Millist mentorlust soovivad alustavad õpetajad?

Tartu Ülikooli magistriõppes alustavate õpetajate mentorlust uurides sain oma üllatuseks teada, et 2018. aastal oli alustavatest õpetajatest mentor ainult 17 protsendil, ja seda viimase viie aasta kokkuvõttes (TALIS). 

Me teame, et õpetajaametit alustada on keeruline, oleme seda ise kogenud ja sellest on ka palju räägitud. Alles tänavu juunis ilmus Õpetajate Lehes artikkel sellest, kuidas oleks vaja alustavat õpetajat toetada („Millist tuge vajab alustav õpetaja“, ÕpL, 22.06). Ometi arvestatakse neid soovitusi lubamatult vähe. Mentorlust on küll uuritud ja sellest ka kirjutatud, aga tõik, et ikkagi ainult viiendik alustavatest õpetajatest sellest osa saab, on tõsine ohumärk.

Minu kogemus

Kui ma kolm aastat tagasi õpetajana tööd alustasin, ei tulnud ma selle pealegi, et juhtkonnalt mentorluse võimalusi uurida või endale mingisugust lisatuge küsida. Nii kujunes mu õpetajatee algus katsumusrohkeks ja see oli ka põhjus, miks jõudsin ülikoolis mentorluse uurimise juurde. Tahtsin teada, millised on teiste alustavate õpetajate kogemused ning mida oleks võimalik teha, et kõigil oleks rohkem mentoreid ja mentorlus oleks tulemuslik. 

Oma magistritöös (https://dspace.ut.ee/handle/10062/91077) viisin läbi intervjuud kümne alustava õpetajaga, kes meenutasid oma esimest õpetaja-aastat ja kooliellu sisseelamist. Valimisse sattus erineva kogemusega inimesi. Jagasin intervjuudes osalenud alustavate õpetajate mentorluskogemused kolmeks. 

1. Oli olemas ametlik mentor ja uustulnukat toetati mitmel moel. 
2. Alustaval õpetajal oli paberite järgi mentor, kuid tegelikult mentorlust ei toimunud. 
3. Mentorit ei olnud alustavale õpetajale määratud, kuid mõne kolleegi tuge tajuti kui mitteametlikku mentorlust.

Alustavate õpetajate mentor oli üldiselt sama aine kogenum õpetaja. Kui koolis päris sama aine õpetajaid ei olnud, oli mõningatel juhtudel mentoriks sama ainevaldkonna õpetaja. 

Alustavate õpetajate ootused mentorile

Motiveeritud toetaja. Intervjueeritavatega vesteldes tuli välja, et mentorluse kasutegur sõltus väga palju mentori motivatsioonist ja soovist alustavat õpetajat tõsiselt aidata. Kui alustav õpetaja ei tajunud mentori huvi, siis ta parema meelega mentori poole ei pöördunud. Kurb tõsiasi oli, et mõnel juhul valiti mentoriks inimene, kes oli alustava õpetaja hinnangul üle töötanud või läbi põlenud, mistõttu ta ei julgenud minna abi küsima, sest ei soovinud mentorit lisatööga koormata: 

„Mentor oli ise läbi põlenud, depressioonis ja kokkukukkumise äärel (…), kuid ta käis kohusetundlikult mu käest küsimas, kuidas mul läheb. Muidugi oli väga tore vestelda, aga kindlasti ta ei suutnud teha seda, mida mentor võiks teha, sest ta oli omadega nii läbi.“ (Saara)

Ootused mentorile ja mentorluse sisule olid alustavatel õpetajatel erinevad. On alustavaid õpetajaid, kelle arvates peaks mentor hoidma neil kogu aeg kätt pulsil, kuid on ka neid, kes eelistasid nokitseda omaette ning mentori pidevat juuresolekut ei soovinud. 

Hea ainetundja. Alustavad õpetajad ootasid, et mentor oleks nendega samast ainevaldkonnast ning oma õppeaine spetsialist, kellel on kauaaegne õpetamiskogemus, kes tajub õpetatava aine tervikpilti ning oskab tänu sellele menteed erialateadmistega aidata. Konkreetsemalt sooviti abi küsida eri õppemeetodite (paaristöö, rühmaõpe, lõiming jt), õppematerjalide, tunnikavade, tasemerühmade jms teemal. Alustavad õpetajad tõid välja, et mentorilt õppetööga seotud teemade kohta vastuste saamine muutis nad enesekindlamaks, andis ideid, mida oma õpetamistöös katsetada, ja suuniseid, kuidas õppetööd efektiivsemalt korraldada ja õpilastega suhelda. 

Mentor kui mõttekaaslane. Alustavad õpetajad märkisid, et mentor ja mentee saavad mõlemad efektiivsele mentorlussuhtele kaasa aidata. Seepärast hindasid nad mentori juures empaatilisust, hinnanguvaba suhtumist ning vaadete kattuvust. Mentoritelt oodati nüüdisaegseid vaateid ning valmisolekut ka ise uutele ülesannetele ja õppemeetoditele võimalusi anda. 

„Kui ma mõtlengi näiteks, et mulle oleks sattunud mentoriks võib olla teistmoodi inimene, kes väga ei taha uusi asju proovida, kes on kinni oma vanades põhimõtetes, siis meil oleks võib-olla tükk tegemist olnud, et me üldse oleks saanud suheldud.“ (Sofia)  

Regulaarsed kohtumised. Alustavad õpetajad hindavad mentorluse juures toetuse kindlat struktuuri ja regulaarsust. Kindlat struktuuri soovisid rohkem need õpetajad, kelle mentorluse korraldus oli kaootilisem – polnud paika pandud selle kestust, regulaarseid kohtumisi ega eesmärke.

Eraldi toodi välja, et mentoriks peab olema õpetaja, kellel on alustava õpetaja toetamiseks piisavalt aega. Mõne intervjueeritava mentoriks oli õpetaja, kes töötas mitmes koolis, ja see muutis temaga kokkusaamise planeerimise keeruliseks. Alustavad õpetajad eelistavad mentorit, kes ei tööta samal ajal mitmes koolis, sest siis jääb tal aega ka mentee jaoks. 

„Aga see, kes minule nagu ametlikuks mentoriks pandi, töötab kahes koolis. Ta jookseb kogu aeg meeletult ringi ja ma kujutan ette, et kui ta oleks ainus inimene, kellega saab suhelda, siis kindlasti ei oleks mõistlik panna sellist õpetajat mentoriks, kellel on üle mõistuse palju koormust ja ringijooksmist, nii et ta on ainult väga vähestel tundidel nädalas koolis. Mentoril peaks olema ka spetsiaalselt aega mentorlussuhte jaoks.“ (Laura)

Tunnivaatlused. Intervjueeritavad toonitasid, et ootavad mentorilt tunnivaatlusi. Need võivad olla küll stressirohked, aga kui tagasiside on konstruktiivne ega ole liiga kriitiline, on see õpetajaametis alustades suureks toeks. Osa intervjueeritavaid tõi välja, et piisaks sellestki, kui vaadeldakse teatud osa tunnist. Toonitati, et pärast tunnivaatlust on oluline istuda koos mentoriga maha ja tunni üle arutleda, sest kõrvaltvaataja pilk võib alustaval õpetajal aidata asju näha teisest vaatenurgast. Tunnivaatlused võiksid õppeaasta alguses olla tihedamad ning järk-järgult harvemaks jääda. Mentor võiks alguses olla pidevalt kõrval, eriti esimesel poolaastal. 

„Tal on kogu aeg keegi kõrval, vähemalt esimesel poolaastal, nii et seda ühte tööd teeb kaks inimest. Alustaval õpetajal peakski olema reaalselt keegi, kellega ta tööaja sees valmistab tundi ette, kellega ta saab arutleda. Kui ta tundi annab, siis peaks algusperioodil mentor ka kogu aeg seal tunnis olema, et uus õpetaja saaks rahulikult sisse elada, kuni mentor kaob järk-järgult sealt ära, nii et õpetaja saaks hakata tunnetama ise kontrolli hoidmist, õpilastega suhestumist.“ (Liis)

Uuringust selgus, et mentoril on täita väga palju rolle ning alustavatel õpetajatel on väga erisugused ootused. Seepärast tuleks kohe alguses välja selgitada, millist mentorlust alustav õpetaja ise eeldab. Siis saab korraldada seda nii, et alustavale õpetajale on sellest oma professionaalses arengus päriselt kasu. 

Soovitused koolijuhile

Kuidas siis mentorlust korraldada? Lähtudes loetud materjalist ja oma magistritöö vestlustest alustavate õpetajatega, töötasin välja soovitused koolijuhile, mentorile ja ka alustavale õpetajale endale. Koolijuhile on alljärgnevad soovitused. 

• Määratlege oma koolis mentorluse mõiste ja struktuur. Arutlege õpetajatega sel teemal ning leppige osapooltega kokku nende ülesanded. Olulisem ülesanne võib olla jagatud mitme inimese vahel, kellest kõik ei pea olema oma kooli töötajad.
• Tagage mentoritele vajalik ettevalmistus ja toetage nende järjepidevat arengut.
• Selgitage koos alustava õpetajaga välja tema ootused mentorlusele ning leidke talle sobivaimate isikuomaduste ja pädevustega mentor(id). 
• Planeerige töögraafikuid koostades mentorile aeg menteega kohtumisteks ja tunnivaatlusteks. Alustavale õpetajale planeerige aeg enda arenguks ja koostööks mentoriga.
• Leidke aega püsida kursis mentorluse käiguga. Toetage mentorluse läbiviimist, vajadusel korralduses muudatusi tehes.

Soovitused alustavale õpetajale

Kuna ma ise ei tulnud õpetajatööd alustades selle pealegi, et kelleltki abi küsida, siis panen alustavatele õpetajatele südamele, et nemad seda viga ei teeks. Siit neilegi mõned soovitused.

• Uuri mentorluse võimalusi juba enne õpetajana tööleasumist.
• Kasuta oma professionaalse arengu tagamisel ja õpilastele efektiivsema õppe korraldamisel julgesti mentori tuge.
• Analüüsi koos mentoriga oma tööalaseid õnnestumisi ja arengukohti
• Kasuta julgelt võimalust abi küsida, kui tunned, et vajad seda. Ära jää oma muredega üksi. 
• Ole aus nii enda kui ka mentori vastu, julge tunnistada ebaedu ning kui mentoriga koostöö ei suju, siis räägi sellest.

Mentori meelespea

Alustavate õpetajate tähelepanekuid kuulates koostasin meelespea ka mentorile.

• Võta endale mentee ainult siis, kui tõesti soovid ja saad tema professionaalset arengut toetada.
• Ole hinnangute andmisel ettevaatlik – anna eelkõige konstruktiivset tagasisidet.
• Usalda mentee valikuid ja anna talle võimalus katsetada ülikoolis õpitud tehnikaid ja meetodeid. 
• Märka seda, mis on hästi (tunnusta, ütle, mis läks hästi) ning jää ebaõnnestumiste või tagasilöökide analüüsimisel positiivseks. 
• Leia oma menteega suhtlemiseks aega ning kasuta seda tema loovuse innustamiseks ning julgustamiseks. 
• Ole konfidentsiaalne – alustava õpetaja jaoks on oluline, et ta saaks oma muresid julgelt jagada.