Riigikontroll: eesti keele õpe ja eestikeelne õpe vene õppekeelega koolides vajab rohkem nõudlikkust

8. juuni 2023 Riigikontroll - Kommenteeri artiklit

Kuigi vene õppekeelega koolide õpilased läbivad üheksa põhikooliaasta jooksul vähemalt 1050 eesti keele tundi, ei saavuta kolmandik eesmärgiks seatud keeleoskuse, B1-taset, mis lubaks neil järgmisel haridustasemel õpinguid edukalt jätkata. Riigikontroll leiab, et nii eesti keele õppe taseme tõstmiseks kui ka eestikeelsele aineõppele üleminekuks on vaja rohkem eesti keelt oskavaid õpetajaid ning riigi ja omavalitsuste suuremat nõudlikkust. 

Ehkki juba aastaid tagasi seatud riikliku eesmärgi kohaselt pidanuks 90% vene õppekeelega põhikooli lõpetajatest jõudma 2020. aastaks B1-tasemeni, jõudis perioodil 2005–2020 tegelikult selleni vaid 63%. See mahajäämus mõjutab õpilaste edasist haridusteed, sest põhikooli lõpuks B1-tasemeta õpilastest jõuavad vähesed eestikeelse kõrghariduseni. Ekspertide arvates on riiklikus õppekavas ette nähtud põhikooli eesti keele tundide praegune arv piisav nõutud keeletasemeni jõudmiseks, see on küllaldane isegi kõrgema, B2-taseme saavutamiseks.

Riigikontroll leiab oma täna avaldatud aruandes, et Haridus- ja Teadusministeerium peaks eesti keele õppe taseme tagamisel olema palju aktiivsem ja süsteemsem. „Probleemid keeleoskusega on olnud pikka aega teada, aga püsivad lahendamata,“ leidis riigikontrolör Janar Holm. Ministeerium on aastaid olnud vene õppekeelega põhikoolide lõpetajate madalast keeletasemest teadlik, ent ei pea vahetut sekkumist ja otsest sanktsioonide kehtestamist oma ülesandeks, käsitledes keeleoskust kui üht õpiväljundit teiste seas, mida põhikoolilõpetajad saavutama peavad. Eesti keele õppe tugevdamist ning eestikeelsele õppele üleminekuga seotud probleemide lahendamist ei saa jätta üksnes omavalitsuste ja koolijuhtide õlgadele. Lõhe praeguse ja eesmärgiks seatud taseme vahel on liiga suur ja seni pakutud lahendused pole ülesande suurusega vastavuses.

Riigikontroll juhib tähelepanu, et keelenõuetele mittevastavad õpetajad ja koolijuhid on saanud pikka aega oma ametis jätkata. Koolijuhtidel kui tööandjatel on olnud suuri raskusi eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate leidmisega. Omavalitsuste kui koolipidajate tugi puuduolevate õpetajate leidmiseks on olnud pigem juhuslik. 

„Et õpilased oskaks hästi eesti keelt, on esmalt tarvis, et õpetajad oskaks eesti keelt,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul ei vasta 1300 vene õppekeelega põhikooli õpetaja keeleoskus nõutavale tasemele. Õppeaineid vene keeles õpetavatelt õpetajatelt nõutakse B2-keeletaset, eesti keeles või eesti keelt õpetavatel õpetajatel aga on kohustuslik C1-tase. Hiljemalt 2030. aastal hakatakse kõigilt õpetajatelt nõudma keeletaset C1, mis tähendab, et täiendavat keeleõpet vajavate õpetajate arv kasvab veelgi.

Eestikeelsele õppele ülemineku juhtimiseks on vaja pidevat ülevaadet, milline on õpetajate tegelik keeleoskus. Üleminek on võimalik siis, kui õpetajad tegelikult eesti keelt oskavad. Audit näitas, et registrites olevad andmed õpetajate keeleoskuse kohta ei kajasta õpetajate tegelikku keeleoskust. Andmeid küll kogutakse, kuid need ei ole korrastatud ega usaldusväärsed ning nende põhjal ei saa teha kvaliteetseid hariduspoliitilisi otsuseid. Ülemineku eduka läbiviimise üks eeldus on registris olevate andmete korrastamine, mille tulemusel on võimalik saada operatiivne ülevaade õpetajate keeleoskusest.

Riigikontroll tuvastas, et omavalitsused ei kohusta koolitöötajaid eesti keele oskust parandama, puuduvad nii mõjus präänik kui ka piits. Auditeeritud omavalitsused pole enamasti rakendanudmeetmeid,mis motiveeriks koolitöötajaid keeleoskust parandama, nagu näiteks täiendav rahastamine, koolitused ja koostööprojektid. Samas puudub ka tihedam kontroll, mis survestaks koolitöötajaid otsustavalt parandama oma eesti keele oskust ja viima selle nõuetele vastavaks. Isegi kui koolitöötaja kehv keeleoskus tuvastatakse, jääb see probleem lahendamata. Keeleoskuse tõstmisel on tarvis leida lahendus keeleõppe ja töötamise ühildamiseks.

Riigikontrolli arvates ei ole tõhusate keeleõppemeetodite, näiteks lõimitud aine- ja keeleõpe, sh varane keelekümblus, potentsiaali piisavalt ära kasutatud. Keelekümblusklassi õpilastest jõuab B1-keeletasemeni valdav osa. Ometi on vaid ligikaudu viiendik põhikoolilõpetajatest õppinud keelekümblusklassides.

Riigikontrolli hinnangul tuleks Haridus- ja Teadusministeeriumil töötada välja selged kriteeriumid, milliste probleemide korral, millises ulatuses ja mis meetoditega ministeerium peab sekkuma, et aidata eestikeelsele õppele üleminekul järele nõrgemas olukorras koole. Järgmisest õppeaastast algab eestikeelsele õppele üleminek 1. ja 4. klassis ning eesti keelt oskavate õpetajate vajadus suureneb järk-järgult. Arvestades seda, et aastaid ei ole suudetud täita põhikoolilõpetajatele seatud keeleoskuse eesmärke ning vene õppekeelega koolides ei ole saavutatud olulist läbimurret õpetajate eesti keele oskuse parandamisel, on kavandatud ajakavas eestikeelsele õppele üleminek erakordselt suurt pingutust nõudev ülesanne.

Haridus- ja Teadusministeerium peab eesmärgi saavutamiseks leidma põhimõtteliselt uusi tööriistu – samu asju rohkem tehes ei ole võimalik tulemuseni jõuda. Teistsuguse lähenemise vajadust näitab see, et keeleõppe tulemuslikkus ei parane, vaid kohati pigem halveneb. Seda näitavad eesti keele teise keelena tasemetöö tulemused: kui 2015. aastal jõudis 6. klassi tasemetöö sooritajatest seatud A2-tasemele 78%, siis 2022. aastal jõudis A2-tasemeni kõigest 43% 7. klassi õpilastest.

Taustaks

Riigikontroll vaatles auditis koole, kus õpilasel oli võimalik omandada põhiharidust vene keeles ja/või keelekümblusklassis. Vaatlusest jäid välja erakoolid ja hariduslike erivajadustega lastele mõeldud koolid. Audit hõlmas perioodi 2005 kuni 2020 ehk õppeaastaid 2005/2006 kuni 2019/2020. Kokku vaadati 90 kooli, kus töötas 6658 koolitöötajat, ja 41 591 põhikoolilõpetajat.

Põhikooli lõpuks peaks õpilane olema omandanud eesti keele oskuse tasemel B1 (iseseisev keelekasutaja). B1-tasemel keelekasutaja oskab rääkida endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg, ning kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane. Lisaks suudab keelekasutaja edasi anda jutu, raamatu ja filmi sisu ning kirjeldada oma muljeid. Samuti oskab selline keelekasutaja koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal, aga ka kirjutada isiklikku kirja, milles kirjeldab oma kogemusi ja muljeid.

Eestikeelsele õppele ülemineku peamine eesmärk on pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. Üleminek eestikeelsele õppele algab 2024. aastal ning reform peaks lõppema 2030. aastal.

Aruande täisteksti leiab siit.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!