Õpetajate Leht 16. juunil
Tänavu põrus matemaatika lõpueksamil iga viies õpilane
Kui tänavu ei sooritanud lõpueksamit esimesel korral ligikaudu iga viies õpilane, siis 2019. aastal iga kaheksas. 2023. a matemaatika põhikooli lõpueksami tulemused näitavad, et oleme jõudnud pandeemiaeelsesse aega, taastunud on tavapärane õppetöö. Eksamitulemused näitavad, et õpilaste matemaatikateadmiste ja -oskuste tase on erinev.
Kas jätkame valetamist?
Matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa pakub välja lõpueksamite puhul oma lahenduse – põhikooli lõpus ei ole künnist, kuid see on gümnaasiumi lõpus, ja mitte 1% juures, vaid oluliselt kõrgemal. „Kas nii peabki olema, et riik, millest me hoolime ja mida hoiame, sunnib meid petma ja tulemusi ilustama (loe: võltsima)?“ küsib ta.
Miks on vaja lasteaiaõpetajate töökorraldust muuta?
Töökorraldus on lasteaiaõpetajate seas sage jututeema. Ikka ja jälle võib kuulda, et mõnda lasteaeda ootab ees üleminek teistmoodi töömudelile, palju arutletakse ka õpetajate tööpäeva pikkuse üle. Kas liigne raamidesse surumine toob kaasa soovitud eesmärgi või peaks lasteaiale ja õpetajale jääma valikuvabadus? Mida arvavad praktikud ise?
Ükski maksumaksja ei tohi kaduma minna!
Ligi paarist tuhandest õpilasest, kes igal aastal ei jätka õpinguid ega lähe ka tööle, on paljud erivajadusega ja kuuluvad inimrühma, kes andmise asemel püüavad pigem saada sotsiaaltoetust. Riigis on puudu töökätest, tööealiseks on saamas varasemast väiksemad põlvkonnad, seega on inimeste kadu tööturult märkimisväärne kaotus. Kuidas kujuneksid kõik põhikoolilõpetanud pärast sobiliku eriala õppimist töötajateks ehk riigi jaoks maksumaksjateks? Tartu Herbert Masingu kooli õpetajatele jättis sügava mulje sõpruskooli Kölni Anna-Freud-Schule karjäärikujundusprogramm.
Kairi Look on vabade ja julgete laste usku
Lastekirjanik Kairi Look õppis ülikoolis taastusravi. Ta on olnud nii lastefüsioterapeut kui meditsiinilise teaduskirjastuse kirjastaja. Kairi loodud Piia Präänik on praegu üks populaarsemaid lasteraamatukangelasi Eestis. Piia Präänikust saab ka peagi ilmuva uue aabitsa peategelane. Just selline uudishimulik ja tarmukas, nagu üks laps Kairi arvates olema peab. Räägime Kairiga koolist, õpetamisest ja haridusest.
„Pane see kolm ära!“ ehk Magusvalus suvetöö
„Vaevalt on keegi statistikat teinud, kuid aastaid süsteemi seest näinud praktikuna arvan, et ka sel aastal on Eestis kõige enam suvetöölisi matemaatikas,“ arvab õpetaja Maigi Varusk. „Humanitaarina olen statistika suhtes skeptiline, kuid usun, et midagi see näitab. Olen isegi peeglisse pidanud vaatama, kui juuni keskel oli klassis sigin-sagin nagu rongijaamas.“
Metsaneid võitis preemia metsa vastu kajamise eest: noorte kirjandusvõistlused 1939 ja 2023
Kuna noorte kirjutamisoskus on teinud vähikäiku, siis keskmiselt nii hästi, kui praegu kirjutab 8.‒9. klass, kirjutas 1954. aastal viies. Praeguse viienda klassi saavutused olid 1954. aastal teise klassi päralt.
Loovtöö on aasta olulisim ülesanne
Loovtöö on vastutusrikas ja mitmetahuline ülesanne, mida tehakse enamasti 8. klassis ja millega on paraku seotud hulk tõrkeid. Hoolimata juhendajatest ja koolides kasutusel olevatest kirjalikest juhenditest tundub, et õpilased siiski ei saavuta selle töö tegemiseks vajalikke oskusi ja hoiakuid. Rääkimata nii õpilaste kui juhendajate pettumusest, väsimusest, motivatsioonipuudusest ja stressist. Ja sellest, et loovus ja looming võib töös lausa kaotsi minna.
Õpetaja päevik: Aliide-Marie Taela
Õpetaja päevikus saame seekord tuttavaks Aliide-Marie Taelaga, kes on Saue Riigigümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Mis teda õpetajatöös motiveerib, millisest haridusmaailmast ta unistab ning mida arvab koolide avalikest pingeridadest?