Erikoolide õpilaste kunstiprojektil täitus 15 aastat

Maikuu viimane päev tõi päikesepaistelise Noblessneri sadamalinnaku platsile kokku kaheteistkümne erikooli kunstihuviga õpilased. Neil oli kaasas 55 põnevat uueks tuunitud tooli, mille nad üheskoos sealsamas lillale vaibale näituseks kokku panid. Nõnda tegusalt, näituse „4 jalga, aga 0 jälge“ kokkupanemise ja avamisega algaski eriliste laste seekordne, juba viieteistkümnes kunstipäev. 

Vaatajatele oli näitus eksponeeritud vaid neli tundi – taotluslikult kõige lühem aeg kunstiprojekti näituste ajaloos. Vastupidiselt eelnevatele aastatele võtsid osalised iga toodud taiese pärast pidulikku esitlust kaasa ning koju jõudes ka kasutusele. Nii tegime üheskoos nulljalajäljega näituse, mis osalejatele ja vaatajatele järgnevateks taaskasutusprojektideks küllaga mõtteid ja uut indu jagas. Näitus jäi silma ka lastemuuseumi Miiamilla juhatajale, kes mõned toolid oma muuseumisse eksponaatideks palus. 

Ühisele näitusele lisaks said õpilased 31. mail Animakooli juhendajate Sondra Lampmanni ja Erik Alunurme näpunäidete järgi moodustada kokku toodud toolidest humoorika animatsiooni. Võrratu merepromenaad pakkus selleks küllaga inspiratsiooni. Iga osalenud kool sai lavastada ja üles võtta oma filmilõigu, mis lõpuks üheks lustakaks toolide kokkutuleku looks kujunes.

Tallinna Noblessneri sadamaplats sobib suurepäraselt ka meremaalide maalimiseks. Nii said projektis osalejad, hoolimata tugevast tuulest, mis kunstipäeval päikesepalavust leevendas, võimaluse haarata pintsel ja maalida merd, purjekaid, värvilisi ja noobleid hooneid, punaseid laternaid ning promenaadi elurõõmu. Kokku valmis 37 akvarelli, millelt peegeldus Noblessneri keskpäevane vaib. Maalimist juhendasid Tallinna Tondi Kooli õpetajad Heidi Sild ja Leo Kruusing.

Erilise päeva puhul avas oma uksed kõigile projektis osalejatele Kai kunstikeskus ning andis võimaluse kogeda vaid kahe päeva eest külastajatele avatud Islandi kunstniku Hrafnhildur Arnardóttiri / Shoplifteri põnevat isikunäitust „Hüpervõrk“. Nii mõnigi õpilane oli näituse avamise uudislugu televiisorist näinud ning seetõttu veelgi suuremas vaimustuses, et ta ka ise sinna muinasjutumetsa jalutama sattus. Kunstikeskuse haridusprogrammide juht Laura Arum-Lääts koos oma kolleegidega valmistas kunstiprojekti „Valgele valgega“ õpilastele ette spetsiaalsed haridusprogrammid, mis selgitasid, miks ja kuidas Hrafnhildur Arnardóttir oma karvaseid ja värviküllaseid muinasjutumetsi loob. Näitust hiljem meenutades aga meeldis õpilastele kõige rohkem võimalus teha näitusele pai. 

Sadamas on ikka tuult, mistõttu oli täiesti kohane, et kunstipäeva tegevuste hulgas oli tuulesokkide punumise töötuba. Kunstiprojekti noored õppisid värvilistest paeltest punuma tuulesokke ja nende abil tuule suunda määrama. Sõlmi siduda oli õpilastel päris keeruline, aga kui seda teha üheskoos ja vahvas vormis, nagu seda õpetasid Tondi kooli õpetajad Ege Kuusk ja Helen Tuisk, valmisid üsna lühikese ajaga värvikirevad tuulemäärajad. Nüüd näitavad need tuule suunda õpilaste kodudes ja meenutavad ühiselt veedetud rõõmsat ja tegusat päeva.

Üheskoos õppimine, uue ja põneva kogemine, aga ka kodutööna valminud loovtööde näitus ning selle kaudu üksteisega suhtlemine on kunstiprojekti „Valgele valgega“ eesmärk ja sisu. Noblessneri sadamalinnak on eriline koht – loo, kuidas ajaloolise allveelaevatehase piirkonnast kujunes välja silmapaistev ja noobel sadamalinnak, jutustas õpetajatele ja ajaloost huvitatud noortele Ann Virkus Noblessneri Arendus OÜ-st. Tänu temale saigi teoks mõte teha kunstipäeva 15 aasta juubeli üritus just Noblessneri sadamas. Von Krahl andis projekti läbiviimiseks kasutada Noblessneri Valukoja Lessneri saali, mis oma suurusega esialgu ahhetama pani – kuidas see küll nii väikese projektiga täita? Kunstipäeval aga selgus, et projektil on suurust omajagu ja suudame välja paista küll.

Entusiastlike õpetajatena oleme alati seda meelt, et kui kokku tulla, siis tuleb midagi uut kogeda ja õppida. Keskeltläbi osaleb projektis igal aastal 130 inimest: 80 õpilast ja 50 õpetajat. Nii on igal aastal olnud päevakavas kolm-neli eri taseme ja fookusega töötuba õpilastele ning õpituba õpetajatele. Osalejad on olnud motiveeritud, koostöised ja uskumatult vaprad, sest kunstipäev on mõnele neist ikka üks väga pikk ning paljude väljakutsetega tegevusrohke päev. Mõelda vaid, et Valga Jaanikese Kooli õpilased sätivad end kunstipäevale tulekuks valmis juba kell pool kuus hommikul ja jõuavad koju tagasi parimal juhul õhtusteks uudisteks. 

Kunstiprojekt „Valgele valgega“ on 15 aasta jooksul kutsunud õpilasi joonistama loodusmaastikke, kasse, tonte, rahvuslikke mustreid, teinud taaskasutatavatest materjalidest rohelist kunsti, pannud digipildid pikslite kaupa liikuma, uurinud linnaruumi, kasutanud „mummumaagiat“ ja kokakunsti. Käo Põhikooli kunstiõpetaja Marju Jõgis näeb oma õpilasi juhendades, kuidas kodutööde valmistamine pakub õpilastele põnevust. Teemakohane loovtegevus arendab laste loovust ja probleemilahendusoskust ning võimaldab fantaasiaküllaselt improviseerida ja katsetada.

Kunstiprojekti korraldab Tallinna Tondi Kool. See on nagu üleriigiline erivajadustega laste kunstiõpetuse ainevõistlus, aga palju võistlusvabam ning kuhjaga häid muljeid ja kogemusi loov ettevõtmine. Nurme Kooli õpetaja, kes on projektis osalenud kõik 15 aastat, ütleb, et projekti juures meeldib talle süsteem. „Kõigepealt on kodutöö, mis aitab aasta teemaga pikemalt tegelda ja luua oma kätega teemakohaseid loovtöid. Minul teeb teema läbi enamik õpilastest. Pärast valime parimad, kes kunstipäevale pääsevad. Kunstipäeval vaatame ja avastame palju huvitavat: kohti, inimesi, teiste loomingut. Saame võrrelda enda ja kaaslaste töid. Kõik osavõtjad saavad tunnustust ja tähelepanu. Omavaheline suhtlemise võimalus on põgus, kuid väga vajalik.“ 

2006. aastal projektiga liitunud kaheksast koolist osalevad järjepidevalt igal aastal kuus. Ka paljud uued liitujad on ennast projektiga püsivalt sidunud, suurem osa juba üle viie aasta. Läbi aastate on projektis aktiivselt osalenud Kiigemetsa Kool, Nurme Kool, Tallinna K. Pätsi Vabaõhukool, Käo Põhikool, Tartu Kroonuaia Kool, Tallinna Heleni Kool, Haapsalu Viigi Kool, Sõmeru Põhikool, Ristiku Põhikool, Porkuni Kool, Näpi Kool, Lahmuse Kool, Laagna Lasteaed-Põhikool, Rakvere Lille Kool, Randvere Kool, Pärnu Päikesekool, Tallinna Tondi Kool, Valga Jaanikese Kool, Tallinna Kadaka Põhikool, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Loo lasteaed Pääsupesa Mürakarud.

Sama oluline kui õpilaste areng ja eneseteostus on kunstiprojektis õpetajate/juhendajate koolitus ja võimalus üksteisega suhelda. Õpetajad on saanud väga mitmesuguseid koolitusi nii tegevkunstnike kui kunstiharidusspetsialistide poolt. Alustasime õpetajate koolituste sarja 2006. aastal loovkudumise algataja, tarbekunstnik Anneli Säre ettekandega „Kuidas mõista erivajadustega laste/noorte kunsti“. Õppisime laastumaali kunstniku Anneli Kaasiku juhendamisel ja vormisime sulaklaasist pärleid klaasimeister Ivan Antonovitšiga Viikingite külas. Kunstiõpikute autor Kristi Laanemäe juhendas kunstiprojekti kümnendal tegevusaastal õpetajate tegevusmaali töötuba, Animakooli õpetaja Sondra Lampmann jagas õpetusi, kuidas teha lihtsate ja käepäraste vahenditega animatsiooni. Samuti on õpetajad mõtisklenud koos Eesti Kunstiakadeemia kunstihariduse osakonna ja Sally Stuudio juhataja Annely Kösteriga kaasaegse kunstiõpetuse võimaluste üle. Lisaks õpitubadele oleme pakkunud õpetajatele võimalust külastada koos kuraatoriga näitusi Kumus, arhitektuurimuuseumis, ajaloomuuseumis ja filmimuuseumis. Isegi parmupilli kiirkursuse tegime aastaid tagasi Viljandi Pärimusmuusika Aidas Cätlin Mägi juhendamisel läbi.

Kõik need aastad on Tallinna Haridusamet pidanud kunstiprojekti „Valgele valgega“ oluliseks noorte valdkonna haridusprojektiks ning seda rahaga toetanud. Ka Haridus- ja Teadusministeerium on toetanud projekti kuni ajani, mil muudeti hasartmängumaksust toetatavate projektide rahastamise korda. Projektijuhina soovin väga, et niisugustele väikestele, aga olulistele haridusvaldkonna projektidele oleks lihtsam rahastust leida. Õnneks on Tallinna Tondi Kooli juhtkond, õpetajad ja kooli juurde loodud MTÜ Meie Lapsed olnud toetavad. Samuti on mõned heatahtlikud ettevõtted ja eraisikud ressursse leidnud ja toetust jaganud. Tänu sellele on projekt elujõuline ning paljudele kunstihuviga noortele ning nende võrratutele juhendajatele eneseteostust ja arenguvõimalusi pakkuv.

Kunstiprojekti „Valgele valgega“ näitusi ja põnevaid tegevusi saab uudistada projekti kodulehelt https://valgelevalgega.wordpress.com.