Noored õpivad kõige rohkem YouTube’ist

5. juuli 2023 Õpetajate Leht - 3 kommentaari
Foto: Scanpix/Blatics

Iseseisvalt kooliväliste huvialadega tegelemine ja iseõppimine on noorte hulgas üha populaarsem, kuid paljudel koolinoortel ei jätku selleks vajalikke oskusi ega motivatsiooni, selgub Startup Estonia tellimusel valminud uuringust „Tuleviku tegija teekond: kas homsed oskused tulevad koolist, huviringist või YouTube’ist?“.

Startup Estonia teadusmahuka iduettevõtluse projektijuht Inga Kõue sõnas, et iseseisev huvitegevus kogub koolinoorte seas üha enam populaarsust, kuid selle potentsiaali ärakasutamiseks tuleb valdkonda suunata rohkem ressursse. „Noor valib iseõppimise kas seetõttu, et ta eelistabki omaette tegutseda ja hindab vabadust tegeleda huvipakkuvate teemadega või ei leia ta sobivat huviringi. Kuigi paljud noored oskavad hästi internetist vajalikku infot leida, ei ole kõigil iseõppimiseks vajalikke oskusi ega motivatsiooni ning nad vajavad praegusest paremat tuge,“ ütles Kõue.

Näiteks õpivad noored internetis YouTube’i vahendusel videote, muusika ja videomängude loomist ning neid huvitavad ka programmeerimiskeeled ja tehisintellekti kasutamise võimalused.

Rakendusliku Antropoloogia Keskuse antropoloog Madli Oras tõi uuringu tulemustele tuginedes välja, et huvitegevuse ja iseõppimise toetamiseks tuleb luua õppelahendused ja -ressursid ning arendada noortele mõeldud veebikursusi ja õppematerjale. „Noored kasutavad iseõppimisplatvormina üsna palju YouTube’i, kust vaadatakse õppevideoid. Seega oleks hea lahendus jagada õppematerjale sealsamas,“ pakkus ta.

Rakendusliku Antropoloogia Keskuse ja Eesti Uuringukeskuse laiaulatusliku uuringu tulemustest selgub, et noored vajavad iseseisvas huvitegevuses rohkem tuge. Noori võiksid toetada ja juhendada koolide või huvikoolide juures tegutsevad mentorid, kellega koos saaks igaüks endale sobiva õpiteekonna kujundada. „Alternatiiviks on juhendamine veebis – kuna ise õpitaksegi enamasti internetis. See lisab paindlikkust, sest juhendajat on vaja nii lühiajaliselt mõnda probleemi takerdudes kui ka pikemat aega mõne projektiga tegutsedes,“ lisas Oras.

Uuringu autorid pakuvad välja, et tulevikus võiks luua üle-eestilise lihtsasti ligipääsetava veebiplatvormi ning iseõppijate võrgustiku, mille kaudu noortel oleks võimalus kokku saada, mõtteid jagada ning oma oskusi arendada.

Uuringu autorid leiavad, et iseõppimise võimalusi tuleb senisest enam tutvustada. Praegu teatakse sellest pigem vähe ja olemasolevaid materjale on raske leida. Eriti oluline on seejuures tõsta lastevanemate teadlikkust, et nemadki oskaksid tähtsustada, tunnustada ja toetada huvialasid, millega lapsed ja noored iseseisvalt tegelevad.

Startup Estonia tellimusel viisid Rakendusliku Antropoloogia Keskus ja Eesti Uuringukeskus läbi laiaulatusliku uuringu „Tuleviku tegija teekond: kas homsed oskused tulevad koolist, huviringist või YouTube’ist?“, et saada aru, mis mõjutab noori süvendatult MATIK-valdkonnast huvituma ja osalema ettevõtlikkust arendavates tegevustes ning millist rolli mängivad huvi arengus formaalharidus, huviharidus ja iseõppimine. Uuringus tehti intervjuud õpilaste (vanuses 13–19), õpetajate, lastevanemate ja valdkonna asjatundjatega. Lisaks vastas veebiküsitlusele 600 õpilast üle Eesti.

Uuringu raportiga saab tutvuda siin: https://startupestonia.ee/blog/uuring-noored-huvituvad-tehnoloogiast-kuid-ei-pea-end-piisavalt-voimekaks

Uuring valmis Startup Estonia tellimusel ning seda on rahastanud Startup Estonia programmi (EU50651) raames Euroopa Regionaalarengu Fond. Startup Estonia programmi rakendab ellu EAS-i ja KredExi ühendasutus.

KOMMENTAAR:

Vastab Startup Estonia teadusmahuka iduettevõtluse projektijuht Inga Kõue.

Noored ammutavad üha enam infot YouTube’ist . Milliseid järeldusi peaksid õpetajad sellest tegema? Kuidas oma tööd ümber korraldama?

Noored ammutavad iseõppimiseks infot mitte ainult YouTube’ist, aga ka muudelt veebiplatvormidelt. Ja õpetajad, juhendajad ega lastevanemad ei peaks seda huvi maha tõmbama, vaid aitama välja selgitada, kui tõepõhine see info ja õpetus on: juhtima tähelepanu allikakriitilisusele. Juba praegu kasutavad ka paljud õpetajad ise YouTube’i kanalis avaldatud õppevideoid oma töös või avaldavad neid seal ise. Seega ei ole vaja tööd ümber korraldada, vaid pigem suunata noori õppevideotes toodud sisu kasutama. Välismaiste allikate puhul võiksid õpetajad aidata hinnata sisu asjalikkust ja toetada noori metoodiliselt: suunates neid mõistma, millises mahus iseseisvalt õppida, kuidas aega planeerida ja saadud teadmisi kinnistada.

Kas koolides peaks senisest enam tähelepanu pöörama iseseisvale õppimisele ja teabe otsimisele ning sellega kaasnevatele ohtudele?

Haridus- ja Noorteamet on avaldanud õppijate digipädevusmudeli https://digipadevus.ee/oppija-digipadevusmudel/, mis on juhiseks kõikidele koolidele toetamaks noori digikeskkondade kasutamisel, sh turvalisel tegutsemisel internetiavarustes. Seega on info otsimine, hindamine ja haldamine kui üks digioskustest olnud juba pikalt riikliku õppekava osa. Pigem on mure selles, millise veebis oleva teabega saab kindel olla, et iseseisvalt MATIK-valdkonnaga seotud õpitu usaldusväärse teadmise loob, ja kui seda rakendatakse, siis kas videost nähtud võtted ja meetodid on ikka need õiged.

See omakorda eeldab noore ja tema juhendaja või ka lapsevanema usaldusväärset suhtlust. Ehk siis rõhk iseseisva õppimise toetamisel ei ole niivõrd kas, vaid pigem kuidas seda paremini teha. Ja siin saavad appi tulla virtuaalsed tunnustatud õpikogukonnad, mentorõpetajate võrgustikud ja õpiplatvormid, nt EdumusSchool, Noorte Vabamu, Praktikal, Videoõps jt.

Millised ohud valitsevad noori, kes toetuvad teadmiste hankimisel vaid YouTube’ile?

Juba eelnevalt mainitud ohud, ennekõike allikakriitilisuse hindamine ja oht ennast platvormile ära unustada.

Kuidas on kõige tõhusam korraldada noortele YouTube’i-alast tuge?

Kõik algab ikkagi märkamisest, et noor vajab tuge, ja arusaamist, et iseõppimisse virtuaalses keskkonnas võib ära uppuda ja kõik ei pruugi seal olla tõde. Täiskasvanud, nii õpetajad, huviringide juhendajad kui lastevanemad saavad toetada noori kriitilise mõtlemise arendamisel, sh iseõppimiseks mõeldud keskkonnas.

Jätkuvalt on vaja häid abimaterjale, kuidas noori juhendada või õpilugusid noorelt noorele. Nii Harno, HTM kui ka eraettevõtjad on loonud häid juhendeid õpetajatele, mis toetavad õpilaste iseseisvat õppimist. Enamik neist on küll loodud veebiseminarina kolm aastat tagasi koroonapandeemia ajal ega toeta seetõttu otseselt noorte tegutsemist YouTube’is. Samas on harjumus eri meediume kasutada jäänud ja pigem kasvab. Seega on vaja pigem jätkujuhendeid noortele endile ja seda eri platvormidel õppimiseks, mis aitaks neil end mitte ekraani külge unustada ja toetaks materjali kinnistamisel. Miks mitte nt korraldada Harno eestvedamisel üleriigiline iseõppimise juhendite loovkonkurss koolinoortele, kus nad ise loovad häid õpilugusid, juhendeid, kuidas YouTube’i ja ka Coursera või Udemy õpiplatvormil õppida. Ja lõpetada konkurss kõiki osapooli kaasava iseõppimise temaatikat toetava konverentsiga 2024. aasta kevadel.


3 kommentaari teemale “Noored õpivad kõige rohkem YouTube’ist”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Pealkiri on eksitav…

    YouTubi puhul on psühholoogiliselt ülekaalus TAJUMINE, millest saaks õppimine alata, aga … Murdea-eelne lapsuke enamasti sellega ka piirdub (nagu loomadki). Et “nägemine võtab vangi”, siis on ka semantilist mõtlemist valdav noor (pärast murdeiga) tajumise vang.

    Kordan LÕPUTULT – IT oma YouTubiga on suurepärane vaid MÕTLEVA inimese jaoks! Just kooli ülesanne (didaktika!) on arendada lastest mõtlevaid inimesi, kes oskavad infot kõikjalt leida ja hinnata selle VÄÄRTUST… Kui loodame, et noored ISE tulevad sellega toime siis eksime vähemalt 95%… Pole vaja mingeid nn uuringuid, et seda mõista – vaadake-kuulake, mis meie ümber TOIMUB! Aga sedagi mõistab vaid ARUKAS INIMENE (Hm!)…

  2. Peep Leppik ütleb:

    P.S.

    Õpetajatele, kui täiskasvanutele, soovitan taas (!) videoloengut “Inimese kujunemine arukaks olendiks” (seegi asub YouTube´s, aga võib siitsamast minna nö vasak- ja paremklõpsuga…).

  3. Andres Jagomägi ütleb:

    You Tube on eelkõige siiski n.ö märksõnade/piltide kogum. Sisu/pilt nende taga on pealiskaudne. Ja ega know-how ei olegi nii krabatav.. Arukust sealt eriti ei kogu, vast leiab mõnikord algidee… Loomingulist lähenemist neis on napilt. Fookus ikka: promo-reklaam.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!