Õpetajate heaolu ja vaimne tervis – milline on hetkeolukord ja kuidas saame seda parandada?

Olen jõudnud hirmutavale järeldusele, et mina olen klassiruumis otsustav element. See on minu isiklik lähenemine, mis loob kliima. See on minu igapäevane tuju, mis kujundab ilma. Õpetajana on mul tohutu jõud muuta lapse elu õnnetuks või rõõmsaks. Ma võin olla piina või inspiratsiooni tööriist. Ma võin alandada või tervendada. Igas olukorras otsustab minu vastus, kas kriis kasvab või kahaneb ja kas laps saab inimliku kogemuse või mitte. 

Lastepsühholoog, õpetaja ja lastevanemate koolitaja Haim Ginott

Oleme harjunud kuulma, et Eesti õpetaja on ülekoormatud ning õpetajaametis on läbipõlemisohtu pigem rohkem kui vähem. Kas see on selle ameti DNA-sse kirjutatud või saavad inimesed ise ja haridusasutused organisatsioonina seda muuta?

Õpetajad on koolis keskse tähtsusega, kujundades koos kolleegidega keskkonna, milles meie noored iga päev kasvavad ja kus nad veedavad suure osa oma ärkveloleku ajast. Milline see keskkond on, sõltub otseselt õpetajate heaolust ja vaimse tervise kvaliteedist. Kuidas aga tunnevad end meie õpetajad? Millises seisundis kujunevad nende otsused ja teod? Mida teha, et meie õpetajad tunneksid end paremini ja saaksid teha oma õpilaste arengu toetamise tööd hästi? 

Iga kolmas õpetaja kogeb madalat vaimset heaolu

Viimased aastad on olnud pingelised kogu meie ühiskonnale. Paljudelt õpetajatelt ja koolijuhtidelt on kuulda, et tänavune aasta ja eriti nüüdne teine poolaasta on väga suur kurnatuse ja väsimuse aeg. Millest see meile räägib? Juhtimises on tuntud mõtteviis, et mida me ei tea ega mõõda, seda ei saa me ka juhtida.

Clanbeati kooliperede heaolu väljaselgitamise ja toetamise algatusega liitunud koolide näitel saame järgmise pildi: 2022/2023. õppeaasta iga kuu lõikes on keskmiselt iga kolmas õpetaja kogenud madalat vaimset heaolu. Esimesel poolaastal, septembrist kuni detsembrini, oli madala heaoluga õpetajaid igal kuul keskmiselt 30%, teisel poolaastal, veebruarist maini, 36%. Madala heaoluga koolitöötajatest 60% tõi madala heaolu komponentide seas välja kooliga seotud asjaolud, ligi 20% vastanutest nimetas otseselt töö liiga suurt mahtu. 

Eri rollides õpetajate puhul võib märgata mitmesuguseid heaolumustreid. Näiteks on klassiõpetajate vaimne heaolu üldjuhul kõrgem kui aineõpetajate oma. Veel saame rääkida klassijuhataja rolliga kaasnevast mõjust. Sügisesel poolaastal, v.a oktoobris, oli madala heaoluga õpetajaid rohkem nende seas, kes olid nii aineõpetajad kui klassijuhatajad. Kevadisel poolaastal oli olukord vastupidine: madala heaoluga õpetajaid oli rohkem nende seas, kes olid aineõpetajad, aga mitte klassijuhatajad, v.a aprillis. Lisaks on vaimse heaolu seisundis erinevusi kuude lõikes õpetajate staaži, koormuse ja vanuse järgi. Lisaks erinevad mustrid kooliti.

2022/2023. õppeaasta on esimene õppeaasta, mil õpetajatel ja teistel koolitöötajatel on olnud võimalus igakuiselt oma vaimsest heaolust süsteemselt ülevaadet luua. Teades andmeid, on võimalik planeerida eri tasandil täpsemat sekkumist ning tuge, alustades igast inimesest endast. 

Haridusasutus – mitte ainult õpi-, vaid ka töökeskkond

Vaatame lasteaeda ja kooli kitsalt töökeskkonnana. Peaasi.ee korraldas tänavu märtsis organisatsioonides kolmandat aastat järjest emotsionaalse enesetunde küsitluse. Selles osales lisaks 200 ettevõttele ca 340 kooli. Testi täitnute andmetest selgus, et ärevuse tunnuseid on vastanute seas 34%-l, depressiooni tunnuseid 35%-l, uneraskuste tunnuseid 38%-l ja vaimse kurnatuse märke 46%-l. 

Igas organisatsioonis on võimalik toetada oma töötajate vaimset heaolu. Uuringud kinnitavad, et investeerides töökeskkonnas oma inimeste vaimsesse tervisesse ja heaolusse, ei ole tulemus mitte ainult parem õhkkond, vaid vähenevad ka haiguspäevad ja personali voolavus ehk mured, millega koolijuhid iga päev silmitsi seisavad. 

Töökeskkonnas on mitmeid teemasid ja aspekte, mida saab ka väheste ressurssidega üle vaadata ning analüüsida, kuidas oma organisatsioonis heaolu paremini toetada. Selleks on Peaasi.ee
meeskond loonud vaimse tervise tegevuskava töökohal, mida saab rakendada ka koolides.

Kas saame teha Ameerika mäed laugemaks?

Vestlustest õpetajate ja koolijuhtidega tuleb välja, et õppeaasta on nagu Ameerika mäed, millel on järsud tõusud ja langused. On pidev sisse- ja väljalülitumine veerandilõppude ja vaheaegade eel ja järel, suur pingutus välise hindamisega seoses ja seejärel kohati äärmuslik pingelangus. Väsimus kuhjub kevadisse poolaastasse, mil praeguse hariduskorralduse juures on tarvis aga tagada nii õpetajate kui õpilaste tippsooritus aasta kokkuvõtetes ja eksamitel. See tähendab täiendavat pingutust niigi hõreda ressursiga olukorras, rääkimata sellest, et olukord ei soosi õpetajate ega õpilaste täispotentsiaali kasutamist.

Ei ole mõistlik joosta maratoni pidevalt sprintides. Kutsume koole ja poliitikakujundajaid mõtlema, kuidas muuta õppe- ja töökorraldust ning üldist struktuuri, et tagada laugemad üleminekud ja koormuste võrdsem jaotust nii õpetajate kui õpilaste heaolu ja arengu paremaks toetamiseks.

Igasse kollektiivi vaimse tervise esmaabi andjad ja eneseabivõtted

Ühe vaimset tervist ja heaolu toetava eesmärgina on eksperdid välja toonud, et igas haridusasutuses võiks olla 10% töötajatest läbinud vaimse tervise esmaabi koolituse. Selle läbinu omandab pädevuse pakkuda vaimse tervise murega abivajajale esmast tuge ja infot ning rakendada ka iseenda vaimse tervise toetamiseks põhilisi eneseabivõtteid. 

Just eneseabivõtete omandamine on puudutanud paljude noortega töötavate inimeste hinge. Vaimse tervise esmaabi koolitusel osalenud on öelnud, et see andis neile julguse enda eest rohkem hoolt kanda, tõmmata vajalikke piire ja säästa ennast. Mõisteti, et niimoodi saab teha oma armastatud tööd jätkusuutlikumalt ja kvaliteetsemalt. 

Vaimse tervise alustalad igapäevaellu 

Heaolu alustalad on vaimse tervise vitamiinid: uni, mitmekesine toitumine, kehaline aktiivsus, suhted ja meeldivad emotsioonid. Neile toetub nii vaimse tervise raskustega toimetulek kui ka ennetavalt vaimse tervise tugevdamine. Teadusuuringud näitavad, et kui oleme teadlikud tegevuse kasulikkusest meie vaimsele tervisele, tõuseb selle kasutegur veelgi. 

Pidades silmas, et koolis mõjutame oluliselt noorte arengut ja meie ühiskonna tulevikku, on tähtis, et seda teeksid inimesed, kes on ise võimalikult heas seisundis. Seepärast peab töötajate vaimne tervis ja heaolu saama haridusasutustes üheks keskseks prioriteediks – et sellele pöörataks iga päev tähelepanu ja see lähtuks konkreetsete õpetajate vajadustest.

Head suhted nii töö- kui õpikeskkonna keskmesse

Peale selle, et suhtlemine on üks vaimse tervise vitamiinidest, on see ka õpetaja professionaalsuse, tõhusa õppimise ning kolleegide sünergilise koostöö alus, mis võimaldab luua paremaid lahendusi. Suhe peab olema toimiv, et nii õppimine ja õpetamine kui ka koostöö organisatsioonis kulgeks hästi.

Võib mõelda, et suhtlusoskused ning endast ja teistest arusaamine on osa pädevusest, mis omandatakse lapsepõlves või on isegi kaasa sündinud. Õnneks võime tõdeda, et sotsiaal-emotsionaalsed oskused on arendatavad kogu elu jooksul. Tulenevalt nende oskuste suurest mõjust peaks sotsiaal-emotsionaalsete pädevuste arendamine kujunema koolis üheks olulisimaks tööks nii õpilaste kui õpetajate puhul. Sotsiaal-emotsionaalse pädevuse seotusest hariduse, õppimise, klassi- ja koolikliima ning õpetaja pädevustega saab lähemalt lugeda Peaasi.ee lehelt. 

Õpetaja mõjutab iga päev

Artikli alguses tooudud taipamises on Haim Ginott toonud välja, et iga päev on rohkesti olukordi ja valikuid, millega õpetaja oma õpilasi sügavalt mõjutab. Iga õpetaja vaimne vorm on tähtis, et neid olukordi ja valikuid toetaval viisil lahendada. Ja veel on lastele ja noortele oluline õpetaja eeskuju selles, kuidas enda heaolu eest hoolitseda, luues seeläbi aluse riskikäitumist ennetavatele hoiakutele ja praktikatele: sealhulgas kuidas kehtestada piire ja teha koostööd eri osapooltega, et vajadusel puhata ja taastuda. Tähtsustagem seda vääriliselt!