Miks ma tahan olla eraõpetaja?

9. juuni 2023 Kristina Veidenbaum Nõo Reaalgümnaasiumi õpetaja ja Sirgu Loomekoja eraõpetaja - Kommenteeri artiklit
Kristina Veidenbaum.

„Sa ei peagi kõikideni jõudma!“ sõnas kolleeg, kui kurtsin, et keeruline on korraga 34 õpilast individuaalselt tunnetada ja nendega õpetamiseks tarvilikku suhet luua. Kolleegil on mõneti õigus: süsteemi justkui ei ole sisse kirjutatud, et ma seda peaksin, ning iga õpetaja peab ennast säästma, ometigi olen oma kümnel ametiaastal eri koolides algusest peale küsinud: „Kuidas luua õpetamiseks nii vajalikku suhet iga õpilasega?“

Olen veendunud, et süvaõppimise alus on õpilase emotsionaalne avatus ja turvatunne. Viimase eest vastutab õpetaja. On aga arusaadav, et selles korralduslikult organiseeritud, kuid psühholoogilises virvarris, mis klassis valitseb, on ka vilunud õpetajal keeruline jääda kõigi suhtes arvestavaks ja empaatiliseks. Tihti tunnevad just pika kogemusega õpetajad end selles ruumis eriti vabalt: nad haaravad enda võimusesse kogu auditooriumi ja eks ole ju tõesti nauditav valitseda hulka inimesi. Selles mugavustsoonis jääb üksik aga märkamata ning üle sõnaleidlike huulte võib libiseda miski, mis õpilase lukku lööb. Tahaksin muidugi öelda, et õpilaste psüühika suhtes ülitundliku õpetajana ei juhtu minuga seda kunagi, aga olgem ausad: kõigiga juhtub – ja eriti väsinud õpetajatega. (Sellest aga, miks õpetaja väsib, on Õpetajate Lehe auditoorium küllap juba liigagi teadlik.)

Ei saa aga luua, kui blokeeringud on peal. Õppimisprotsess peaks olema just nimelt (enese) loomine, mis kätkeb endas niihästi komakohtade paikapanemist kui ka tervikliku inimesena kasvamist. Selleks on vaja olla avatud nii õpitavale kui ka iseendale. Mulle väga meeldib, kuidas Liina Olmaru võrdles „Plekktrummi“ saates loomingulist avanemist kikivarbaile tõusmisega: „Sa kasvad endast kõrgemaks, loobud hetkeks sellest kindlast jalgealusest, sulle tuttavast jalgealusest. Sa tõused kikivarvukile, sirutad end viimse võimaluseni välja ja siis avaneb sinu pilgule täiesti uus vaade ja see saab sinu kogemuse osaks. Aga selles hetkes, kui toimub see ülim sirutus, on inimene õrn – siis on tasakaalupunkt kergesti hävitatav. Piisab ühest sõnast, piisab väiksest müksust, kui juba sa selle tasakaalu kaotad.“

Selle tasakaalupunktiga õpetajad opereerivad ja õpilased püüavad kogu hingest seda säilitada. Mõnikord kujuneb sellest vastupanuvõitlus, milles osa õpilasi annab alla. Te ju teate neid täiskasvanuid, kes pärast aastakest mudilaskooris pole elus enam ealeski laulnud, kes kardavad maalimiseks pintslit haarata, keda tühi leht enda ees kohutab. Need olid õpilased, kes kunagi tõesti vajasid, et nende sisse paremini nähtaks, keda aga peeti „õigest“ kategooriast kõrvale kaldunuks. Nii õppeedukust kui ka käitumist määrab alati psüühiline seisund. Kuidas oskaksime paremini inimese sisse näha?

Õpilased vajavad arvestavat, inimesesse süvenevat lähenemist. Seda võimaldab üks ühele kontaktõpe. See on põhiline põhjus, miks ma soovin olla eraõpetaja. Sooviksin olla pikaajalist tuge pakkuv eraõpetaja, kellega koos saab õpilane käia oma rada sellena, kes ta on. Paraku jõuavad eraõpetajate juurde pigem õpilased, kellel on vaja kiiresti veel päästa, mis päästa annab. Nii jääb suhte loomine põgusaks ja ühine õppimisprotsess lühikeseks. 

Eks see on ka mõistetav: lisaks minu ainele – mis ei olegi ju kõige tähtsam – on nii palju teisi, mida on tarvis rahuldavalt sooritada. Ja väga suurel, kui mitte öelda suuremal osal õpilastest käib õppimine tulekahjude kustutamise põhimõttel. See ei ole õpilaste süü. Õppeprogramm on tihe, vaid vähesed aduvad selles ülestimuleeritud süsteemis, missugusest ainest võiks saada süvenemisrõõmu pakkuv huviala. 

Eraõpetajana on mul veidi suurem võimalus tunnetada, kas meie ainest võiks kujuneda õpilase edasine tee. Kui jah, saab ühisest õppimisest üks tohutult rikastav kogemus mõlema jaoks. Kui ei, mis seal ikka: anname mõlemad endast parima ja jagame rõõmu väikestest eduelamustest – teineteisega arvestades.  


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!