Valitsuse kavatsus rajada vene-eesti segakoolid kahjustab laste haridust

2. juuni 2023 - Kommenteeri artiklit

Liikumine „Eesti kool on eesti keele kodu“ pöördus eile Eesti valitsuse, Riigikogu liikmete ja avalikkuse poole läkitusega, milles rõhutatakse, et koalitsioonilepingusse kirjutatud plaan kehtestada Eestis vene-eesti segakoolid (nn ühtne Eesti kool) muudab koolikeskkonna osaliselt või suuremas enamuses venekeelseks ja kahjustab eesti laste hariduse kvaliteedi. Pöördumises rõhutatakse: „Arvestades muulaste suurt osakaalu Eestis, võrreldes teiste Euroopa riikidega, tuleb kõikidesse eesti koolidesse pääsemiseks kehtestada ranged sisseastumiskatsed.“ Vaid nii saab tagada laste hariduse hea kvaliteedi kestmise.

Lastevanematele peab säilima võimalus valida koole, kus ei ole vene kodukeelega lapsi ja õppekeskkond, väärtused ning komberuum on läänemeresoomelik ja euroopalik, mitte venepärane.

Võime lugeda üleminekust eestikeelsele haridusele, kuid praktikas näeme eestikeelse kooli muutmist venekeelseks. Seda plaani veab haridusminister Kristina Kallas, kes on korduvalt silma paistnud äärmuslike väljaütlemistega Eesti põhiseaduse ja eesti kultuuri teemal.

Näiteks 31. augustil 2021 ETV+ saates ütles Kallas: „Eesti riigi ülesanne ei peaks olema eestluse tagamine ja nende identiteedi ja keele toetamine.“

Liikumine Eesti Kool tõdeb: „Vene ja venekeelsete laste ning eestlaste kokkupanemine ühte klassi saab olema Eesti koolile ja eesti laste hariduse kvaliteedile hävitav.“

Pöördumine oma täispikkuses selgitab spetsiifiliselt, miks meie uue valitsuse plaan läheb vastuollu EV põhiseaduse preambuliga. Pakutakse ka välja mitut vastuettepanekut, mis annavad eesti lastevanematele võimaluse ennetada laastavat mõju, mis haridusministri plaani teostamine eesti koolidele avaldab.

Eesti Kooli eestvedaja Triin Teramäe rõhutab, et lastevanemaid ja õpetajaid pole konsulteeritud selle protsessi suhtes, nende kaasamisest rääkimata. Teramäe toob välja, et kõnesolev reform toob meie koolisüsteemi Putinile meelepärase ajalookäsituse (mida nimetatakse kultuuritundlikuks), põhjustades ka õpetajate kriisi süvenemise. Kuid kõige olulisem on see, ütleb Teramäe, et „segakoolide rajamine käib Eesti riigile ja ühiskonnale üle jõu, kui arvestada seda, kui ebanormaalselt palju venekeelseid viimase 80 aaasta jooksul meie maale asustatud on. Vene keel eesti kooli sööklas ja staadionil on Putini kultuuriimperialismi edulugu.“

Veel üks liikumise Eesti kool kõneisikutest Tiiu Kuurme nendib: „Igal muukeelsel on tagalana olemas oma päritolukodumaa, eestlastel pole aga muud kodumaad kui Eesti.“

Vene koolis õpetanud õpetaja Mari Vivian Ellam nendib: „…mis saab meie riigist ja meie kultuurist, kui eesti lapsed jäävad meie omal maal paljudes koolides vähemusse ja kool ei kasvata neist seetõttu eesti kultuuri kandjaid, olgugi et põhiseadus sätestab, et riigi kohustus on kanda hoolt selle eest, et meie kultuur säiliks läbi aegade …“

Liikumise Eesti Kool nõunik Jüri Estam toonitab, et võimalus saada haridust eraldi tegutsevates õppeasutustes, kus valitseb meie keel ja meel, kuulub iga eesti inimese kõige põhilisemate õiguste sekka, sest vaid nii säilivad eestlastest põlisrahva väljavaated püsimajäämiseks ja arenemiseks.

Loe lisaks pöördumise täispikka versiooni:

Kodanikuliikumine „Eesti kool on eesti keele kodu“ ühendab sadu professoreid, pedagooge, lasteaiajuhatajaid, lapsevanemaid ja hariduseksperte.

Kontakt info@eestikool.eu.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!