Kuidas on möödunud Vabaduse Kooli esimene aasta

1. juuni 2023 - Kommenteeri artiklit

Kuidas on möödunud Vabaduse Kooli esimene õppeaasta, sellest annavad põgusa ülevaate seitse lühikest videot, kus näeb nii eesti keele tunde kui ka vestlusi õpetajate ja õpilastega.

Väga huvitav kogemus oli vaadata Vabaduse Koolis ühel ja samal päeval kolme õpetaja eesti keele tundi. Kõik kolm kasutasid üht ja sama õpikut, kuid nende tunnid olid väga erinevad. Kes vaatab nende tundide videoid, võib selles ise veenduda.

Olga Selištševa eesti keele tund meenutas mulle mu kunagisi prantsuse keele fakultatiivsed tunde Tartu ülikoolis. Prantsuse keele tundi tulid kõik vabatahtlikult ja suurest huvist prantsuse keele vastu. Meie õpperühm oli ühine sõbralik pere ja õpetaja meie parim sõber. Seesama tunne tekkis õpetaja Selištševa tunnis.

Tiina Jaaksoni eesti keele tund meenutas mu palju hilisemaid taani keele iseseisvaid õpinguid. Kuulasin siis väga palju helikassette ja kordasin sealt kuuldut valju häälega järele. Ka õpetaja Jaaksoni tunnis kuulati videoõppematerjali ja korrati seda järele.

Anne Mänsi eesti keele tundi vaadates meenus aga taas Tartu ülikool ja eriti ladina keele tunnid, mille sisuks oli ladina tekstide eesti keelde tõlkimine, kusjuures iga lauset ja sõna kommenteeriti ja analüüsiti väga põhjalikult, toodi välja iga sõna grammatilisi vorme jne. Ka õpetaja Mäns analüüsis õpilastega iga loetud lauset väga põhjalikult ja vaatas iga olulise sõna muutevormid alati üle.

Kokkuvõtteks saab öelda, et õppematerjal võib õpetajatel olla üks ja sama, kuid õpetaja on ikkagi sedavõrd eripärane isiksus, et tema tund on kolleegi tunnist erinev. Võiksime arutleda teemal „Õpetaja isiksuse roll õppeprotsessis“.

Keelekümblus

Kuna varem olen võtnud videosse peamiselt keelekümbluse tunde, siis lootsin näha Vabaduse Koolis rohkem keelekümblust, eelkõige õpilaste omavahelist eesti keeles suhtlemist. Nägin siiski põhiliselt õpikupõhist õpet. Tõsi, tegemist oli uue põlvkonna õpikute ja õppematerjalidega, millele on lisatud töövihikud, videod, interaktiivsed ülesanded jms. Nii õpetajad kui ka õpilased pidasid õppematerjali väga heaks. Otsest eesti keeles suhtlemise harjutamist nägin aga ikkagi vaid tunni lõpus ja siis ka lühidalt. Põhirõhk oli uute eesti sõnade omandamisel.

Õpetajatega rääkides selgus, et keelekümblus ja eesti keeles suhtlemise harjutamine on Vabaduse Kooli õpetaja üks peamisi eesmärke, kuid Ukraina noortega ei olnud võimalik sellega kohe täies mahus pihta hakata, osalt ka põhjusel, et mõnelgi õpetajal polnud veel vajalikke teadmisi. Nii on selle kooli õpetajad õppinud keelekümbluse meetodeid kasutama n-ö töö käigus ja see on võtnud aega.

Teine põhjus, miks kohe esimesest päevast alates ei saanud sajaprotsendilist keelekümblust rakendada, oli see, et eelmisel sügisel tundsid Ukraina lapsed ennast Eestis halvasti. Nad olid sattunud vastu tahtmist võõrasse riiki ega tahtnud Eestis üldse õppima hakata, vaid lootsid peagi kodumaale tagasi pöörduda. Oli selge, et sellises olukorras oli vaja luua neile võimalus õppida vähemalt mingi osa koolipäevast ukraina keeles, et säiliks emotsionaalne side kodumaaga. Algul õpetajad tõlkisid ukraina lastele eesti keelt – ehkki keelekümbluses ei tõlgita –, sest Vabaduse Kool oli vaja kiiresti toimima saada ja ei olnud aega lasta õpilastel iga sõna tähendust nuputada.

Õppeaasta lõpuks on aga pilt väga palju muutunud. Eesti keele õpetajad ei tõlkinud oma tundides Ukraina noortele peaaegu mitte midagi ja rääkisid kogu tunni vältel ainult eesti keeles. Erandina tõlkis mõningaid eesti väljendeid vene keelde Anne Mäns. Üldiselt oli aga nii, et kui mõni sõna oli arusaamatu, siis näitasid õpetajad selle tähendust liigutustega, joonistasid selle sõna tähenduse tahvlile jne. See kõik on juba keelekümblus.

Õpetajad kinnitasid, et just nüüd kevadel on hakanud Ukraina õpilased julgemalt eesti keelt kasutama. Viisime Ukraina noortega läbi väikse vestlusringi ja saime eesti keeles hakkama. Õpetajate hinnangul oskavad Vabaduse Kooli noored praegu eesti keelt peaaegu A2-tasemel.

Eesti sõnavara omandamise osas on Vabaduse Kool olnud minu arvates aga väga edukas. Kui õpetaja eesti keele tunnis mõne sõna tähendust küsis, siis tuli mitmelt õpilaselt õigeid vastuseid, tõsi, sekka ka vene keeles. Eestikeelseid tekste lugesid Ukraina noored tunnis ette eriliste raskusteta, mis viitab sellele, et loetud sõnad olid neile juba tuttavad ja nende tähendus teada. Kui õpetaja küsis, mitu sõna on õpilase kirjutatud pikas lauses, loendas see õpilane oma sõnad nagu muuseas ühest kahekümneni eesti keeles ära. Seega polnud arvsõnadki talle võõrad. Kõigi kolme õpetaja eesti keele tunde iseloomustas aga see, et nende tunnis töötasid õpilased aktiivselt ja huviga kaasa. Oli näha, et nad tahtsid eesti keelt õppida.

ESIMENE EESTI KEELE TUND
Õpetaja Olga Selištševa, 10.e klass

Tunni teema onpoodide liigid Marju Ilvese ja Leelo Kingisepa õpiku järgi.

00:50 Õpilased pakuvad poodide piltide kohta sõnu „spordipood“, „toidupood“, „mänguasjapood“, „elektroonikapood“, „kingapood“ jne. Õpetaja esitab täiendavaid küsimusi. Näiteks naisteriiete puhul küsib ta, mis mannekeenil seljas on. Õpilased oskavad öelda, et valge särk, sinised püksid ja valged tossud. Üks õpilane ei tea, mida tähendab „ehitus“. Õpetaja joonistab selgituseks tahvlile maja – nagu ehitaks seda. Vene ega ukraina keeles ta sõna „ehitus“ ei selgita.

04:11 Lillepood. Õpetaja küsib, kus see asub, kas õpilased oma emale emadepäeval lilli kinkisid jms. Taaskasutuspood. Õpetaja toob piltlikuks näiteks kaupluse Sõbralt Sõbrale. Lemmikloomapood. Õpetaja uurib, kellele on lemmikloomapood. Kellel on koer? Kellel on kass? Kas koer on Eestis kaasas või jäi Ukrainasse?

08:53 Õpetaja selgitab, mida tähendab väljend „on müügil“ Lemmikloomapoes „on müügil“ ehk sealt „saab osta“ näiteks akvaariumikala.

11:18 Õpetaja suunab õpilased Sõnaveebi kasutama. Mis ma vihmase ilmaga jalga panen? Leidke Sõnaveebist. Õpilane saab vastuseks „kummikingad“. Õpetaja pakub „kummikud“.

16:06 Kõnearendus. Õpilased küsivad üksteiselt, mis poes keegi käib ja mis pood on kellegi kodu lähedal. Uued sõnad pannakse isiklikku konteksti.

TEINE EESTI KEELE TUND
Õpetaja Tiina Jaakson, 10.a klass

Tund algab varem õpitud sõnade kordamisega Quizletis. Õpetaja kiidab kõige kiiremaid vastajaid.

01:36 Uute väljendite kuulamine videolt, kus naisterahvas räägib, et käib hommikul duši all, peseb hambaid, teeb kohvi, loeb internetis uudiseid, istub natuke Facebookis jne. Õpetaja uurib, kui palju õpilased aru said. Kõigest saadi aru. Õpetaja esitab ka eksitavaid käsimusi stiilis „Kas ta vannis käis?“. Ei, duši all käis.

03:29 Sama videot kuulatakse uuesti, kuid nüüd kordab kogu klass kooris naisterahva lauseid ja kirjutab need üles. Õpetaja küsib sõnade tähendusi ja lubab neid öelda ka vene keeles. Väljendit „tõusen üles“ selgitab õpetaja toolilt püsti tõustes ja kirjutab ka tahvlile „tõusen üles“. Vahel on õpilaste jutust raske aru saada, sest mõned neist ütlevad „õpin“ asemel „opin“, „söön“ asemel „soon“, „kümnes“ asemel „kumnes“, „tööl“ asemel „tool“ jne. Kas hakkame selle järgi Ukraina aktsenti ära tundma?

06:22 Tegevuste õigesse järjekorda panemise harjutus: ärkan, tõusen üles, võtan dušši, joon kohvi jne. Klassist öeldakse õpetajale kiiresti õigeid sõnu ja väljendeid ette.

07:35 Äsja õpitud väljendite enda kohta kasutamine. Õpetaja küsib, millal õpilane ärkab, mida sööb, mis kell kooli läheb, kas jalgsi või bussiga jne. Õpilased improviseerivad vastuseid. Kui näidislauses söödi hommikul küpsist, siis üks õpilane vastab, et tema sööb hoopis võileiba või putru.

08:50 Õpetaja selgitab, mille poolest erinevad väljendid „lähen kooli“ ja „käin koolis“. Klassist kostab venekeelne selgitus „повторяющееся“

10:10 Harjutatakse väljendeid „esmaspäeviti“, „teisipäeviti“, „kolmapäeviti“ jne. Nalja saab ka. Üks õpilane ütleb: „Ma käin koolis neljapäeviti.“ Teine õpilane kommenteerib: „Ainult neljapäeviti?“

12:43 Video teise poole kuulamine – panen riidesse, lähen bussipeatusse, sõidan tööle, käin trennis, esperantoringis jne. Õpetaja uurib, mis trennis ta käis, mis keelt õppis jne. Siis kuulatakse video teist poolt uuesti ja pannakse uued väljendid kirja. Lõpuks kordavad üksikud õpilased videos kuuldavaid lauseid. Kindlasti on hea, et õpilased ei kuula ainult oma õpetaja eesti keelt.

16:16 Õpetaja küsib, mille poolest erinevad „töötan“ ja „hakkan töötama“. Klassist tuleb ruttu selgitus „начну“. Küsitakse, kas „hakkan“ on kahe k-ga. Üldiselt püüab õpetaja tõlkimist vältida, et õpilased sõnade tähenduse ise välja nuputaksid.

18:42 Tekstide kirjutamine piltide juurde: „Magan, „ärkan, tõusen üles jne.“ Kõik äsja õpitud väljendid tulevad uutes seostes. Üks õpilane kirjutab tahvli ees kõikide piltide juurde ühe hooga õiged väljendid ja klass plaksutab talle.

21:02 Uute väljendite kordamine pantomiimi abil. Õpilased peavad eesti keeles ütlema, mida klassikaaslane klassi ees teeb. Õpilased mängivad magamist, ärkamist, duši all käimist, riidessepanemist, e-kirja kirjutamist, arvutimängude mängimist jms. Üks noormees aga heidab tahvli ette pikali ja klass arvab ära, et ta puhkab.

22:50 Tunni kokkuvõte. „Mida sa täna uut õppisid?“ Üks noormees ütles, et õppis selgeks väljendi „meigin ennast“. Õpetaja küsib, kas ta tõesti teeb seda. Noormees vastab rõõmsalt: „Jaa-jaa, esmaspäeviti!“ Klass naerab.

Tunni lõpus tänavad õpilased õpetajat huvitava tunni eest.

ÕPETAJA KOMMENTAAR

Õpetaja Tiina Jaakson ütleb, et õpetada talle meeldib, sest ta näeb oma õpilaste arengut.

01:50 Õpetaja Jaakson märgib, et õpib Tallinna Ülikoolis eesti keele kui teise keele õpetamist ja tema jaoks teeb õpetamise huvitavaks just seal õpitav uuenenud õpikäsitus: palju mängulist õpet, eesti keelt õpetades ainult eesti keele kasutamine jms. Õpilastel lubab ta omavahel siiski ka oma keeles eesti sõnu ja väljendeid lahti seletada. 

02:42 Varem televisioonis töötanud Tiina Jaakson julgustab teisigi inimesi karjääripööret tegema ja eesti keele õpetajaks hakkama, kuid toonitab, et seejuures tuleb kindlasti eesti keele õpetamist õppida. Õpetaja peab teadma, kuidas midagi õpetatakse, ja pidama meeles ka sellist lihtsat asja, et muukeelsete lastega räägitakse selgelt ja aeglaselt.

03:39 Vabaduse Koolis kasutatavat eesti keele õpikuid peab õpetaja Jaakson väga heaks. Tegemist on Marju Ilvese ja Leelo Kingisepa õpikutega „Tule ja õpi“ ning „Tule ja õpi veel“. Need on kohanemisõpikud Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimestele. Õpikuga käib kaasas videomaterjal, mida Tiina Jaakson julgelt kasutab.

KOLMAS EESTI KEELE TUND

Õpetaja Anne Mäns, 11.c klass

Õpetaja Anne Mäns kiidab samuti Vabaduse Koolis kasutusel olevat eesti keele A2-taseme õpikuid „Tule ja õpi“ ning „Tule ja õpi veel“. Head on ka õpikute juurde käivad töövihikud ja videod. Aga vahel harva kasutab ta ka Lea Kreinini lihtsas eesti keeles kirjutatud lugemikku „Margus, kass ja õunamoos“. Õpetaja Mänsi hinnangul on tema õpilaste eesti keele oskus A2 teise poole sees ja A2 saavutatakse tema hinnangul oktoobriks.

02:00 Õpetaja teeb kokkuvõtte eesti keele proovitestist, mis läks enamikul hästi – enamik sai ligi 50 punkti.

02:28 Eestikeelse teksti lugemine ja tõlkimine. Uued sõnad kirjutatakse vihkusse.

09:39 Sõnavormide vaatamine Sõnaveebis.

11:56 Õpilased koostavad uute sõnadega iseseisvalt lauseid. Õpetaja selgitab põhjalikult, et „armastama“ nõuab osastavat käänet – armastan sind, armastan sinist, armastan kassi jne, kuid õpilased pakuvad ikkagi „armastab sinine särk, „armastab pruunid kohvrid“ jms.

14:51 Õpilaste rühmad moodustavad uute sõnadega võimalikult pikki lauseid. Õpetaja esitab ka eksitavaid küsimusi stiilis „Kas lind jalutab koeraga?“. Õpilaste lausete kohta ütleb õpetaja, et väiksed vead on sees, aga ta saab kõigest aru.

20:59 Tunni kokkuvõte. Õpetaja küsib, missugused selle tunni uued sõnad õpilastele kõige rohkem meeldisid ja missuguseid jäid veel meelde.

VABADUSE KOOL TÄNA

Vabaduse Kooli kommunikatsioonijuht Vladislav Lušin tutvustab Vabaduse Kooli tänast seisu.

Selles koolis õpivad 7.–11. klassi õpilased. Kokku on õpilasi 570, põhikooliosas 330 ja gümnaasiumis 240. Arvud ei ole täpsed, sest õpilasi on aasta jooksul kogu aeg lahkunud ja juurde tulnud. Töötajaid on Vabaduse Koolis 93, kellest suurem osa on õpetajad ja tugipersonal. Õpetajatest on kõige rohkem eesti keele õpetajaid, sest igal klassil on viis eesti keele tundi nädalas. Kuna keeletunnid toimuvad keelerühmades ehk poole klassiga, on koolil kokku 54 eesti keele gruppi ja 17 eesti keele õpetajat.

01:41 Vladislav Lušin märgib, et Ukraina lastele on eesti keel märksa raskem kui meie kohalikele vene lastele. Ukraina noored hakkasid eesti keelt õppima alles eelmisel kevadel ja sügisel. Varasem kokkupuude eesti keelega neil puudus. Siiski jõudsid nad jaanuariks A1-tasemele ja liiguvad A2-suunas. 

03:21 Ukraina noortel on erinevad huvid, märgib Lušin. Eelmisel suvel enne Vabaduse Kooli klasside moodustamist küsiti õpilastelt, missugused õppeained neile huvi pakuvad, et koostada klasse vastavalt õpilaste huvidele. Nii ongi nüüd mõnes klassi rohkem neid õpilasi, keda huvitab matemaatika, mõnes teises aga kunstihuvilisi või sportlasi. Huvitegevuses osaletakse ka. Osa Vabaduse Kooli õpilasi käib linna spordiklubides, Eesti ukraina kogukond pakub noortele huvitegevust, Vabaduse Koolil endal on huvikool, kus saab õppida näiteks korvpalli, muusikat ja keeli.

06:44 Eesti keele õpetamisel on eesmärk jõuda keelekümblusmeetodi kasutamiseni. Kõik Vabaduse Kooli õpetajad on läbinud lõimitud aine- ja keeleõppe (keelekümbluse) koolituse. Loomulikult ei ole kõik õpetajad veel selle meetodi eksperdid, märgib Lušin, kuid nad pingutavad selle nimel. Keelekümbluse puhul räägib õpetaja õpilastega ainult eesti keeles ja midagi neile ei tõlgi. Vabaduse Koolis on õppe algetapis siiski tõlgitud, sest nii õpilastel kui ka õpetajatel oli alguses võimatu tõlkimiseta üksteisest aru saada. Nüüd lasevad õpetajad õpilastel uute sõnade tähendused juba enne tundi kodus järele vaadata, et tunnis ei oleks vaja neile sõnu tõlkida. Tõlkimise asemel seletatakse žestidega, joonistega, osutades asjadele jne. Ka Sõnaveeb on Ukraina õpilaste hulgas väga populaarne.

10:19 Osa Vabaduse Kooli õpilasi õpib paralleelselt veebi teel Ukraina koolis. Täpset statistikat selle kohta pole, kuid suundumus on kahanev. Algul oli segadust ja teadmatust palju ning siis õpiti igaks juhuks ka Ukraina koolis, et haridustee ei katkeks. Seevastu praegu arvavad paljud Ukraina noored, et lähevad edasi õppima hoopis Eesti ülikooli. Mõned üksikud õpivad siiski ka ainult veebi teel Ukraina koolis, kuid enamik juba teab, et Vabaduse Koolis saab hea hariduse ja võib mõtelda Eesti ülikoolis edasiõppimisele. Väga tähtis on noortele ka see, et Vabaduse Koolis saavad nad oma ea- ja mõttekaaslastega suhelda, nii ei tunne nad ennast nii üksinda kui veebis õppijad.  

12:50 Vabaduse Kooli noorte vastu on mitmed kutsekoolid huvi tundnud, nii põhikoolile kui ka gümnaasiumile karjääriõppe päevi läbi viinud. Ülikoolid pole oma huvi veel ilmutanud, kuid gümnaasiuminoored uurivad ise, missuguses Eesti ülikoolis saaks edasi õppida. Ukraina noori huvitavad ka meie ülikoolide ingliskeelsed õppekavad.

16:17 Ukraina noored on läbi elanud suure trauma ja seetõttu on Vabaduse Koolil tavalisest koolist suurem tugimeeskond. On nõustajad, sotsiaalpsühholoogid, eripedagoog. Suur osa neist on Ukrainast ja teab väga hästi, mida Ukraina noored on üle elanud ja kuidas psühholoogilise trauma puhul toimida. Aga üldiselt on Ukraina noored on nagu noored ikka. Kõige tähtsamad on neile suhted perekonnas, läbisaamine sõpradega jms.

19:03 Nagu teisteski gümnaasiumides, nii viidi ka Vabaduse Koolis läbi gümnaasiumiosa vastuvõtukatsed. Gümnaasiumiossa on kutsutud 56 õpilast, kes on valdavalt oma kooli 9. klassi lõpetajad, kuid on ka teiste koolide noori. Juunis avatakse vastuvõtt lisaks 10. klassile ka teistesse klassidesse. Vabade kohtade olemasolul võetakse õpilasi juurde. Vabaduse Koolil ei ole kavas kujuneda veel üheks kesklinna eliitkooliks, pigem uuriti katsetega, kas noor on gümnaasiumis õppimiseks vajalikul tasemel ja motiveeritud ehk kas gümnaasium on tema jaoks parim lahendus. Augustis on vabade kohtade olemasolul täiendav vastuvõtt nii 10. klassi kui ka teistesse gümnaasiumiklassidesse.

ÕPILASTE VESTLUSRING

11.c klassi õpilased Iryna Torkaienko, Mylana Omelchenko ja Ivan Repnikov räägivad Vabaduse Koolis õppimisest. Neile meeldib Vabaduse Koolis õppida, sest siin on rahulik ja huvitav.

00:43 Kõige rohkem meeldib neile eesti ajaloo õpetaja, kes on huvitav isiksus ja jutukas inimene. Algul arvasid nad, et eesti keel on väga raske, kuid nüüd saavad nad sellest aru. Huvitaval kombel on arvsõnad rasked, sest neil on keerulised vormid: „üks“, „ühe“, „üht“ jne.

01:58 Vabaduse Koolil on oma väike bänd, laulukoor ja tantsurühm.

03:13 Neile meeldib Eesti bänd Traffic ja Eurovisioonil esinenud Alika.

03:43 Eesti filmidest on nad näinud „Seltsimees last“ ja raamatutest lugenud „Naksitralle“.

04:12 Üks kolmest vestluses osalejast soovib lõpetada lisaks Vabaduse Koolile gümnaasiumi ka Ukrainas, kuid ülikooli tahab astuda Eestis. Noored peavad Eesti haridust heaks, eriti meeldib neile, et siin kasutatakse õppimisel tehnoloogiat.

ÕPETAJATE VESTLUSRING

Vabaduse Kooli õpetajate vestlusringis osalevad matemaatikaõpetaja Raivo Kelp, õppedirektor ja eesti keele õpetaja Olga Selištševa ning eesti keele õpetaja Liisa Taul.

00:00 Olga Selištševa peab selle õppeaasta suurimaks saavutuseks Vabaduse Kooli loomist. Alles aasta tagasi seda kooli ei olnud, nüüd aga õpib siin 570 noort ja neid toetab ja julgustab 93 täiskasvanut.

01:11 Eesti keele õpetaja Liisa Taul peab Vabaduse Kooli esimese õppeaasta saavutuseks hea kontakti tekkimist õpilastega. Noored õpivad eesti keelt sellest hoolimata, et nad ei tea veel, kas neil on seda elus vaja. Nad teevad ikkagi tunnis kaasa ja närivad end eesti keele grammatikast läbi. Liisa Taul märgib, et tulemused pole jäänud tulemata. Õpilased on ise ka üllatunud, kui palju paremini nad nüüd eesti keelt oskavad.

03:22 Õpetaja Taul toob välja, et Vabaduse Koolis on ka õpetajad ise selle aastaga palju õppinud: keelekümbluse metoodikat, kollegiaalseid suhteid, agressiooniga toimetulekut ja muud õpetajale väga vajalikku.

03:53 Raivo Kelp lisab, et selle õppeaastaga on saanud Vabaduse Kooli õpetajad selgema ettekujutuse, mida kujutab endast töö võõrkeelsete lastega. Näiteks on matemaatikas vaja Ukraina noortega eestikeelseid termineid ja sõnavara eraldi drillida, milleks eesti koolis vajadus puudub.

Raivo Kelp õpetab matemaatikat 7.–9. klassini 1–2 tundi nädalas. Lõviosa matemaatikatundidest annavad Ukraina õpetajad ukraina keeles. Kelp laseb oma õpilastel teha lihtsamaid ülesandeid, Ukraina õpetaja keerulisemaid. See tähendab õpetajate tihedat koostööd.

07:21 Liisa Taul õpetab eesti keelt 7.–10. klassini. Ta võrdleb oma seitsmendaid klasse Fanta pudeliga, mida on enne korgi avamist raputatud. Energiat on Ukraina noortel palju. Samas on nende hulgas päris kõrge „naljavendade kontsentratsioon“ ja nad oskavad pingelisi olukordi naljaks pöörata, nii et minnakse sõbralikult edasi.

08:48 Missugune tuleb järgmine kooliaasta? Õppedirektor Olga Selištševa selgitab, et järgmisel aastal liituvad Vabaduse Kooliga Räägu tänava kooli Ukraina õpilased. Räägu koolis õpivad 1.–6. klassi lapsed ja 6. klassi lõpetajad tulevad sügisel Vabaduse Kooli 7. klassi. Avalduste vastuvõtt on juba alanud. Räägu kooli õpilastele on tehtud Vabaduse Koolis ka avatud uste päev. Uuel õppeaastal on uus ka see, et Ukraina noored hakkavad õppima 12. klassis, mis on neile uus, sest Ukraina gümnaasium on 11-klassiline. Vabaduse Kooli suur väljakutse on saavutada see, et 12. klass teeks gümnaasiumi lõpueksamid hästi, oskaks hästi eesti keelt ja suudaks Eestis ülikoolis edasi õppida.

10:26 Olga Selištševa lisab, et Vabaduse Kooli eesmärke aitab saavutada kümnest inimesest koosnev tugimeeskond: sotsiaalpedagoogid, õppenõustajad, psühholoogid, abiõpetajad, eripedagoog. Matemaatikas on õpiabirühmad neile, kellel on raske. Tugimeeskond nõustab ka lastevanemaid, sest Ukraina perekonnad on Eestis raskes olukorras ja Eesti haridussüsteem on neile võõras. Ukraina lastevanemad on esindatud ka Vabaduse Kooli hoolekogus. Lisaks saadakse iga kuu üks kord kokku Vabaduse Kooli lastevanemate koolis ja arutatakse kooliga seotud teemasid. Nendega kohtuvad kas õppejuht või tugimeeskonna juht ja teised kooliga seotud inimesed.

12:27 Raivo Kelp toonitab, et esimene õppeaasta oli eksperimentaalaasta nii õpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele. Ta toonitab, et teine õppeaasta on esimesest üsna erinev, sest enamik õpilastest ei alusta siis enam eesti keele õppimist nullist, vaid on ühe aasta seda juba õppinud. Õppetööd muudab see päris palju, arvab õpetaja Kelp, näiteks saab õpetaja olla senisest nõudlikum.

13:19 Olga Selištševa lisab, et üks suur muutus on see, et õpilastest on saanud ühine pere, tekkinud on meeskonnatunne. Septembris olid nad Ukraina eri koolide lapsed, kes üksteist ei tundnud, igaüks erineva taustaga, nüüd on neil siin koolis sõbrad ja mõttekaaslased. Siin on ka klassijuhatajad teinud tublit tööd. Vabaduse Koolis on igal klassil kaks klassijuhatajat: üks Ukrainast ja teine Eestist.

Olga Selištševa suhtleb õpilasesinduse õpilastega ja on nendega näiteks koos teed joonud. Noored rääkisid siis, et eelmise aasta augustis ei tahtnud nad üldse Vabaduse Koolis õppima hakata. Nende õpetajad ja klassikaaslased olid ju Ukrainas, Eesti oli neile võõras koht. Nüüd käivad noored ka laupäeviti koolis, et kooli sünnipäevaks ettevalmistusi teha. Nad ütlevad, et naudivad Vabaduse Koolis õppimist.

Õpetaja Taul toob välja, et initsiatiivikamatel Ukraina õpilastel on haruldane võimalus Eestis oma kool luua. Ukrainas neil vaevalt seda võimalust oleks tekkinud.

17:34 Õpetaja Taul märgib, et Ukraina õpilasi peetakse eesti omadest temperamentsemateks ja Ukraina õpetajad on soovitanud õpetada Ukraina lapsi seepärast karmima käega. Aga see pole Vabaduse Kooli õpetajate stiil, märgib õpetaja Taul.

19:03 Liisa Taul võrdleb Vabaduse Kooli tavaliste eesti koolidega, kus õpivad vaid mõned Ukraina lapsed. Vabaduse Kool on nendega võrreldes ikkagi Ukraina kool, kus on Ukraina hingus. Kuidas vältida kapseldumist?

19:58 Olga Selištševa toob näiteid, kuidas Ukraina noored saavad kontakti oma eesti eakaaslastega. Näiteks on nad huvitatud „VeniVidiVici“ programmist. Vabaduse Kool on juba teinud ühise projekti Vanalinna Hariduskolleegiumiga. Vabaduse Kooli õpilasi läheb laulu- ja tantsupeole. Kavas on õpilasesindusega Saaremaale minna.

Kuna Vabaduse Kool on Tõnismäe Riigigümnaasiumi osa, siis pakub see oma võimalusi integratsiooniks. Riigigümnaasiumist saab Vabaduse Kool võtta eestikeelseid valikaineid, teha ühisüritusi, projekte, ja seda kõike ongi kavas teha. Ukraina noored osalevad ka Euroopa Liidu noorteprojektides.

21:47 Liisa Taul lisab, et 10. klassi õpilased otsivad juba ise aktiivselt kontakti Eesti noorte ja meie ühiskonnaga. Näiteks otsivad nad suveks tööd. Vabaduse Kooli õpilased osalesid Eesti aasta kooli konkursil, kus jõuti kümne hulka. Õpetaja Taul toob aga esile ka enda kui õpetaja emotsionaalselt keerulise olukorra. Ta teeb kõik, et Ukraina noored omandaksid hea hariduse ja saaksid minna Ukrainat üles ehitama. Aga kui mõni õpilane lähebki Ukrainasse tagasi, siis on õpetajal väga kahju, et ta ei näe teda enam.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!