Kui tavaliselt unistavad õpetajad kauaoodatud suvepuhkusest, siis Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu liikmed ootavad igal aastal pikisilmi suvekooli. Sellel aastal veetsime suvepuhkuse hakul kolm toredat päeva Lõuna-Eestis.

Juuni lõpus toimunud suvekooli „Kogume inspiratsiooni Lõuna-Eestist. Keele- ja kultuurikümblus Setumaal, Võrumaa radadel“ eesmärk oli tutvuda nii seto kultuuri ja kohalike vaatamisväärsustega kui ka jagada häid õpetamiskogemusi ja -metoodikat õpetajalt õpetajale.

Traditsiooniks on saanud, et iga osaleja toob endaga kaasa mõne põneva metoodilise võtte, mida jagab kõigiga. Nii saime juba esimesel päeval 14 uue õpetamisidee võrra rikkamaks. Kuidas meil see õnnestus, kui juba teekond ühest Eestimaa otsast teise on pikk ja väsitav? Kui kõik läbi mõelda ja plaanid ning sihid paika seada, siis ei olegi see nii keeruline. Suvekooli töötoad said hoo sisse kohe, kui buss Narvast teele asus. Kindlasti on paljud õpetajad veetnud õpilastega tunde bussireisil, mis lastele on kohati piinarikas ning õpetajatele närvesööv: kaua sa ikka jaksad kuulata aina valjenevat jutuvada, nagu keegi keeraks häälenuppu, et tüütut segajat – õpetajat! – ignoreerida. Bussiski on võimalik muuta teekond harivaks. Suvekooli eestvedajana võtsin endale giidi rolli ning tutvustasin kogu teekonna vältel looduskauneid paiku. Wordwalli keskkonnas aktiivsed õppematerjalide loojad Olga Orlenko ja Oksana Meipalu panid õpetajad lahendama interaktiivseid ülesandeid. Kes polnud varem seda keskkonda kasutanud, said nõuandeid ning soovitusi. Kindlasti tekitasid Olga ja Oksana oma ägedate ülesannetega huvi laheda õppematerjalide loomise keskkonna vastu.

Tallinlannad Jelena Sutenkova ja Janika Lindpere olid ette valmistanud mõistatamisülesanded, mis olid parajad pähklid. Kui õpetaja on oma rollis, siis tundub kõik lihtne ja loogiline, kuid õpilase rolli sattudes ei olegi kõik nii ilmselge. Kui väänatud vanasõnadega saadi üldjuhul hakkama, siis kriipsude asemele sobivate tähtede leidmine liiklusmärkide kohta tundus täiesti võimatu. Üldjuhul teavad kõik märkide tähendust, kuid seda sõnadesse panna oli keeruline.

Vahetult enne Põlvasse jõudmist õpetasin kaasteelistele võrukeelseid sõnu – ei saa ju külla minna, kui sa ühtegi võrukeelset sõna ei oska. Õppisime siis sõnu ning laiendasime silmaringi faktidega Lõuna-Eestist.

Piusa ürgoru puhkekeskuses osalesime ülejäänud töötubades.

Osalejate seas olid nii üldhariduskoolide õpetajad, sh klassiõpetajad, täiskasvanute koolitajad kui ka ülikoolide õppejõud. Töötubade teemad ja võtted olid igati asja- ja ajakohased. Saime häid nippe, kuidas alustada uut õppeaastat, tutvuda klassis uute õppijatega, õppida vahva liikumismänguna tähestikku, mängida „Pärlimäng, OIH-mälumängu“, kasutada keeleõppes kaardimänge, otsida oma teed Nipernaadi jälgedes (sõnavara- ja loovülesanded „Toomas Nipernaadist“), kuni selleni, kuidas kosmeetika videoreklaamid võivad arendada silmaringi ning suhtlemisoskust. Suvekooli esimene päev veeres linnutiivul õhtusse ning lõppkokkuvõttes sai iga õpetaja tööriistakast uute teadmistega täidetud.

Visad matkasellid Obinitsas

Teise päeva varahommikul suundusime Obinitsa, et tutvuda kohaliku kultuuri, keele, inimeste ning ürgse loodusega. Oleme küll eesti keele kui teise keele õpetajad, kuid valdame ka teisi keeli. Oli lummav kuulata, kuidas ansambel Baaba ja Ka laulis eesti keeles ja mõned meie õpetajad laulsid kaasa ukraina keeles. Hääl koos võõrustajatega – nende seas ka Kauksi Ülle – lahti lauldud, jätkus teekond ürgses looduses ümber Obinitsa järve. Keeleõpetaja ei ole aineõpetaja, kuid temalgi on kasulik täiendada oma bioloogiateadmisi.

Õhtusse jagus ka maailmakohviku meetodil rühmatöö, mille eesmärk oli saada liidu jätkusuutlikkuse tagamiseks olulist sisendit. Õpetajate seltskonnas tõdeme ju alati, et jututeemad viivad ühe teemani, milleks on töö õpilastega.

Vastseliinasse jõudsime hobusega. Üheskoos rändasime keskaega, külastasime palverändurite maja, et tutvuda palverännaku temaatikaga Vana-Liivimaal, ning valmistasime vahaküünla.

Enne koduteed põikasime läbi Lasva võrratust veetorn-galeriist, mis on ehe näide sellest, kui mõnusaks võib muuta ühe veetorni.

Teinegi suvekool

Haridus- ja teadusministeeriumi rahastus, usaldus ja usk liidu tegevusse innustab ning inspireerib võtma endale uusi ülesandeid. Üleminek eestikeelsele õppele puudutab kõiki, sh keelekümbluskoole ja -lasteaedu. Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit seadis endale sihi luua keelekümblejate liidusisene kärgrühm, mis tegutseks valdkonnaspetsiifiliselt. Liit korraldas koostöös Eesti Keelepöördega 16. ja 17. augustil keelekümbluskooli õpetajatele kahepäevase suvekooli Käsmus. Teemaks oli „Keelekümblusõpetaja missioon üleminekul eestikeelsele õppele“. Suvekoolis soovis osaleda üle 50 õpetaja, mis näitab, et õpetajad janunevad koostöö, võrgustumise ja koolituste järele. Suvekooli tuldi nii Narvast, Koerust, Valgast, Tallinnast kui ka Tartust.

Enne sisutihedat koolituspäeva laiendasime silmaringi teadmistega Vihula mõisa ajaloost, lasksime negatiivne energia endast välja voolata ning laususime ihaldatud unelmad soovide puule. Kahe päeva jooksul said osalejad teada, kuidas õppida liikudes, hoida ennast ja oma vaimset tervist ning märgata abivajajat, kuidas mäng võib õppijat käivitada ja motiveerida. Improteater IMPEERIUM-i näitlejad Erki Aule ja Rauno Kaibiainen naerutasid ja käivitasid keeleliste ja meeleliste suhtlusmängudega osalejaid nii, et kõik on uueks õppeaastaks positiivselt meelestatud ning valmis kogetut õpilaste peal järele proovima.

Haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitikaosakonna üld- ja kutsehariduse valdkonna peaekspert Anne Endjärv valgustas osalejaid eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavadest, muudatustest, õpetajate eesti keele õppe võimalustest, kvalifikatsioonist, täienduskoolitustest, nõustamiskorraldusest ja mitmesugustest võimalustest. Ülevaate E-koolikoti arendusest andis haridus- ja teadusministeeriumi E-koolikoti peakasutaja üldhariduse valdkonnas Kätlin Kalde.

Maailmakohviku meetodil rühmatöö eesmärk oli leida vastuseid sellistele küsimustele nagu millised tegevused viivad keelekümblusvõrgustikku edasi koolisiseselt ja -väliselt, kuidas saavad koolijuhid kaasa aidata keelekümblusvõrgustiku tegevustele. 

Keelekümbluskooli õpetajad arutlesid teemantmängu meetodil põhinevas rühmatöös nelja kooli aineõpetajatega aine- ja keeleõpetaja koostöö üle. Aineõpetajad tõdesid, et rühmatöö avas ka nende silmad ning nad said arutelu käigus uusi ja kasulikke teadmisi.

Kaks sisutihedat koostööpäeva Käsmus täitsid suvekoolile püstitatud eesmärgid: lõime liidusisese kärgrühma initsiatiivgrupi, kes pani paika esimesed sammud ning leppis kokku esimese kohtumise. Initsiatiivgrupp kohtub juba septembri teisel nädal veebis, et töötada välja nii selle kui ka järgmise aasta tegevusplaan.

Keelekümbluskooli õpetajate suvekool toimus tänu Õpetajate Ühenduste Koostöökoja lisatoetusele, mida rahastab haridus- ja teadusministeerium.

Liiduna seisame selle nimel, et toetada oma liikmete professionaalset arengut. Korraldame korra kuus vestlusõhtuid veebis, harime õpetajaid nii väljasõidu- kui ka sügis- ning kevadseminaril. Igasse aastaaega mahub vähemalt üks tore kasulik koolitus.