Sel kevadel said koolid võimaluse osaleda esimesel põhikooli eesti keele e-katseeksamil

Nüüdisajastatud õppekavade üldpädevuste hulka lisati 2014. aastal digipädevus. Nüüdseks, mil digipädevusmudel on kasutuses olnud pea kümme aastat ning selle kõrval on haridus- ja noorteametis arendatud ka e-eksamite mudeleid, saame rääkida sel kevadel esmakordselt läbi viidud e-katseeksamitest. Eesti keele e-katseeksam toimus 4. ja 5. aprillil ja sellel osales 896 õpilast 43 koolist. Kutsusime katsetama vabatahtlikke koole üle Eesti. 

E-eksami arendamine on aastatepikkune töö

Eesti keele e-hindamist on süsteemselt arendatud üle viie aasta ja e-eksami lähtekohad on kirjeldatud 2021. aastal valminud e-hindamise kontseptsioonis. Põhikooli eesti keele e-eksami ülesanded on koostanud emakeeleõpetajad. Koostatud ülesandeid on neljal korral suurema hulga õpilastega katsetatud ning iga katsetuse järel statistilise andmestiku analüüsimise tulemusena parendatud. Mitme aasta töö tulemusena koostati parimate näitajatega ülesannetest selle aasta esimene eesti keele e-katseeksam. 

E-katseeksami sisu

Eesti keele e-eksam koosnes kahest osast, millest kummagi lahendamiseks oli aega 90 minutit. Kahe osa vahel oli 30-minutine vaheaeg. Esimeses osas mõõdeti kuulamis-, lugemis- ja keeleteadmiste oskust. Kuulamisülesannetes tuli õpilastel süveneda kahe vestlejaga arvamusavaldusse ning koguda teavet „Osooni“ saatelõigust. Lugemisülesanded andsid võimaluse uurida kahte sisult seotud luuleteksti ning leida infot sisutihedast teabetekstist. Kuulamis- ja lugemisülesannete alustekstide tõlgendamisel pidi õpilane kasutama nii sõnasõnalist, järeldavat kui ka hindavat tekstimõistmise tasandit. Keeleteadmiste ülesanded panid proovile kokku- ja lahkukirjutuse reeglistiku, häälikuõigekirja põhimõtete, võõrsõnade ja levinud väljendite kasutamise oskuse. 

Teises osas mõõdeti kirjutamisoskust. Õpilaste ülesanne oli kirjutada kahe alusteksti ning oma mõtete toel 200-sõnaline jutustav-arutlev kirjand, kus tuli mõtiskleda tervislike eluviiside teemal. 

E-katseeksami läbiviimine

Varasematel kordadel keskendusime e-ülesannete katsetamisele, et selgitada välja, millised neist aitavad parimal moel anda ülevaate õppimise tulemuslikkusest ja sobivad seega e-katseeksamisse. Selle aasta kevadisel katseeksamil oli põhifookus kirjandi uue hindamisjuhendi ja kahekordse hindamise katsetamisel. Sarnaselt riigieksamiga oli esmakordselt ka põhikooli lõpuklassi õpilastel võimalik kirjandi kirjutamisel kasutada keelehooldeallikana EKI ühendsõnastikku (Sõnaveebis).  

Eksam sooritati testide andmekogus EIS, mis avanes omakorda turvalises testimiskeskkonnas Safe Exam Browser (SEB). Sellisel moel ei olnud võimalik õpilastel internetiavarustesse jõuda – lubatud olid vaid eksamitöö lahendamine ning www.sonaveeb.ee kasutamine. Tõrgete vältimiseks said koolid enne eksamipäeva õpilastega lahendada harjutustesti, mis oli oma võimaluste ja tehnilise lahenduse poolest katseeksamiga analoogne. 

Keeleteadmiste ülesanded olid täielikult arvutihinnatavad. Kuulamis- ja lugemisülesanded sisaldasid lisaks arvutihinnatavatele ülesannetele ka avatud küsimusi, mille vastuseid hindasid Harno koolitatud ja värvatud hindajad. Kirjand oli täielikult inimhinnatav. Esimesse hindamisse kaasasime koolide õpetajad ning teise hindamise tegid värvatud hindajad. Kui kahe hindaja antud punktide vahe oli enam kui 20%, panustasid hindamisse ka eksperdid, kes on välja töötanud kirjandi uue hindamismudeli. 

Hindamispõhimõtete mõtestamiseks ja hindamise ühtlustamiseks kohtusime hindajatega märtsi- ja aprillikuus kokku kolmel korral. Esimesele kohtumisele ootasime kõiki (nii avatud vastuste kui ka kirjandite; nii koolipoolseid kui ka Harno värvatud) hindajaid – selgitasime seal hindamise sisulist ja tehnilist poolt. Teisel kohtumisel keskendusime värvatud hindajate koolitamisele: enne kohtumist lahendati hindamise proovimiseks teste, mis selgitasid hindamispõhimõtteid ja andsid hindamise täpsusele kiiret tagasisidet. Kohtumispäeval vaatasime tekkinud küsimused ja arusaamatused koos üle ning sõlmisime viimased ühiselt mõistetavad kokkulepped, et enesekindlamalt hindama asuda. Kolmandal kohtumisel võtsime kokku hindamisprotsessi ja vahendasime -kogemust. Kohtumise käigus saime häid ideid ja ettepanekuid eksami edasiseks arendamiseks. 

Kuidas edasi?

Katseeksam toimis nii sisuliselt kui ka tehniliselt. Valdav osa koolidest sai katseeksami korraldamisega väga hästi hakkama: vähesel määral tekkis arusaamatusi SEB-i kasutamisega. Koolidele saadetud küsimustikest kogutud andmete analüüsimise tulemusena selgus, et harjutustesti lahendamine aitas seesuguseid riske aga hästi maandada, ning leiti üles kooli arvutisüsteemis peitunud vigugi. Koolid võtsid hästi vastu ka kahe osa vahele jäänud 30-minutise vaheaja. 

Katseeksami järel palusime ka õpilastel küsimustikule vastata. Üle 80 protsendi sooritanutest tõdes, et testi sooritamiseks oli neil aega piisavalt või paljugi ning ülesannete sisu oli neile jõukohane. Neljast oskusest kõige keerukamaks peetakse kirjutamist. 24 protsenti vastanutest leiab, et kirjandit kirjutada oli pigem raske või väga raske. Kuigi kirjandi juures olnud tööjuhised suunasid õpilasi Sõnaveebi keeleportaali, ei soovinud 47 protsenti õpilastest enda sõnul kordagi kirjutamiseks keelehooldeallika abi kasutada. Andmeanalüüsi tulemusena ilmneb, et keskmisest paremini sooritasid katseeksami aga õpilased, kes Sõnaveebi võimalusi mõnel korral või palju kasutasid. Kuigi õpilaste ülesanne oli kirjutada puhtand arvutiekraanil olevasse tekstiaknasse, pakkusime sel korral ka võimalust kasutada mustandipaberit. Ligi 70 protsenti õpilastest jättis paberi kasutamata, kuid need, kes seda soovisid, said paberile mõtteid koguda või kas või kirjutamiskrambist vabanemiseks sellele joonistada. 58 protsenti õpilastest tõdes, et eelistab tekste luua arvutis trükkides, 29 protsenti on valmis seda tegema nii käsitsi kui ka arvutis ning ainult 13 protsenti soovib jätkata samamoodi kui seni ehk käsitsi kirjutades. Kogutud andmed näitavad, et õpilased on valmis e-eksamitele üle minema.

Loomulikult vajavad mõned aspektid jätkuvat arendamist. Veelgi täpsemalt tuleb lahti mõtestada inimhinnatavate ülesannete hindamisprotsess ning täiustada ka hindamismudelit. Hindajatele mõeldud küsimustikust ja veebikohtumistest saime asjalikke ettepanekuid, kuidas arendamisega jätkata. Haridus- ja noorteamet tegeleb ka sellega, et EIS-is pakutav tekstianalüüsi keeletehnoloogiline võimalus aitaks hindamist veelgi enam lihtsustada – programm võiks kirjandite analüüsimisel abiks olla, tuues lisaks õigekirjavigadele välja ka muud liiki vigu. Järgnevate aastate suur märksõna on ka teavitustöö ja jätkuv suhtlus eri huvigruppidega. EIS-is on küll juba praegu avalikult kasutamiseks häid e-ülesandeid, ent neidki plaanime sinna lisada. Ka eksami sisulise poole vaatame taas kriitilise pilguga üle.   

Pärast tulemuste kontrollimist said nii õpilased kui ka õpetajad võrreldes praeguse pabereksamiga oluliselt detailsemat tagasisidet – seda nii sõnaliselt kui ka protsentides. Lisaks kogutulemusele saab õpilane teada oma taseme kõigi osaoskuste lõikes. Ka tagasisidet plaanime täiendada, et see annaks õpilase sooritusest veelgi parema ülevaate. 

Suurte eesmärkideni viivad väikesed ja tasakaalukad sammud. Hindamisvahend töötab, ent mõningad nurgad vajavad veel lihvimist. Eesti keele e-eksamiga seotud asjaosalistel on küsimusi ja samas ka asjalikke ettepanekuid, millele tähelepanu pöörata. Arendustöö jätkub, kuni peenemadki nüansid on läbi mängitud ja teele kerkivatele tõketele parimad lahendused leitud.