Omavalitsused peavad näitama initsiatiivi, et haridusjuhtimise kvaliteeti ja koostöökultuuri kasvatada
Leppides kokku, millised on koolipidaja ja koolijuhi ootused kooli sisule, juhtimisele ja muutunud õpikäsituse ellurakendamisele, tõestame nii endale kui ka teistele, et suudame haridusjuhtimise kvaliteeti ja koostöökultuuri kasvatada.
Maikuu viimasel päeval said „Vikerhommikus“ sõna endine Lihula koolijuht Siret Keskküla ja Häädemeeste kooli praegune juht Egle Rumberg. Koolijuhid ei olnud rahul kohalike omavalitsuste ehk koolipidajate ja koolijuhtide koostööga.
Tunnustame koolijuhte teema tõstatamise eest. Nõustume, et koolipidajate ja -juhtide koostöös on arenguruumi ning sisulise koostöö mõtestamiseks on aeg pöörata uus lehekülg. Seda kinnitab meie ühiselt seatud siht, mis on kirja pandud haridusvaldkonna arengukavas 2035 ning mille eesmärk on pädevad ja motiveeritud õpetajad-koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe.
Omavalitsuse võimekuse kasv (nii erakonna- kui valdkonnapoliitiline) mõjutab ka koostööd kooljuhtidega. Sisuliste arenguvestluste vajalikkust on vähemalt pooled koolipidajad teadvustanud.Seda näitab ka fakt, et 2021. aastal pidas kõigi koolijuhtidega arenguvestlusi 33 omavalitsust ning kaheksa omavalitsust pidas arenguvestluseid vähemalt pooltega.
Jõhvi valla ja mitme teise omavalitsuse näitel saab kinnitada, et koolipidaja ja koolijuhi arenguvestlused on lähendanud osapoolte ootusi, sh nii koolijuhi kui ka kooli õppetöö sisulisele arengule. Kindlasti soovitame arenguvestlused läbi viia ka neis 38 omavalitsuses, kus seda veel tehtud pole.
Kuigi kohalike omavalitsuste võimekus koolijuhtide hindamise ja arendamise teemat teadvustada on olnud erinev, kinnitavad paljude omavalitsuste uuendatud arengukavad, et õpetajate ja koolijuhtide hindamine, arendamine ning väärtuspaketid on olulise tegevusena kokku lepitud.
Koolijuhtide nõudlikkus, et koolipidaja oleks sisuliselt võimekas, on mõistetav. Kinnitame, et teeme pidajatena selles edusamme. Haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu veetud omavalitsuste haridusjuhtide arenguprogrammid on omavalitsusi võimekamaks muutnud ning uusi arenguprogramme valmistatakse ette.
Koolipidajad peavad koostööd koolijuhiga väga oluliseks. 2022. aastal läbi viidud küsitlusest selgus, et kui koolijuhtidest peab ainult 25% kõige olulisemaks koostööd koolipidajaga, siis vastanud koolipidajatest peab koostööd kohalike haridusjuhtidega väga oluliseks 69% (Lauristin ja Saar, 2022). Küsitluse tulemus kinnitab, et vajame ühist arutelu, miks koolipidajad peavad koolijuhtidega koostööd olulisemaks ning kuidas kehtivaid hoiakuid ja arusaamu lähendada.
Ka Triin Pärna (üks artikli koostajatest) ja Kätlin Takki Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö „Haridusjuhtide koostöövõrgustik kohalikus omavalitsuses“ ühe osana töötati välja juhendmaterjal, millistele teaduspõhistele alustele ja empiirilistele uurimustele tuginedes saab kohaliku tasandi haridusjuhtide võrgustikutööd sisukamas muuta.
Kordame siinkohal üle, et ka koolipidaja ja koolijuhi omavaheline arenguvestlus on väga oluline. Konstruktiivne suhtlus kõigi süsteemi osapooltega aitab tõhustada koostööd ning lahendada kiiremini murekohad.
Ootame koolijuhtidelt aktiivsust, et koolipidajaga koostöös lahenduste suunas liikuda. See näitab sisulise koostöövalmiduse võimekust. Kohalike omavalitsuste roll on pöörata senisest enam tähelepanu koolijuhtide motiveerimisele hariduse sisuliste muudatuste juhtimisel, alustades nii väiksemate kui suuremate edusammude märkamisest, tunnustamisest ja toetamisest.
Maris Toomel, Jõhvi vallavanem
Triin Pärna, Türi valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja