Fookuses: eestikeelne õpe kutsekoolides

5. juuli 2023 - Kommenteeri artiklit
Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis saab õppida keevitama. Foto: Toomas Huik / Postimees / Scanpix Baltics

Samamoodi nagu kõrghariduses võiks nominaalne õppeaeg pikeneda ka kutsehariduses keeleõppe võrra, kui põhikoolist tulev noor ei suuda eesti keeles õppida.

Arvestades tõsiasja, et kutseharidus peab võimaldama nii kõrgel tasemel kutseoskuste kui väga heal tasemel eesti keele omandamist, on Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing valmis tegema igakülgset koostööd leidmaks lahendusi sellele koolide jaoks juba pikalt päevakorral olnud murele.

„Eestikeelse õppe pakkumine on paljude kutsekoolide jaoks olnud juba aastaid murekoht, sest vene põhikoolilõpetajad ei oska riigikeelt. Arvestades, et kutsekeskharidusõpe peab võimaldama nii erialaoskuste kui üldharidusteadmiste omandamist, eeldab puuduliku riigikeele süvendatud õppeks aja ja võimaluste leidmine koolide ja koolipidaja mõtestatud koostööd ning strateegiliste tugimeetmete rakendamist. Muuhulgas tasub vaadata kõrgkoolide sellekohase praktika poole, kus riigikeele süvaõpingute toetamiseks on võimalik rakendada nominaalse õppeaja pikendust,” rääkis EKEÜ juhatuse esinaine ja Tallinna Majanduskooli direktor Triin Laasi-Õige.

„Arvestades teema aktuaalsust ja olulisust, väärtustame ühinguna strateegilist koostööd nii koolipidaja, tööandjate kui teiste osapooltega, et probleemkohad läbi arutada ja ühiselt lahendusi leida. Ühine eesmärk on, et kutseharidusest väljuksid väga heade erialaoskustega noored, kes saavad eesti keeles väga hästi hakkama nii töö- ja ühiskonnaelus kui edasises elukestvas õppes. Selleks tuleb oluliselt rohkem panustada eesti keele õpetamisele põhikoolis. Eesti keelt vähe oskavad põhikoolilõpetajad on mitme kutsekooli probleem, eriti piirkondades, kus puudub eestikeelne keskkond. Oma roll on siin ka kohalikel omavalitsustel.“

Laasi-Õige sõnul ei tohi unustada, et kutseharidus on Eesti haridussüsteemi osa ‒ jagame Eesti hariduselu rõõme ja muresid, aga kohati on meie murekohad isegi suuremad. „Nagu üldhariduskoolidel, on ka meil keeruline leida häid üldainete õpetajaid ja tugispetsialiste, väga keeruline on aga leida erialaeksperte kutseõpetajateks ehk kutsehariduse murekoht on kutseõpetajate järelkasv ja paindlike õpetajakoolituste võimaluste leidmine.“

Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing (EKEÜ) on kutsekoolide juhte, töötajaid ja kutsehariduse toetajaid ühendav mittetulundusühing. EKEÜ on haridus- ja teadusministeeriumi sotsiaalne partner. Selle liikmed osalevad haridust ja kutseharidust puudutavate initsiatiivide, strateegiate ja seaduste väljatöötamisel ning ellurakendamisel. Ühingul on 135 liiget.


KOMMENTAAR: vastab Triin Laasi-Õige

Kuidas vähese keeleoskuse probleem üldse ilmnenud on – kas tööandjad ja kliendid on tagasisidet andnud?

Koolid on juba aastaid vaadelnud põhikoolist tulevate õpilaste keeleoskuse taset ‒ üldjuhul oskavad vaid pooled eesti keelt B2-tasemel. Tööandjad on sageli leplikud ja eeldavad suhtluskeele oskust, püüdmata keeletaset määratleda. Kahtlemata on siin oluline ka see, mis valdkonnaga on tegemist. Suhtumine ei ole alati leplik. Küll aga hakkab puudulik keeleoskus oma elu elama õppekava läbimisel.

Mida õppida selles vallas kõrgkoolidelt?

Kõrgkoolidesse astuvad noored, kes ei oska eesti keelt B2-tasemel või on saanud keeleeksamil alla 80 punkti, läbivad kohustuslikus korras keeleeksami, aga võimalik on ka vabatahtlikult oma keeleoskust testida. Testi alusel suunatakse tudengid eesti keele süvaõppesse, mille maht sõltub keeletesti tulemusest. Keeleõpet tuleb hakata läbima kohe esimesel semestril ja keeleõppekursuste mahu võrra pikeneb nominaalne õppeaeg.

Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing on valmis tegema igakülgset koostööd, et leida lahendusi. Milliseid lahendusi olete kaalunud, millised oleksid neist tõhusaimad?

Riiklikes normdokumentides ja õppekavades sätestatud keeletasemete nõuded tuleb ühtlustada kutsestandarditega, sh kõikides kutsestandardites ja riiklikes õppekavades tuleb sõnastada keeletasemete nõuded – ka kutsestandardi ja koolilõpetaja keeletaseme omad – vastavalt Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemile. 

Kutsehariduses on koolides kvaliteedikultuuri arendatud üle kümne aasta, koolid läbivad regulaarselt enese- ja välishindamist, mille fookuses on õppija arengu toetamine ja õppetöö läbiviimine. Kvaliteediprotsesside arendamine ka üldhariduses aitaks ühtlustada üldhariduskooli lõpetajate taset ja valmistada neid ette õpinguteks nii kutse- kui kõrghariduses.

Milline oleks parim lahendus nendele, kes on põhikooli juba lõpetanud ja käivad kutseõppeasutuses, kuid eesti keelt ei oska?

Tuleb seadustada eesti keele õppimiseks vajalik ressurss (täiendav keeleõpe) õppekava osana. Praegu on võimalik eesti keele õppe mahtu suurendada vaid valikainete arvelt, B2-taseme saavutamiseks vajalik maht on aga oluliselt suurem. Kutsekooli valikainetes õpetame keelt erialaainete ehk oskuste omandamise arvelt, mis ei ole samuti õige lähenemine.

Kutseõppeasutus alustab sealt, kus üldharidus lõpetab, seda ka keeleõppe ning -oskuste kontekstis. Tasub kaaluda, et samamoodi nagu kõrghariduses, pikeneb nominaalne õppeaeg ka kutsehariduses keeleõppe võrra, kui põhikoolist tulev noor ei suuda eesti keeles õppida.

Kas parim lahendus oleks ikkagi see, et noor saab juba põhikoolis eesti keele selgeks, mitte ei pea seda kutseõppeasutuses õppima?

Jah. Tuleb tagada põhihariduse, sh riigikeele omandamise kvaliteet. Kutse- ja kõrgkoole hindab sõltumatu hariduse kvaliteedi agentuur. Põhihariduse üle sellist järelevalvet ei ole, aga peaks olema, et tagada eri haridustasemetel tegutsevate koolide eesmärgipärane toimimine ja õppekvaliteet, sh õpilaste eestikeele oskus.

Omaette küsimus on sõjapõgenikud, kuidas neid keeleõppes tõhusalt toetada?

Neil on viis aastat aega oma keeleoskus nõutavale tasemele viia ‒ riik peab pakkuma neile võimalust osaleda keelekursustel (nt Iirimaal on olemas toimiv süsteem, millest õppida), inimene ise ei pea kursusi otsima.

Möödunud õppeaastal toimis hästi mitmetes kutsekoolides pakutud kutsevaliku õppekava, mida oli võimalik kohandada just Ukraina sõja eest põgenenud noortele. Aasta jooksul õppisid nad intensiivselt keelt ning läbisid sissejuhatuse mitmesse erialasse, et valida edasiõppimiseks enda jaoks sobivaim tee.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!