Kas riigi meelitusmaius tõi õpetajaid Ida-Virumaale?

Kui kaks nädalat enne õppeaasta algust Ida-Viru kooli- ja omavalitsusjuhtidega peetud vestlused lühidalt kokku võtta, võib öelda: loodetud-kardetud tormijooksu suure raha peale siiski ei tulnud. Kuid rääkida ei saa ka täielikust huvipuudusest – mitmeski koolis oli vabadele kohtadele kandideerijaid varasemast rohkem. 

Eestikeelsele haridusele ülemineku tarvis on enim eestikeelseid ja -meelseid õpetajaid vaja just Ida-Virumaa linnadesse. 

„Otsisime üheksat õpetajat ja kõik on leitud,“ rõõmustab Kohtla-Järve Slaavi Põhikooli direktor Svetlana Vladimirova. „Ei saa kindlalt väita, et just palgatõus kandidaate meile meelitas, aga soovijaid oli palju. Oli neid, kes pole kunagi koolis töötanud, ja ka kvalifikatsioonita inimesi, kes tahtsid õpetama tulla. Leidsime magistrikraadiga õpetajad ja neidki, kel kraad omandamisel. Neli aastat tagasi alustasime keelekümblusega. Meil pole enam venekeelseid klasse, vaid on varane keelekümblus ja õpe 40% eesti keeles. Umbes pooled meie õpetajaist hakkavad saama teistest kõrgemat palka.“

Kohtla-Järve Ahtme Põhikool otsis 15 õpetajat (leidis 12) ja Kohtla-Järve Maleva Põhikool 12 õpetajat (leidis 10 ja lisaks psühholoogi). Tulijaiks enamasti oma maakonna inimesed.

Paar õpetajat on puudu mõlemas riigikoolis: Kohtla-Järve Järve Koolis (otsiti 9) ja Kohtla-Järve Gümnaasiumis (otsiti 8).

„Keemiaõpetaja ja eesti keele õpetaja võiks veel tulla. Siis saaksime majasiseselt koormused kõige loogilisemalt jaotatud,“ lausub Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. Ta on veendunud, et pakutud töötasul oli õpetajate leidmisel ülioluline roll. Selle sammuga näitas riik Ida-Virumaa kvaliteetsesse eestikeelsesse haridusse panustamise olulisust. 

Kandideeriski tavalisest palju rohkem inimesi, ka vajaliku kvalifikatsioonita, nii-öelda õnneotsijaid, kes lootsid saada õpetajaks vajaliku hariduseta. Rohkem oli siiski väga tugeva tausta ja kogemusega inimesi, kes juba aastaid õpetajana töötanud. Aga jagus ka neid, kes soovisid uuesti õpetajaks hakata. 

Kohtla-Järve Järve Kool otsib veel logopeedi ja haridustehnoloogi.

Matemaatika- ja eesti keele õpetaja leidmisel viskas päästerõnga „Noored kooli“ programm, kust tuleb sügisel kolm õpetajat. 

Direktor Tarmo Posti sõnul on takistuseks korraliku elamispinna puudus. Sedasama kinnitavad teised koolijuhid. Vaid Kohtla-Järve Gümnaasium pakub renoveeritud ja möbleeritud ametikorterit (rent 10 eurot kuus + kommunaalmaksed). 

„Linnas on tühje kortereid, aga need on tihti kehvas seisukorras,“ ütleb Tarmo Post. Ja kui väiksemaid kortereid veel leiab, siis pereinimestele kolmetoalist mitte. 

Post tuli Järve kooli juhatama aasta tagasi Elvast ja kohanes Kohtla-Järvel ruttu. 

„Mul on tuhamägede ja viljapõldude vahel oma jalutusrajad, kust linn paistab. Ida-Virumaa peab tulijale meeldima. Palk ei tee kedagi õnnelikuks. Kes tuleb siia ainult raha pärast, aasta pärast ka läheb,“ arutleb Post.

„Meile on tulnud avaldusi veel nüüdki, kui konkursid läbi, aga massilist kandideerimist ei olnud. Algul arvati, et Lääne-Virumaa õpetajad tulevad siia, aga sellist haridusturismi ei paista. Kuid esimene samm on tehtud, oleme fookuses. Ehk on vaja rohkem aega mõistmaks, et Ida-Virumaad ei pea kartma.“

Mitte ainult amet

„Praegu tundub, et suuresti oleme suutnud meie koolides õpetajate osa ära katta,“ lausub Kohtla-Järve haridus- ja kultuurivaldkonna abilinnapea Kaire Jõe. „Olnud ise peaaegu 38 aastat õpetaja, tean, et see ei ole lihtsalt amet. See on kutsumus, hasart, vaimustus ja lõpuks elustiil. Mõistan noori ja ka pisut eakamaid, kes ühel hetkel otsustavad ka proovida. Tulebki proovida! Muidu ei saagi teada, kas amet oleks sobinud. Kui inimene on koolis tööl juba kolm aastat jutti, võib loota, et temast saabki õpetaja.“

Kaire Jõe tõdeb, et palgajutud panid inimesed liikuma, ja seda vist loodetigi, kui riik meelitusmaiuse välja pakkus. Üksjagu inimesi on tulnud just kõrgema palga meelitava helenduse peale, aga kui selgub, et selle saamiseks on väga konkreetsed nõudmised ja seda numbrit lubav käskkiri katab ära ainult 2023. aasta lõpu, on mõnel olnud väga kiire koduteele asumisega.

„Teine asi, mis silma-kõrva hakkab, on küsimus „Mida te veel pakute?“,“ nendib Jõe. „Saadagu aru, et Ida-Virusse tööletulek ei ole tsirkuseetenduse vaatamine. See ongi päriselt töö. Ja võimalik, et paljude jaoks polegi ühel hetkel see palk enam nii meelitav.“

Kohtla-Järvel on tähele pandud sedagi, et korraga on ka mõnel teisel omavalitsusel raha, tõeliselt häid tegijaid üritatakse palgaga kohale jääma meelitada. On näiteid, kus inimene otsustas Ida-Virumaal kandideerida, tegi eellepingu, andis lahkumisavalduse, ja siis korraga leiti, et samasugust palka saab ka vanas töökohas maksta. 

„Seega parem palk ei too pööret, kui sellega ei kaasne kindlus kõikide kaasnevate tegurite suhtes,“ nendib Kaire Jõe. „Pöörde saab tuua muutus suhtumises õpetajatöösse ja eelkõige Ida-Virumaasse kui piirkonda. Kui suhtumise muutust toetab korralik töötasu, saab meie hariduselu tõeliselt muuta.“

Narvas ja Jõhvis

Narva koolid on 22. augustini puhkusel, teatab linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Larissa Degel ja soovitab vaadata linna kodulehte, kus on konkursside info kirjas.

Õpetajaid on otsinud neli kooli. Otsitud on kuut eesti keele õpetajat, kahte klassiõpetajat, kahte psühholoogi, ühte sotsiaalpedagoogi, loodusainete õpetajat ja ajalooõpetajat. Kas õpetajad on leitud, sõltub sellest, kui edukad olid konkursijärgsed läbirääkimised. See info veel puudub, lisab Degel. 

Uues Narva Eesti Riigigümnaasiumis käib aga vilgas tegevus – toimuvad koolitused. Alustatakse Kreenholmis asenduspinnal, jaanuarist kolitakse uude majja.

„Õpetajad on olemas,“ ütleb direktor Irene Käosaar. „Viimasena leidsime poolele kohale matemaatikaõpetaja. Veel kaks aastat õpetame matemaatikat ka vene keeles, kuna võtame üle kahe kooli õpilased, kus matemaatika oli vene keeles. Nad saavad jätkata oma õppekavaga.“  

Sarnaselt eelkõnelejatega on Käosaar veendunud, et palk üksi kedagi tööle ei meelita. Pigem kombinatsioon eri teguritest: soov end proovile panna, uue kooli loomine, Narva kui põnev linn. Palk paneb i-le punkti. Uude kohta kolimine nõuab ju väljaminekuid. Kui jätta vanas kohas pesa alles, läheb eriti kulukaks.“

Käosaar püüdis konkursil välistada inimesed, kelle esmane motivatsioon oli palk. Kõrge palk tundub kõrge ju vaid lühikest aega.

„Oli seiklejaid ja neid, kes pole oma kohta leidnud, eneseotsijaid eri valdkondadest, kes pole õpetajaks õppinud ja arvasid, et võiks suurt palka saades end koolis proovile panna,“ ütleb Käosaar. „Olen saanud töötajad, kelle puhul olen kindel, et nad on minu väärtusruumi inimesed.“

Kõik on leidnud endale elamispinna, üksikud on ostnud, enamik üürinud. 

Käosaar loodab, et lähiaastatel tuleb Ida-Virumaale ja Narva rohkem eestikeelseid inimesi, kes toovad värskust oma narvakatest erineva pedagoogilise vaate ja kultuuritaustaga. 

„Meie eesmärk on kasvatada tuleviku Narva edendajaid, kes kümne aasta pärast on asutuste juhid, linnapead,“ ütleb Käosaar. „Loodan, et nii hakkavad piirkonda väärtustama ka need noored, kes pärast kooli lõpetamist siia ei jää. Loodan, et tekib sama efekt nagu kivi vette viskamisel − esimesed ringikesed on väikesed, aga need lähevad järjest suuremaks.“

„Jõhvi haridusasutused alustavad uut õppeaastat otsitud ja leitud õpetajatega,“ kinnitab valla haridusnõunik Maria Laanemäe.

Väljastpoolt Ida-Virumaad tulnuid on vähe: üks õpetaja Jõhvi Vene Põhikoolis ja teine ühendasutuses Jõhvi Lasteaiad.

„Laias laastus võib öelda, et palgatõus on avaldanud uute õpetajate värbamisele mõju,“ lisab Laanemäe. Muide, Jõhvi vald maksab alates 2019. aastast ainukese Ida-Virumaa omavalitsusena uutele õpetajatele stardiraha 2500 eurot, mistõttu ka varasemal ajal oli sinna pisut kergem uusi töötajaid leida.

SOOVITUS

Hendrik Agur, Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor

Ida-Virumaale tasub õpetajaks tulla. See on pisut omapärane piirkond – siin on ülekaalus vene keelt emakeelena kõnelevad noored ja see annab eestikeelse kooli tegemisse palju värve ja aktsente, mida mujal Eestis ei ole. Arvestama peab eesti keelest erineva emakeelega õpilastega, aga ka eesti emakeelega õpilastega, sest nemadki ei tohi varju jääda. Ja kaunis emakeel peab olema targalt toetatud, et see saaks kenasti areneda. Kes kaalub Ida-Virumaale tulekut, võiks tulla kõigepealt piirkonnaga tutvuma. Eriti aktiivsed võiksid leppida kokku kohtumisi koolides, et kooli, inimeste ja nende väärtustega paremini tuttavaks saada ja otsustada tekkinud tunnetuse põhjal.

KOMMENTAARID

Signe Ilmjärv, Toila Gümnaasiumi direktor

Kindlasti on oma osa lubatud kõrgemal palgal, mis on igati õigustatud. Ida-Virumaal on eestikeelsete koolide õpetajad teinud aastaid tööd mitmekeelses klassis ja koduse vene keelega õpilaste arv eesti koolides kasvab.

Kuigi teatud ainete õpetajatest on puudus igal pool, napib just siinkandis eesti keelt valdavaid õpetajaid. Palgalisa tõi kandideerima ka need, kes olid varem suure vastutuse ja väikese palga tõttu õpetajatööst loobunud.

Meil tööle asuvatel õpetajatel ei ole eelarvamusi Ida-Virumaa suhtes. Siin töötamine on missioon ja väga tihti saavad neist Ida-Viru patrioodid. Meie inimesed hoiavad kokku, tihti ollakse n-ö Ida-Viru saadikuiks, kes räägivad ka teistele, kui ägedaid kohti, tegevusi ja inimesi siinkandis leidub.

Toila Gümnaasiumi trump on looduskaunis asukoht Oru pargi serval, rahulik keskkond, mere lähedus. Aga mitte vähem tähtis ei ole väikese maagümnaasiumi õhkkond ja sõbralik kollektiiv.

Sisseelamisel on oluline leida oma seltskond, sest suhted mõjutavad paikseks jäämist. Tähtis on leida ka püsiv elukoht, sest pendeldajatel suurt seotust ei teki.

Aljona Kordontšuk, Sinimäe Põhikooli direktor

Äsja saime uue kehalise kasvatuse õpetaja, tuleb uus matemaatik. Otsime veel osakoormusega eesti keele õpetajat ning kunsti- ja käsitööõpetajat.

Niipalju kui olen uute tulijatega suhelnud, pole neid siia meelitanud raha, vaid võimalus tõestada end väikses maakoolis, kus on sõbralik ja uuendusmeelne kollektiiv. Kehalise kasvatuse õpetaja allkirjastas lepingu veel vana summaga ja ma ei näinud ta silmis kurbust!

Aga palgatõus on õpetajaid rõõmsaks küll teinud, nad näevad, et nende tööd väärtustatakse. Mul on väga hea meel oma õpetajate üle. 

Mariliis Oder, Kohtla-Nõmme Kooli direktor

Praegu tundub küll, et kampaania pole tohutult inimesi juurde toonud. Võib-olla on vaja aega. 

Täna vestlesin ühe klassiõpetaja kandidaadiga, kes koliks Tartust oma perega siia ja alustaks nullist. Aga meil pole pakkuda talle piisavalt suurt korterit.

Raha pole peamine motivaator. Õpetaja, kes tunneb end oma töökeskkonnas hästi, kuhugi ära ei lähe. On palju teisi nüansse: töösuhe, kolleegid, kuidas end oma ametikohal tunned. 

Tunnen end siin kogukonna liikmena. Kohtla-Nõmme võtab väljastpoolt tulija väga avasüli vastu. 

Äsja selgus, et tehnilistel põhjustel lükkub palgatoetuse taotlemise keskkonna avamine edasi. Sellega oleks võinud juunikuus pihta hakata, kooliaasta alguses on ju väga kiire. 

Ei tohi unustada, et praegune toetus võib ühel hetkel kaduda. Õpetajad peavad hoidma pea selge. Aga mul on hea meel, et meie kooli õpetajad hakkavad nüüd rohkem raha saama. Seni said toetusi vene koolide keeleõpetajad.

Kairi Hõbemeri, Alutaguse valla abivallavanem

Kõrgem palk ei ole meie koolidesse õpetajaid juurde toonud. Meie pluss on ju praegu veel olemas olevad eestikeelsed koolid, aga ka neist ei olnud seekord kasu.

Mõni üksik kandideeris Lääne-Virumaalt – nad olid ka varem õpetajad, aga nende koormus oli eelmises koolis väike.

Kahjuks kandideeris ka inimesi, kes õpetajatööst väga kaugel: lukksepp, vallasekretär jt. Kõigi nende kandidaatidega tuli tegelda.

KÜSIMUS JA VASTUS

Mis viib teid Ida-Virumaale? 

Triin Lõbus, Toila Gümnaasiumi õpetaja (doktorikraadiga)

Varem töötasin Tartu Ülikoolis hispaania keele lektorina. Kuna tegin seda tööd väga palju aastaid, hakkasin mõtlema karjäärivahetusele. Suurem palk oli tõepoolest see, miks valisin oma töökoha just selles piirkonnas. Muidu ma ei oleks iialgi Ida-Viru peale mõelnud, sest mul puuduvad selle piirkonnaga isiklikud kontaktid. Elukoht on mul olemas ja plaanin jääda nii kauaks, kuni tööd on. 

Esmamuljed Toilast on väga head, ilus ja meeldiv koht. Tundub väga hea koht, kus elada.

Lähen üksi, sellepärast oli mul lihtne seda muutust teha. Tuttavad on kõik toetanud, see on mind palju julgustanud, et ajan õiget asja.

Rene Kurm, Kohtla-Järve Gümnaasiumi õpetaja

Olen varemgi mänginud mõttega minna Ida-Virumaale õpetajaks. Mõte tekkis vesteldes endise noore kolleegiga, kes mainis, et Norras on väga vaja inglise keele õpetajaid. Hing ihkas muutust ning kui sattusin internetileheküljele https://hariduskopter.ee/1missioon/ „Elumuutev kogemus õpetajana“, siis mõtlesin, miks mitte minna õpetajaks hoopis Ida-Virumaale.

Kohtla-Järvele minnes olen põnevil. Loodan, et minu rahvusvahelise töö kogemus tuleb kasuks. Venekeelset keskkonda ma ei karda, keelest saan aru. On huvitav end proovile panna, tahan teada, kas saan hakkama: uus keskkond, uued kolleegid, uued õpilased. Olen oma mugavustsoonist täiesti väljas. 

Pean end üsnagi missiooniinimeseks, aga kindlasti mängis rolli ka lubatud palk.

Töökoht on väga vastutulelik ning aitab mind elukoha leidmisel. Pakutakse ametikorterit, mis sai samuti määravaks. Kuna Kohtla-Järvel on head väljavaated ka huvitegevuseks, otsustasime, et pere noorim laps tuleb esialgu minuga. Jäämise plaanide kohta ma ei tea. Vahel tullakse aastaks, aga jäädakse kogu eluks. 

Silja Mall, Narva Eesti Riigigümnaasiumi õpetaja

Töötanud juba 15 aastat Tartu Kutsehariduskeskuses, tundsin kerget rahutust ja soovi midagi muuta. Esialgu vähendasin koormust, aga rahutus ei kadunud. Jaanuaris nägin juhuslikult Narva kuulutust, kandideerida oli aega üks päev. Uue gümnaasiumi loomine tundus uue ja põneva väljakutsena ja ka tasu selle eest üllatas. Samuti Narva, äge ja eriline linn. 2016. a toimus seal kolmepäevane geograafiaõpetajate koolitus ja mulje oli kustumatu. Päevapealt mõeldud ja tehtud! Ka tööandja toetas mu uusi tuuli ja vähendas koormust veelgi. Paar korda kuus käin Tartus tunde andmas ja ülejäänud ajal ehitan Narvas kooli.

Praegu on esiplaanil juba uued kolleegid, koos kooli loomine ning Narva energia. Üürikorter on kolmemeetriste seintega avar naturaalse tuulutusega nostalgiline stalinka. Ootan rõõmsa elevusega 1. septembrit.

Ida-Virumaa haridustöötajate palgatoetus 1. septembrist

• Koolieelse lasteasutuse õpetajale täistööajaga töötamisel 525 eurot kuus.
• Üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpetajale täistööajaga töötamisel 874 eurot kuus.
• Koolieelse lasteasutuse ja üldhariduskooli ning kutseõppeasutuse tugispetsialistile (eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog) täistöötajaga töötamisel 874 eurot.
• Täistööajaga töötamiseks loetakse olukorda, kus õpetaja töötab 35  ning tugispetsialist 35 või 40 tundi nädalas.
• Kui haridustöötaja töötab osalise koormusega, eraldatakse toetust proportsionaalselt täidetava ametikoha ja koormusega.
• Toetust makstakse õpetajale, kes õpetab eesti keeles ja vastab oma ametikohale kehtestatud eesti keele oskuse nõudele ning omab kõrgharidust. Eesti keeles õpetamise nõuet ei rakendata võõrkeeleõpetajale. Kõrghariduse nõuet ei rakendata õpetajale, kes on loetud põhikooli- ja gümnaasiumiõpetaja või kutsestandardis toodud kutseõpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks.

Allikas: HTM

Millal palgatoetuste taotlemine lahti läheb? Koolijuhid kurtsid, et infopäev lükkus edasi. Kas septembrikuu palk on Ida-Virumaale kolinutel tõepoolest suurem kui teistel?

Aire Koik, HTM-i kommunikatsiooninõunik: Avame Ida-Virumaa haridustöötajate tööjõukulude taotlusvooru lähinädalatel. Vooru avamine on viibinud tehnilistel põhjustel. Vahetult enne taotlemise algust korraldame virtuaalse infotunni. Teatame taotlusvooru alguse ja infotunni aja esimesel võimalusel. 

Nn palgatoetust saavad taotleda Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused ja haridusasutust pidavad eraõiguslikud juriidilised isikud, riigi hallata olevad haridusasutused saavad toetust nendega samadel tingimustel. 

HTM-i kodulehel on kirjas, et toetus rakendub ka võõrkeeleõpetajaile. Postimehes väideti vastupidist. 

Toetust saab taotleda ka võõrkeeleõpetajatele, kes valdavad eesti keelt nõutud tasemel (B2) ja kellel on kõrgharidus.

Kas toetust makstakse edasi ka jaanuaris? Määrus puudutab vaid õppeaasta esimest poolaastat.

Esialgu saab taotleda toetust perioodiks 1. september kuni 31. detsember 2023, kuid tegemist on oluliselt pikemale perioodile planeeritud meetmega. Palgatoetust saab taotleda ja makstakse 2024. aastal kindlasti. 

Kui suur summa on toetuseks ette nähtud? Millal selgwub, kui palju toetust kasutati?

Kuna toetusmeede on taotluspõhine, selgub alles taotlusvooru sulgemise järel, kes ja kui palju on toetust taotlenud.