„DigiKiirendi“ aitab digiasju korrastada

„DigiKiirendi“ programm aitab kooli digisüsteeme korrastada ja koolimeeskondade digioskusi edasi arendada.

Tänavu jaanuaris alustasid Haridus- ja Noorteameti „DigiKiirendi“ arenguprogrammi viis uut kooli: Abja Gümnaasium, Kabala Lasteaed-Põhikool, Valgamaa Kutseõppekeskus, Viljandi Kutseõppekeskus ja Võrumaa Kutsehariduskeskus. Maikuus võis teha kokkuvõtteid ja tõdeda, et kõik viis jõudsid ka võiduka lõpuni. Nüüd on aga õige aeg vaadata vastu järgmisele õppeaastale. Koolimeeskonnad, keda huvitab „DigiKiirendi“ programmiga liitumine, saavad sellest teada anda aadressil digikiirendi@harno.ee.

Võrumaa Kutsehariduskeskuse arendusprojekt valiti parimaks

Võrumaa Kutsehariduskeskuse meeskond valis arendusprojekti teemaks digikeskkondade korrastamise. Kooli direktori Eveli Kuklase sõnul olid neil näiteks Moodle’i e-kursuste struktuurid erineva kvaliteediga või ei olnud Google Drive’is süsteemset ülevaadet, millises kaustas võiks missugune info olla. „Arvestasime oma projekti koostades ka teiste koolide kogemustega. Lõpptulemus: korrastati kooli Google Drive’i kataloogid, loodi e-kursuse mall koos õpijuhise näidisega ning koondati digiõppevara tööriistad siseveebi,“ lausus Eveli Kuklane. Ta lisas, et kutsehariduses on digitöö vajadus märksa suurem kui üldhariduskoolis, kus õpikud-töövihikud igas aines olemas. Küllap sellepärast kooli nõustanud mentorile tunduski, et pilt õpetajate digioskustest on Võrumaa Kutsehariduskeskuses „kahtlaselt hea“. „Tulime programmi, et lükata tagant tervet meeskonda,“ sõnas Eveli Kuklane. Võrumaa Kutsehariduskeskuse projekti valisid veebiseminaril osalenud ka seekordse koolitusringi parimaks.

Kes arendab õpilase digipädevust?

Kabala Lasteaed-Põhikool valis projekti „Teadlikult digipädevad õpilased ja õpetajad“. Tavaliselt loodavad õpetajad, et õpilased omandavad digipädevuse arvutiõpetuse tunnis, aga ainult sellest jääb väheks. Kuigi õppekavasse ja ainevaldkondadesse on digipädevuse arendamine sisse kirjutatud ja aktiivsemad õpetajad oma ainetunnis seda ka teevad, on õpilaste teadmised turvalisest arvuti- ja internetikasutusest sageli puudulikud. Kabala lasteaias ja koolis puudub süsteemne õpetajate ja õppijate digipädevuse arendamise ning rakendamise plaan. Direktori Pille Lille sõnul on nende projektis kõik alles ees: „Me jõudsime alustada ja saada ülevaate, mida õpetajad mis kooliastmes teevad ja kas õpilased tutvuvad mõne digipädevusega või siis omandavad selle. Nüüd tuleb asju analüüsida ja siis saame ära jaotada, kes missuguse osa digipädevustest enda ainesse võtab.“ Õppekava uuendamiseni plaanitakse jõuda 2024. aasta kevadel ja ennekõike tehakse projekti õpilastele mõeldes: eesmärk on, et põhikoolilõpetaja oskab ja teab, kuidas digivahendeid igapäevaelus turvaliselt ja teadlikult kasutada.

Koristustalgud Valgamaa Kutseõppekeskuses

Valgamaa Kutseõppekeskuse meeskond otsustas digipilve korda teha – põhjuseks ikka see, et huvitavad materjalid, vajalik info, fotod kooli varasematest tegemistest jms on internetiavarustes laiali. Õppegrupid on üle Eesti ning tihti ei teata, mida head ja põnevat kolleegid digivaldkonnas tegid: puudub kindel koht, kus jagada oma õnnestumisi ja kogemusi. „Inimesed koristavad oma töökohti, kodu, miks siis mitte koristada digipilve,“ sõnas juhtgrupi liige Airi Poola. Oluline oli ka, et projekti lõpuks sooviti praktilist tulemust. „Me ei tahtnud luua prototüüpi või välja töötada ideed,“ ütles selle kohta kooli haridustehnoloog Eva Tšepurko. Alustati sellest, et õpetajad vaatasid üle oma e-postkastid ja kustutasid mittevajaliku, sama tehti Drive’is. Järgnes pildigaleriide korrastamine ja arhiveerimine, parimate kogemuste jagamise alustamine Drive’is ja Padletis. Kõik tegevused kanti ka ajajoonele. Positiivne oli seegi, et tuletati meelde andmekaitset ja autoriõiguseid.

Viljandi Kutseõppekeskus vaatas tulevikku

Viljandi Kutseõppekeskuse direktori Tarmo Looduse sõnul oli „DigiKiirendi“ projekti puhul kindel see, et tuleb vaadata tulevikku: missugune on Viljandi Kutseõppekeskuse digivaldkonna arengu- ja tegevuskava. Sellele keskendutigi. „DigiKiirendi“ koolitusel tehtud digiaudit näitas, et digiküpsuse mudeli järgi on koolis keskmisest madalamal tasemel strateegiline planeerimine ja seire ning analüütika. Arengukavaga tegelemine arendab just neid oskusi, lisaks on kooli selle aasta tegevuskavas just digivaldkonna arengukava loomine. Nii et „DigiKiirendi“ jõudis koolini (ja juhtkonnani) õigel ajal. Tarmo Loodus märkis ka, et kutseõppekeskused peaksid digialaselt rohkem koostööd tegema: see, mida „DigiKiirendi“ raames tegid Võru ja Valga meeskonnad, pakub huvi ka Viljandile.

Abja Gümnaasium ja digipädevuse teadlik arendamine

Abja Gümnaasiumi projekt oli samuti ajendatud murest, et pole täpset ülevaadet, millist digipädevuse valdkonda õpilastel eri ainetundides arendatakse, ka ei ole loodud pilti õpetajate digipädevusest. Nii võetigi ette projekt „Digipädevuse teadlik arendamine“. Projekt näeb ette õpetajate ja õpilaste digipädevuse arendamisvõimaluste ja -vajaduste väljaselgitamist, õpetajate digipädevuse eneseanalüüsi läbiviimist, õpilaste digipädevust arendavatest tegevustest ülevaate loomist ja praktilise sammuna üleminekut Google Educationi teenusele.

Nõustamine on oluline

Haridus- ja Noorteameti „DigiKiirendi“ programmijuht Kerli Požogina ütles kokkuvõtet tehes, et taas olid meeskonnad valinud huvitavad projektid. Õppekavaarenduse projektid on alati valikus ja see on väga hea. Kerli Požogina sõnul on programmi peamine väärtus õpetajate ja juhtkonna koolitusi toetav haridustehnoloogiline nõustamine, mis võimaldab koolis oluliste teemadega süvitsi tegeleda. „DigiKiirendi“ haridustehnoloogilised nõustajad on tugevad metoodikud ja praktikud, kes suudavad anda konkreetseid suunised väga erinevate õpetamissituatsioonide jaoks,“ lisas ta.

„DigiKiirendi“ programmi toetajad

„DigiKiirendi“ tegevusi rahastatakse programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ 20142020.1.02.001002.02.15-0002 raames. Programmi elluviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Mis on „DigiKiirendi“?

„DigiKiirendi“ (https://harno.ee/digikiirendi) on arenguprogramm, mida viib ellu Haridus- ja Noorteamet. Programmis koolitatakse koolide meeskondi vastavalt nende senisele digitehnoloogia kogemusele. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Praktilise tööna luuakse juhtide koolituse tulemusena kooli vajadustest lähtuv arengukava või projekt. „DigiKiirendi“ arenguprogrammi on kaasatud võimalusel kogu õppe- ja kasvatustööga tegelev personal koos juhtkonnaga. Õpetajate koolitustel on fookuses teemad, mis on koostatud konkreetse kooli võimalusi ja vajadusi arvesse võttes. Eraldi koolitus on mõeldud juhtkonnale, sest koolis tuleb juhtida digitehnoloogia valdkonda tervikuna.

Koolituste vahel oli igal koolil palju iseseisvat tööd arendusprojektiga, mis toetab kooli digiarengut. Projektidest tehtigi kokkuvõtted juhtide koolituse kontaktseminaril, mida juhtis „DigiKiirendi“ koolitaja ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Airi Aavik.

„DigiKiirendi“ programmiga liitumise huvist saavad koolimeeskonnad teada anda aadressil digikiirendi@harno.ee.