Eesti keele omaksvõtmine Maardus

22. juuni 2023 Raivo Juurak toimetaja - 1 Kommentaar
Maardu konverentsi vestlusring. Foto: Raivo Juurak

16. juunil toimus Kallavere Keskkooli saalis Eesti Lugemisühingu ja Maardu haridusasutuste ühiskonverents „Üleminek eestikeelsele õppele“.

Konverentsi esimeses pooles keskenduti keeleõppe teoreetilistele küsimustele. TLÜ lektor Merilin Aruvee tõi välja, et õpikud peaksid olema koostatud nii, et need õpilase eesti keele oskust arendaksid. Paraku on meie õpikute tekstid ühekülgsed teadustekstid, mis jäävad õpilasele kaugeks, sest neis puuduvad tegelased, emotsioonid ja hinnangud. On teada, et õpilane peab uute sõnadega uuesti ja uuesti kohtuma vähemalt seitse korda, et nendest aru saada ja need meelde jääksid, kuid õpikud seda põhimõtet ei arvesta. Tüüpiline on ka see, et õpetaja jälgib õpilase teksti hinnates ainult õigekirja, mitte teksti ülesehitust, stiili, sõnakasutust jm. Kokkuvõtteks võib öelda, et isegi eesti lastel on praeguste õpikutega raske oma eesti keele oskust arendada, mis olukorras on siis veel muukeelsed lapsed, kellele on iga meie õpik ühtlasi eesti keele õpik!

TLÜ teadur Andra Kütt selgitas, kuidas areneb koolieeliku kõne. Ta tõi välja, et lastevanemad peavad lastega hästi palju rääkima ja neile lugusid jutustama, kuid tegelikkuses kipub lapsevanem last eelkõige käsutama. See teeb laused lühikeseks ja keele vaeseks ning lapse sõnavara ei arene. Jutustame rohkem ja kamandame vähem – selline oli Andra Küti sõnum.

HTM-i keelepoliitika valdkonna peaspetsialist Maire Kebbinau andis ülevaate sellest, mis on saanud keelekümblusklassides õppinud õpilastest pärast kooli lõpetamist. Selgus, et nad on kõik elus hästi hakkama saanud ja kümblusklassi eest tänulikud.

Palju töötube

Pärast ettekandeid oli konverentsil väga palju töötube, kus Maardu lasteaiad tutvustasid oma keeleõppemeetodeid. Näiteks keeleõpet loovtegevuste kaudu, lugemispesa keeleõppe toetajana, kuidas õpetada eesti keelt väikestele ja kuidas suurtele jms. Avita ja Koolibri tutvustasid oma töötoas muukeelsetele lastele suunatud õppematerjale. Raamatukogud rääkisid, kuidas nad aitavad muukeelsetel lastel eesti keelt õppida. Vaadati üle, kuidas saab õppida eesti keelt veebis ja infotehnilisi vahendeid kasutades, kuidas saab jutustamisega laste eesti keelt arendada jne. Ühes töötoas selgitati, kuidas lapsed liikudes tähti ja eesti keelt õpivad.

Vestlusring

Konverentsil oli ka vestlusring, kus osalesid HTM-i keelepoliitika valdkonna peaspetsialist Anne Endjärv, Maardu Sipsiku lasteaia direktor Kristiine Juuse, Maardu abilinnapea Aurika Sin ja Maardu Põhikooli õppealajuhataja Julia Strukova.

Lühendatud ülevaadet vestlusringist saab vaadata videost.

Muusikal „Kallavere „Grease““
Et Maardus hoolega eesti keelt õpitakse, seda näitab piltlikult Kallavere keskkooli 6. klassi õpilaste muusikal „Grease“, mis kooliaasta lõpu puhul ette kanti. Muusikal on inspireeritud Randal Kleiseri filmi „Grease“ ülipopulaarsetest lauludest ja selle lavastas muusikaõpetaja Maibrit Puusepp.

Soovitan „Kallavere „Grease’i““ videot kindlasti vaadata. Esiteks kuulete kuulsaid laule eestikeelses esituses, kusjuures kohati kerge vene aktsendiga. Teiseks on liigutav näha, kuidas 6. klassi poisid täitsa julgesti eesti keeles laulavad. 

Näeme, et eesti keelt võib omandada ka lauldes ja etenduses esinedes.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Eesti keele omaksvõtmine Maardus”

  1. Eraisik ütleb:

    Haridus on justkui üleriigiline asi, aga ometi määravad haridusasutuse direktori paika omavalitsused. Ja nüüd oleneb meelsusest ja enda riigikeeleoskusest, kas eesti keele oskamist loetakse oluliseks või mitte. Võiks olla mingi üleriigiline/-maakonnaline konkuress, kus omavalitsuse esindajal on 1 hääl, ja kindlasti leiduks ka muukeelsetesse piirkondadesse eesti keelt valdavaid koolijuhte. Juhist ja tema nõudlikkusest oleneb palju ning keeleprobleemi poleks juba ammu.
    Kindlasti ei toeta ma ka riigikeelt mittevaldavatele õpetajatele palgatõusu – vastupidi, nende arvelt võiksid paljud saada tõusu.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!