See vastus on vale!
Vigade tegemist ei tohiks karta, sest ainult nii me õpime. Oluline on taibata, kus me eksisime ning mis on selle taga.
Martin Richards on oma raamatus „12 Action Steps to a Coaching Classroom. Strategies, Skills & Mindset“ püstitanud küsimuse, kas Sokrates oli kõige esimene haridus-coach, kes kasutas coaching’ut kui meetodit.
Sokrates ei öelnud oma õpilastele, mida mõelda. Ta juhatas neid ise mõtlema. See tähendas, et ta jättis kõrvale enda vajaduse olla õpetlane, kes teab kõike vastuseid. Selle asemel et õpetada, seadis ta tähelepanu fookusesse õigete küsimuste küsimise, mis lõi õppimist soodustva keskkonna.
Haridusasutus kui ettevõte
Kooli saab võrrelda ükskõik millise ettevõttega, kus on inimesed eri struktuuriüksustest, erineva vanuse ning kogemusega. Kõik organisatsiooni liikmed vajavad tähelepanu, tagasisidet, tahavad olla kuulatud ja kaasatud. Haridusasutuse puhul nii õpetajad kui õpilased.
President Alar Karis ütles veebruaris oma aastapäevakõnes, et õppimise ja õpetamise tuum on inimlik kontakt.
Nii nagu igas organisatsioonis, vajavad ka õpetajad lisaks ülikooliharidusele arenguks lisateadmisi ja -oskusi ning tööriistu, mis aitavad nende õpetatavat teemat efektiivselt õpilasteni viia. Just efektiivsus on võtmesõna, mis töömaailma juhib.
Kuigi coaching on levinud juhtimistööriist pigem äris ning vähem tähelepanu pälvinud haridusmaailmas, on toimumas paradigma muutus ja coaching on tasahilju saamas professionaalse arengu töövahendiks ka koolides. Õpetajad vajavad professionaalseks arenguks spetsiifilisi, konkreetseid ja praktilisi vahendeid, mis aitavad neil tunniks ette nähtud teemaga võrdlemisi lühikese ajaga õpilasteni jõuda, neis huvi tekitada ja klassi n-ö enda käes hoida.
Ellis ja Smith on toonud oma 2020. aastal avaldatud artiklis välja, et efektiivsemad on need õpetajad, kes loovad õppimiseks sellise keskkonna, kus õpilased saavad avastada ning õppida üksteist vastastikku toetades.
Mis eesmärke teenib coaching?
Coaching loob võimaluse olla toetatud, tunda saavutusrõõmu, et välja saaks toodud inimese unikaalsus.
Stanfordi ülikooli psühholoogiaprofessor Carol Dweck on öelnud, et meie roll ei ole valmistada lastele teed ette, vaid valmistada laps ette oma tee leidmiseks. Siin aitavad coach’iva juhtimise oskused õpetajail ja koolijuhtidel avatud küsimuste ning peegelduse kaudu õpilasteni jõuda. Just küsimuste ja peegelduste, mitte nõuandmise kaudu. Küllap teate isegi, et meile ei meeldi, kui nõu antakse, kui öeldakse, mida me peame tegema. See on ka põhjus, miks lapsed soovivad saada kiiresti suureks ning ise otsustada. Tahame enda jaoks, peame aga teistele!
„Kelleks sina saada tahad, kui suureks saad?“ kostab perekonna koosviibimistel küsimus lastele. Surve suureks saamise ja eluvalikute tegemise ees on suur ning vanematena oleme valmis õpetama ja nõu andma, sest meie justkui teame, kuidas on õige. Vaatan peeglis endale sügavalt silma ja tunnistan, et pole isegi patust prii.
Oma tee leidmise juurde käivad paratamatult ka eksimised.
Toetudes Martin Richardsi öeldule: isegi kui ma tean, et ma ei oska, luban ma endal teha vigu, et kujutada siis ette, et ma oskan, ning seejärel saada teada, kuidas on õige. On vabastav, kui see teadmine jõuab nii õpetajate kui õpilasteni. Kui eksimistele järgneb õigel ajal antud tagasiside, aitab see õnnestuda, minimeerida tulevikus ebaõnnestumise hirmu, avada õppija loovust, hoida vaimset tervist ja töörõõmu ning vältida läbipõlemist. Leida üles see, milles me oleme head!
Kuidas tundub, kui selle asemel et öelda: vastus on vale, julgustataks sind hoopis avama lahenduskäiku, kuidas selleni jõuti? Seda nii haridusasutuses kui ka ettevõtluses.
Nagu iga uuendus, nõuab coaching’u integreerimine ja rutiinimuutus õpetamisprotsessis aega. Kui aga kujutlete end sellel teel käimas, siis mida te seal näete?
Äärmiselt eklektiline ja TEADUSKAUGE (resp koolikauge) lugu, kus segamini isegi lihtsad asjad…
– kooli ülesanne on ikkagi panna õpilasi kasutama igapäevaselt MÕTLEMISOPERATSIOONE, mille aluseks on OMANDATUD faktiteadmised.
– kool on PEDAGOOGILINE ASUTUS, mitte ükskõik milline ettevõte.
– President Karis ei ole minu teada PROFESSIONAALNE PEDAGOOG, keda siin selles mõttes refereerida…
– kasutades põhimõtteliselt kõikjal oma emakeelt, ei saa ma aru pimesi üle võetud coachingu-vaimustusest!
– ainult tobukesed ei karda EKSIDA… Arukas inimene otsib alati õiget lahendust-vastust – suudab MÕELDA.