Uued tuuled eesti keele õppimisel

2. juuni 2023 Karina Kert, Sofia Rusak TLÜ kirjaliku tõlke magistrandid - Kommenteeri artiklit
Karina Kert ja Sofia Rusak.

Paljud kardavad tehisintellekti, püüdes seda isegi ära keelata, kuid Mari on teinud temast oma eesti keele õpetaja.

Mari kirjand on lõpuks valmis. Ta on seda mitu päeva kirjutanud, kuid enne hindamisele saatmist tahab olla kindel, et sellega on ikka kõik korras. Ta võtab lahti ELLE keskkonna ning hakkab oma kirjutist sealsete tööriistadega analüüsima. Sõnaanalüsaatoriga kontrollib ta, kas mõni sõna tekstis liiga palju ei kordu. Mustrileidja abil vaatab, ega tema keelekasutus pole kantseliitlik. Ta võtab lahti ka tekstianalüsaatori, et näha, mis keeletasemele tema kirjutis vastab, kas tema lauseehitus ei ole liiga keeruline või liiga primitiivne ning sõnavara väike. Lõpuks on tüdruk valmis töö õpetajale esitama, olles kindel, et saab väga hea hinde!

Mis on ELLE ja kuidas Mari sellest teada sai?

Kõigepealt seda, et tegemist pole ChatGPT programmiga, vaid TLÜ magistrantide välja töötatud eesti keele uurimise keskkonnaga ELLE – Estonian Language Learning, Teaching and Research Environment. Õpilased saavad seda uurimisprogrammi kasutada oma kirjalike tööde keeleliseks analüüsimiseks ehk eesti keele paremini tundma õppimiseks. Mari sai sellest keskkonnast teada tänu sellele, et TLÜ magistrandid katsetasid ELLE keskkonda tema klassi eesti keele tundides 2022. aasta sügissemestril õppeaine ELU raames. 

Mis on andmepõhine õpe? 

See on keeleõppemeetod, mille puhul õppijad avastavad keelekorpusi ehk teksti kogumeid ja sõnaloendeid, kasutades õpitavas keeles esinevaid malle. ELLE keskkonnas on kolm keele analüüsimise tööriista: sõnaanalüsaator, mustrileidja ja tekstihindaja. 

Sõnaanalüsaator annab statistilist teavet silpide, sõnade algvormi (lemma) ja grammatilise vormi kohta sisendtekstis, aidates õpilasel vormimoodustust paremini mõista. 

Mustri- ehk klastrileidja otsib tekstist sarnaseid sõnu ja sõnajärjendeid, moodustades neist grupid ehk klastrid, mille abil on võimalik tekstist tuvastada tekstitüübi-, ajastu- ja autorispetsiifilisi keelekasutusmustreid ning lisaks analüüsida oma keelekasutust.

Tekstihindaja abil saab parandada oma teksti õigekirja, muuta teksti lihtsamaks ja vaadata, mis keeleoskustasemele tekst vastab (A2–C1). ELLE abil suudab Mari oma tekstide nõrgemad ja tugevamad küljed iseseisvalt välja selgitada. Mari võib ELLE-t usaldada, sest selle rakenduse hindamismudelid on koostatud eesti keele tasemeeksamite kirjatööde statistilise analüüsi põhjal.

Mari klassis läbi viidud katsetustega püüdsid magistrandid välja selgitada, kui varmad on kooliõpilased ELLE-t kasutama ja kas neile on ELLE-st oma tekstide analüüsimisel ka kasu. 

Mis on ELLE puhul teisiti? 

Traditsiooniline, õpikupõhine keeleõpe põhineb normatiivsel grammatikal, mis käsitleb keelt kui reeglite süsteemi, mis tuleb lihtsalt selgeks saada. Andmepõhine õpe lähtub aga kirjeldavast grammatikast, autentsest keelest ja empiirilistest uurimistulemustest (Kitsnik, 2005). Seesugune õppemeetod teeb õpilasest endast keele uurija. Ta kogeb, kuidas keelt tegelikult kasutatakse, avastades keeles toimivaid mustreid. ELLE rakenduste abil saab õppija etteantud keelematerjali põhjal ise keelereegleid tuletada või eelnevalt õpitud reegleid analüüsitavate tekstide näitel kinnitada. Ta saab vaadelda oma keelekasutust, kontrollida ennast programmi abil, tõsta oma keeleteadlikkust ning õppida ennast paremini väljendama.

Andmepõhine õppemeetod viitab nii õppija kui ka õpetaja rolli muutusele. Õpilasel on niiviisi suurem roll oma teadmiste kujundamisel, mis valmistab teda ette ülikooliks. Õpetaja ei ütle talle enam seaduspärasusi ette, vaid õpilane tuletab neid ise. 

Kas õpetajat ei olegi enam vaja? 

Õpetaja roll ei kao, vaid muutub. Lektori asemel saab temast ise õppiva õpilase toetaja ja suunaja. Õpetaja on endiselt see, kes valmistab ette tunnimaterjali, millega õpilased hakkavad iseseisvalt töötama ning kelle poole murede korral pöörduvad. Kuid ELLE abil saab ka õpetaja ise oma keeleteadlikkust edendada – nii õpilased ja õpetaja varasemast isegi rohkem – samuti muutuvad õpilased iseseisvamaks (Kitsnik, 2005).

Andmepõhine õpe, tagades õpilasele suurema vabaduse ning tõstes ta uurija rolli, muudab seega õppeprotsessi loomingulisemaks ja intuitiivsemaks. See võib tõsta õpilase aktiivsust ning õppeprotsessi efektiivsust, vastandudes kuivale ja monotoonsele õpikupõhisele õppele, mis pole alati motiveeriv. Ainukeseks puuduseks võib ELLE tööriistade puhul pidada seda, et need võivad algajale õppijale liiga palju infot pakkuda, sest ta peab korraga analüüsima väga suurt andmete hulka. Lahenduseks on siin filtrid, mis aitavad õpilasel tekstist ainult temale olulisi andmeid leida.

Mida Mari klassikaaslased ELLE kasutamisest arvasid?

Tutvustasime ELLE-t mitte ainult Mari klassile, vaid kolmes koolis: Jakob Westholmi (sõnaanalüsaator) ja Tabasalu gümnaasiumis (mustrileidja) ning Tallinna Reaalkoolis (tekstihindaja). Õpilased tutvusid ELLE rakendustega, lahendades nii individuaalseid kui ka rühmaülesandeid. Sõnaanalüsaatoriga analüüsisid õpilased sõnapaare, kus üks sõna vastab eesti kirjakeele normile, ent teine mitte, ning pidid määrama õigesti kirjutatud sõna. Mustrileidjat katsetades uurisid õpilased kolme teksti (lisaks oma kirjutist), tehes saadud tulemuste põhjal kindlaks tekstimustrite liigid (kantseliit, ilukirjanduslik tekst, tarbetekst jne). Tekstihindajaga hindasid õpilased B2–C1-taseme tekstide keerukust ning tuvastasid lauseliike ja sõnavara, mille alusel tekstide keerukuse taset hinnatakse.

Olles ühelt poolt üpriski vana kontseptsioon, ei ole andmepõhine õpe Eestis veel laia kõlapinda leidnud, mistõttu otsustasimegi kolmes koolis uurida, kuivõrd vajalik ja rakendatav ELLE Eesti koolides üldse oleks. Selgus, et teema oligi õpilastele üsna võõras ja algul oli neil raske näiteks mustrileidjat rakendada. Kuna ELLE keskkonna kasutajaliides on alles äsja loodud, siis tuli ette ka mõningaid tehnilisi viperusi, kui rakendust terve klassiga korraga kasutasime.

Kokkuvõttes leidsid gümnasistid, et ELLE rakendusel on mitu head omadust. Näiteks sõnaanalüsaator aitab leida lausetest kiireimini õige sõna, mis vastab eesti kirjakeele normile. Kuna rakendus kuvab vaadeldava sõna kohta korraga rohkelt infot, on õpilastel niiviisi kergem seoseid luua ning erandlikke situatsioone paremini meelde jätta. Noortele meeldis, et sõnaanalüsaatorisse võib sõna kirjutada ükskõik millisel kujul. 

Abituriendid väitsid, et mustrileidja arendas neil teksti analüüsimise võimet, avas nende jaoks teksti juures uusi aspekte, aitas sobivat stiili ning süntaktilisi ja morfoloogilisi vorme valida. Siinkohal tõid õpilased välja, et mustrileidja võiks olla üks nendest rakendustest, mida saaks kasutada ülikooli uurimistöös.

Peale selle leiti, et rakendused võimaldavad kirjutisi efektiivsemalt, kiiremini ja lihtsamalt analüüsida. Nii tõid õpilased tekstihindaja puhul välja, et rakendust saaks kasutada eesti keele kodutöid tehes, rasketest tekstidest arusaamiseks, ideede kergemini sõnastamiseks. 

Õpilased ütlesid, et ELLE oli neile positiivne üllatus, ning nad pakkusid välja, et rakendusel võiks tulevikus olla ka brauseri laiendus, mis aitaks tekste parandada näiteks Google Docsis.

Kahtlemata tuleb rakendusi veel arendada. Õpilastelt saime ka häid soovitusi, kuidas nendega edasi toimida. Tagasisidet võetakse arvesse edasises arendustöös.

Mida keeleteadlased ELLE-taoliste platvormide kohta ütlevad?

Huvi keelekorpuste kasutamise vastu keeleõppes tekkis 1990. aastatel ning elav arutelu nende efektiivsuse üle käib praeguseni. Keelekorpuspõhise õppe idee arendamine on kaasanud paljusid korpuslingviste, kelle hulgast on märkimisväärsed Tim Johns (keda peetakse andmepõhise õppe „isaks”), Sylviane Granger ja Fanny Meunier.

Muidugi ei ole andmepõhise õppe eesmärk täielikult asendada õpikupõhist õpet. See on lihtsalt uus võimalus, mis võimaldab paremini mõista keele omandamise protsessi üldiselt ning keelt tervikuna palju täpsemalt kirjeldada (Granger, 2008). Ühesõnaga on need keeleõppe viisid efektiivsed, kui kasutada neid õiges kontekstis. Ühtlasi on tõsi, et õppemeetodit hakatakse rakendama vaid siis, kui õpilased oskavad tulemusi interpreteerida, analüüsida ja oma kirjatööde analüüsimiseks kasutada. See tähendab, et esmalt peaksid õpetajad ise ennast selle uue meetodiga kurssi viima (Meunier 2010).

Eesti õppemaastikul on andmepõhise õppega tegelenud Anna Verschik, Renate Pajusalu, Sirje Rammo, Julia Pill jt ning on korraldatud ka temaatilisi rakenduslingvistika konverentse.

Üleskutse katsetama!

Andmepõhise õppe projektist on loodud ka portfoolio, kust saab ELLE keskkonnast lähemalt lugeda: https://sites.google.com/view/elle-elu/. Portfoolio annab detailsema kirjelduse korraldatud tundide ülesehitusest ja nendes kasutatud tekstülesannetest, mis võimaldavad nii õpetajatel, õpilastel kui ka muudel huvilistel ELLE õppekeskkonna konteksti paremini mõista ning eesti keele õppes materjale taaskasutada. ELLE tiim kutsub kõiki rakendustega tutvuma ja oma tundides katsetama ning meiega ka oma kogemusi jagama! ELLE keskkonnale pääseb ligi järgmise lingi kaudu: https://evkk.tlu.ee/ ning tutvustav video näitab, kuidas rakendusi kasutada.


Kasutatud allikad


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!