sisse!“) 

Tuntud salmi hilisemad variandid on nt:

Entel tentel trikatrei,

vutsi-katsi kamarei,

meil on kodus meierei.

Sealt meil ema piima tei,

ma siis hapu piima sei,

piima ämbri ümber lei.

Sina oled sellest süüst prii. (1933)

Entel-tentel, kopa-kai,

Vuhtsi aadu kommerei.

Armas sõber, ole kena,

Seda mängu alga sina! (2011)

Entel-tentel trika-trei

uhtsikaaru kommerei,

täna mängivad kõik meil,

sina alustad, juhhei! (2011)

Mitmeid põlvkondi vanad salmid tunduvad oma seoste poolest väga absurdsed, kuid ootamatud tegelased ja segased seosed aitavad pärismaailma kiiremini ja kergemini mänguliselt ja positiivselt omaks võtta.

Ak-pak-tsuk-pe

aamen-maamen turmane,

iki-tiki,aamen-tiki,

aamen-maamen kok.

Kiira-kaara, siira-saara,

sina oled kaara,

mina olen maara,

kiira-koora, simpa-sampa, somps!

2011. aastal korraldasid folkloristid üle-eestilise lasteaiapärimuse kogumisvõistluse, mis tõi arhiivi terve hulga liisklugemisi ja rahvapäraseid salmikesi. Ilmselt ei tule üllatusena, et populaarsemate esiviisikusse kuulusid järgmised liisusalmid.

1. Üki-kaki, kommi-nommi, 

vanamees hüppas üle pommi, 

pommist käis üks kõva pauk, 

vanamees vaatas, püksis auk. 

Hiired kõditasid naba, 

sina oled mängust vaba.

2. Üks helevalge tuvi lendas üle Inglismaa.

Inglismaa oli lukku pandud,

luku võti katki murtud.

Mitu seppa peavad seda parandama,

seda ütle sina,

vana tatinina.

3. A, B, C, üks kits läks üle vee.

Kandis kaasas palju prahti.

Sina oled mängust lahti!

4. Kapten, kapten, kannan ette,

teie naine kukkus vette, 

pea ees ja jalad taga, 

sina oled mängust vaba!

5. Vanamees, vanamees 66, 

poolteist hammast oli suus. 

Kartis hiiri, kartis rotte, 

kartis nurgas jahukotte.

Õpetajad kirjutasid meile ka uuemaaegseid salmikesi, milles võib täheldada populaarkultuuri väljendusi: 

Coca-Cola, Fanta, Sprite, Coca-Light, a-nii-nii-nii, a-naa-naa-naa, anii, anaa, Ameerika! 

Kiiga-kaaga Lady Gaga!

Lõpuks on kogu lastefolkloori eesmärk aidata kaasa sotsiaalsete oskuste omandamisele ja arendamisele. Salmipärimuse rikkale maailmale on omane piiride proovimine, üksteise ninapidivedamine, narritamine võib mõõdukal määral suhtlusele kasuks tulla. 

Ussa-pussa, ussa-maru, sina oled mängus karu! 

Laps on eelkõige kollektiivi liige, mängureeglite kaudu õpetavad salmid ka päriselu toimimist.

Uuri lisaks: Tuisk, Astrid (koostaja). Vanad ja uued mängud rahvaluulearhiivist. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, 2013–2018. http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!