Alustava õpetaja entusiasmi peab hoopis vaos hoidma

22. juuni 2023 Triinu Pääsik haridusmentor - 3 Kommentaari
Triinu Pääsik.

Olen märganud, et alustavad õpetajad on ülientusiastlikud, mitte abitud ja nõrgad. Neil on palju ideid ja värskeid mõtteid. Murekoht ei ole see, et nad ei tea, mida või kuidas teha, vaid mida teha vähem või üldse mitte. Kõik tundub põnev ja ühtviisi oluline ning soovist ise kõike katsetada saab kiiresti harjumus, millest hiljem on raske loobuda. Vahel eristuvad need mõtted üldisest foonist nii palju, et alustaval õpetajal on raske leida mõttekaaslasi ja koos tegutsejaid ning nad tunnevad end varsti üksildasena. Sarnase looga jõuavad meie juurde tegevõpetajad, kellel alustava õpetaja kogemus värskelt seljataga.

Mäletan enda alustava õpetaja aegadest, kui piinlik oli tunnistada, et mul on raskusi või tahan arutada midagi, mis klassis toimus. Kuna olin äsja kooli tulnud, ei olnud mul veel kellegagi sooje suhteid, ma ei kuulunud kuhugi peale oma kabineti ning õpetajate toa jutuajamiste järgi tundus, et kõik teised said hästi hakkama. Hiljem sain aru, et kõikidel on klassis ootamatuid olukordi, kuid õpetajad ei taha sellest rääkida.

Kui ma ausalt ütlen, siis avastamisõhin oli alustava õpetajana nii suur, et ma ei olnudki valmis nõuandeid vastu võtma. Salamisi aga soovisin, et kedagi päriselt huvitaks, mida ma mõtlen ja kuidas midagi valin. Nüüd, mentori rollis, tean, et vahel piisabki kuulamisest, mõnest lisaküsimusest ning soovitusi ja nõuandeid ei olegi vaja. On vaja aeglast mõtlemist, enda kogemuste analüüsimist ja mõtestamist, siis suudame ennast ka ise aidata. Paraku kipub jääma mulje, et joostakse võidu: kes enne õppeaasta lõpuni jõuab, kes millal õpiku peatükid läbi saab kapata ja mitu tööd kellelgi parandada on. Ja kui jõuamegi küsida, kuidas kolleegil läheb, ei ole meil aega vastusesse süveneda.

Kasutame sageli lauset „Ütle, kui sul abi on vaja“. Elu on näidanud, et kolleegilt võib olla emotsionaalselt keeruline abi küsida. Seetõttu jääbki see heaga mõeldud pakkumine tihti kasutamata. Selle asemel et uus inimene ebamugavasse olukorda panna, tasub katsetada teistpidi lähenemist. Majas juba töötanud õpetajad saavad ise teha samme alustava õpetaja suunas ja küsida hoopis vastupidi: „Mida sa tahad üksi teha?“ või „Mille kallal tahad ise pusida?“. Kui mitte esimesel korral, siis edaspidi hakkab sealt kindlasti kooruma ka see, milles algaja abi vajab.

Õpetajad, kes ei ole enam alustajad, loovad selle tunde, mille nende kolleeg endaga järgmistesse õppeaastatesse kaasa võtab.


3 arvamust teemale “Alustava õpetaja entusiasmi peab hoopis vaos hoidma”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Seegi lugu reedab, et meil enam ÕPETAJAKOOLITUST POLE!

    Ja emotsionaalseid ilukõnesid (õpetajatöö teemal) kuulanud inimest ei saa ju nimetada “alustavaks õpetajaks”, ta on lihtsalt üks inimene tänavalt, kes on kooli hullutatud… Õpetajatöös jätkem emotsioonid, see on TEADUSEL põhineva ja metoodilisi võtteid valdava inimese keeruline töö. Kus ülim eesmärk – töö TULEMUSED oma aines.

  2. Indrek Nägelik ütleb:

    Alustava õpetajana on kerge sattuda segadusse.

    Metoodika on aegunud ja seda koostavad minevikus nostalgitsevad teoreetikud.
    Hariduspoliitikat koostatakse õhina ja kampaania põhiselt ning seda mõnikord lausa inimese, kes on sattunud seda koostama oma poliitilise truuduse mitte erialase kompetentsi pärast.
    Kõige lõpetuseks on tänapäeva individualistlik infoühiskond, kus kohati on rahale pandud suurem väärtus, kui väärtustele ja kasvatusele endale ning mõnedel juhtudel võib olla kasvatuse vastutus jäänud ainult koolile/õpetajale.

    Katsu siis toime tulla värske õpetajana, kui kõik kolm osapoolt karjuvad, et täida minu vajadusi, tee nagu mina ütlen, nii on õige!

  3. Peep Leppik ütleb:

    Teil on arukaid mõtteid, Indrek Nägelik!

    Kordan lõputult – on kuritegelik saata klassi ette inimene, kes pole ÕPETAJATÖÖKS VALMIS, kuid see oleks pikem jutt…

    Kuid, mis on aegunud METOODIKA? Psühholoogiliselt omandab tänane õpilane uusi teadmisi-oskusi täpselt samamoodi nagu 100 aastat tagasi… Muutunud on vaid VÕIMALUSED-VAHENDID, mida õpetaja saab kasutada. Mõned tädid-onud arvavad, et vahendid ongi määravad! Ei ole – määravad on need psüühilised protsessid, mis tunnis ÕPETAJA JUHTIMISEL käivitatakse. Kui õpetaja ISE ei tea, millised on näiteks MÕTLEMISOPERATSIOONID, siis on tal raske õpilase mõtlemist arendada… Küll on igal ainel (õpilase vanusest rääkimata) nende käivitamiseks OMA METOODIKA… Seda tundmata ei tohiks ma klassi minna!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!