Hollandlane õpetab kunstikoolis ukrainlastele eesti keelt

9. juuni 2023 Madleen Vapper Tartu Kunstikooli kommunikatsioonijuht - Kommenteeri artiklit
Koen Planken (paremalt kolmas) kunstikooli lõimitud keeleõppe tunnis. Foto: Tartu Kunstikool

Tartu Kunstikoolis õpib 31 Ukraina noort (Tallinna õppegrupis lisaks veel 27). Et uue väljakutsega – ukrainlastele eesti keele õpetamisega – veelgi paremini toime tulla, palusid meie õpetajad abi Tartu Ülikooli üliõpilastest vabatahtlike abiõpetajate programmist. Üheks abiõpetajaks sai Koen Planken – hollandlane, kes õpib eesti keele õpetajaks. 

Koenile meeldib abiõpetajaks olemise juures tunne, et ta on tõesti abiks. Ta käib Tartu Kunstikoolis igal nädalal ning on juba ka tundi andnud. Motiveeritud Ukraina noortele annab ta omal algatusel ja vabast ajast ka eraldi konsultatsioone.

Tartu Kunstikoolis õpetatakse Ukraina noortele eesti keelt nii tavalistes kui ka erialakeeletundides, kus keeleõpetus on lõimitud värvusõpetuse tunniga. Kunstiõpetaja tunnis on koos Eesti ja Ukraina õpilased ning seejärel kordavad eesti keele õpetaja ja Koen individuaalselt Ukraina õpilastega eestikeelseid sõnu ja lauseid ehk proovivad intervjuu meetodil läbitud tunni materjali eesti keeles käsitleda. Pärast tunni lõppu saadavad nad eestikeelse tunni info õpilastele ka meilile, et nad saaksid seda üle korrata.

Kuidas tekkis sul huvi Eesti ja eesti keele vastu?

Üheksa-aastaselt meeldis mulle väga lapata atlast ja kõigi maailma riikide pealinnasid pähe õppida. Ühel päeval torkas mulle silma Eesti sinimustvalge lipp, mis paelus mind sedavõrd, et Eestist sai minu lemmikriik. 

Juba 13-aastaselt otsustasin hakata eesti keelt õppima. Saatsin Baltimaade suursaatkonnale meili küsimusega, kuidas Hollandis eesti keelt õppida. Nad soovitasid Keeleklikki kasutada. Soovitan nüüd seda ka oma õpilastele.

Eesti lipp ja eesti keel on minu elukäiku väga mõjutanud. Need tähendavad mulle väga palju.

Kuidas sa Hollandist Eestisse õpetajaks sattusid?

Õppisin Hollandis ülikoolis bioloogiat. Õppimise ajal tekkis võimalus minna vabaaine raames välismaale ükskõik mida tudeerima. Tulin siis Tartu Ülikooli eesti keelt õppima.

Pärast sügissemestrit tulin tagasi Hollandisse ja lõpetasin oma bioloogiaõpingud. Seejärel asusin magistrisse biogeoloogiat õppima. Huvitav on see, et kui ma poleks Eestisse armunud, ei oleks ma magistriõpingute käigus sattunud tegema välitöid Gröönimaale. Eesti keelt õppides tekkis mul üldse huvi võõrkeelte vastu. Mida eksootilisem, seda põnevam! Ja just selline on ka grööni keel.

Gröönimaalt naastes oleksin saanud edasi bioloogiaõpetajaks õppida – ja seda tahangi kunagi teha –, aga tahtsin hoopis lihvida oma eesti keele oskust ja uuesti Eestis elamist kogeda. Seetõttu otsustasin tulla tagasi ja alustada Tartu Ülikoolis õpetajaõpinguid.

Oled mitmekülgselt haritud. Kuidas kavatsed oma oskusi ja teadmisi rakendada?

Kindel on see, et tahan oma tuleviku siduda nii bioloogia kui eesti keele õpetamisega. Ma pole veel otsustanud, kuidas seda teha, sest võimalusi on nii palju. Tihti pakutakse mulle võimalust hakata õpetama bioloogiat Eestis muukeelsetele õpilastele. See tundub põnev, aga ma pole veel otsustanud, kas tahan elada tulevikus Eestis või hoopis Hollandis.

Vist eelistan töötada bioloogiaõpetajana Hollandis ja selle kõrvalt õpetada veebi kaudu eesti keelt. Mul on juba ammu unistus luua eesti keele teemal YouTube’i kanal. See on päris suur töö. Teen praeguse lõputöö raames animeeritud videoid ja see võiks olla minu YouTube’i kanali alus. Minu lõputöö teema on käänete vaheldumine. Loodan, et sellest tuleb vähemalt kümme videot.

Millised on sinu eesti keele õpetamise nipid?

Parim on mänguline tegevus, mille käigus saab ka natuke liikuda. Kõige lõbusamad ja tõhusamad on mängud, kus saab klassikaaslastega suhelda. Mängides on õpilastel võimalik sõnu kasutada ja nii saavad need neile omaseks.

Mängides harjub õpilane suhtlema ja see suurendab tõenäosust, et ta hakkab keelt igapäevaelus rohkem kasutama, mis ongi ju tunni eesmärk. Klassis suheldes kaob õpilase hirm ise vestlust alustada ja tänaval inimest kõnetada.

See on kõige nüüdisaegsem õpetamismeetod ja meeldib mulle väga, isegi kui see pole grammatikapõhine. Aga ka grammatikat saab mängude kaudu õpetada, üks õpetamismeetod ei välista teist.

Too mõni näide mängust, mille abil saab grammatikat õpetada.

Esimesel päeval Tartu Kunstikoolis mängisime sellist mängu, et tassisin klassi mitu kotti toiduaineid, laotasin need lauale ning panin katte alla peitu. Õpilased said vaadata, mis on laual, ning pidid meelde jätma. Seejärel võtsin katte all mõned toiduained ära ja õpilased pidid nimetama või kirjeldama, mis on puudu ja mis alles.

Kui toiduaine oli alles, ütlesid nad seda nimetavas käändes: laual on tomat. Kui aga laual toiduainet ei olnud, kasutasid nad osastavat käänet: laual ei ole enam tomatit. 

Kas sa tunned, et õpid eesti keelt õpetades ka ise?

Ma ei lakka imestamast, kui tihti juhtub, et õpilaste töid parandades ei tea ma järsku, kuidas on õige. Löön kahtlema, kas niimoodi ikka saab kirjutada. Tegemist on lihtsate lausetega. Kui eestlaselt küsida, kas õpilase või minu pakutud variant on õige, ütlevad nad, et mõlemad sobivad, kusjuures õpilase pakutu isegi paremini kui minu oma. Seega pean õpilaste töid parandades väga süvitsi minema, et olla kindel, et parandasin õigesti. Õpin sellega väga palju juurde.

Kuidas kasutad õpetamises ära enda eesti keele õppija kogemust?

Eeldasin, et mul on suur eelis, sest olen ise eesti keelt õppinud ja tean, mis on siin keeles huvitav, aga, nagu ma ütlesin, mind köidab grammatika ning õppisin keelt omal algatusel ja olin väga motiveeritud. Minu õpilased ei õpi aga eesti keelt tihtipeale vabatahtlikult. Algul mõtlesin, et kui saan eesti keele õppimise huvitavaks teha ja teisi innustada, hakkavad kõik eesti keelest huvituma ja rõõmuga õppima. Juba esimesel nädalal osalesin aga kursusel, kus öeldi, et arusaam, et eesti keelt tuleb õpetada huvitavalt – siis õppijatele meeldib –, on vananenud. Esmajärjekorras on oluline rõhutada eesti keele kasulikkust õppijatele. Õpilastel puudub tihti sisemine motivatsioon ning neile on hoopis tähtsam, milleks nad saavad eesti keelt kasutada ning kuidas see aitab neil ühiskonnas toime tulla.

Kuid eks minu õppimiskogemusest on kasu ka. Näiteks tean väga hästi, mis on eesti keeles raske, ning oskan õpilasi sealt edasi aidata.

Milline on olnud sinu ukrainlastele eesti keele õpetamise kogemus kunstikoolis?

Ukrainlastele meeldib väga grammatika õpetamise meetod, sest nad on sellega harjunud. See on vana kooli meetod ja seda rakendatakse Ukrainas. Eestis õpetatakse aga pigem suhtluspõhiselt. Õpilased hakkasid mult paluma, et õpetaksin neile ka grammatikat. Ja kuna mulle meeldib grammatikat õpetada, siis koostasin neile spikri eesti keele käänetega.

Pean tunnistama, et grammatika õpetamine on mulle südamelähedane, olen selles nagu kala vees, aga pigem tahan õpetada ikka suhtlemismeetodil, mis on tulemuslikum. Pikapeale harjuvad ka Ukraina noored sellega ära, ja sellest on neile enam kasu.

Õpilased võiksid aga kodus rohkem keelt õppida. Praegu on Ukraina noortega veel raske eesti keeles vestelda, kuid üksikutest sõnadest ja kildudest saavad nad aru – kui rahulikult võtta, maha istuda ja hakata arutama, siis tulevad ka laused.

Millised on sinu muljed Tartu Ülikoolis õppimisest?

Mulle meeldib väga Tartu Ülikoolis õppida, minu kursusekaaslased ja professorid on väga toredad. Õpingud on üsna teooriapõhised, natuke rohkem, kui oleksin tahtnud. Seetõttu on see abiõpetajate programm eriti teretulnud, saan tänu sellele palju praktikat.

Õpin palju ka kursusekaaslastelt. Saan neilt inspiratsiooni. Kursusekaaslastel on just sellised uuemad ja värskemad ideed ja nad on väga edumeelsed. Neil on pidev soov oma õpetamismeetodit parandada ja nad on valmis proovima uusi asju ning jagavad oma kogemusi. Peame vahel ka teiste õppijate antud tunde tagasisidestama ja siis näen, kuidas nemad on asjale lähenenud.

Kiidan oma kursusekaaslasi. Paljud neist on tegevõpetajad ja paljudel on kodus lapsed. Selle kõrvalt tulevad nad toime magistriõppega – see on muljetavaldav.


  Koen Planken

  • Õpib Tartu Ülikooli magistriõppes eesti keele ja kirjanduse õpetajaks.
  • 2022. aastal pälvis Emakeele Seltsi õpetajastipendiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppekaval.
  • On oma kodumaal Hollandis lõpetanud bioloogia bakalaureuseõppe ja biogeoloogia magistriõppe.
  • Eesti keele abiõpetaja Tartu Kunstikoolis.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!