Haridustöötajad, mobiliseeruge! Streigiaeg on käes

7.‒9. märtsini 2012. aastal toimus Eesti taasiseseisvusaja üks suuremaid streike. Enne seda toimus streik 1993. ja 2003. aastal. 2012. aasta streigist, sh hoiatusstreigist võttis 682 haridusasutuses osa kokku 17 234 haridustöötajat. Kui 2012. aasta alguses kinnitas tollane minister Aaviksoo, et õpetajate palk enne 2015. aastat ei tõuse, siis streigi tulemusena hakkas see 2013. aastal siiski tõusma.

1. oktoobril 2012. aastal toimus Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu eestvedamisel 25 päeva kestnud streik. Tol korral vähendati arstide ja õdede koormust ambulatoorses töös 20% ja statsionaarses töös 16%. Alates 2013. aasta 1. märtsist suurenes hooldajate miinimumtunnitasu 23%, õdedel 17,5% ja arstidel 11%. 2012. aasta arstide streigi käigus kaotasid arstid 19 tööpäeva ehk suurusjärgus 90% oma ühe kuu palgast. Võideldi välja 11% palgatõus igaveseks. Järelikult tasus streik end järgneva kaheksa kuuga ära.

1749 eurot brutopalka teeniva õpetaja jaoks maksab üks tööpäev streikimist suurusjärgus 64 eurot netos. Iga haridustöötaja peaks sügavalt mõtlema, kui mitu eurot on ta nõus loovutama parema tuleviku nimel. Üks nädal streikimist toob töötasus 320-eurose, kahenädalane streik 640-eurose, kolme nädalane 960-eurose kaotuse jne.

Täiskoormusega õpetaja töötasu on 1749 eurot bruto. Õpetajate keskmine palk, millest poliitikutele meeldib rääkida, sisaldab ka ületunnitöö tasus. Ei ole harv juhus, et matemaatikaõpetaja töötab 1,25 kohaga ja teenib vastavalt 2186 eurot (õpetajate tegelik keskmine kuupalk on 2023 eurot).

Ehk mõned üksikud omavalitsused, kes on õpetajate leidmisega püsti hädas, meelitavad pedagooge tööle veidi kõrgema palgaga. Enamiku töötasu jääb siiski miinimumi (1749 euro) juurde.

Kaua me laseme endale näkku valetada? Haridusminister on öelnud ja koalitsioonilepingus on kirjas, et 2027. aastaks on õpetajate keskmine palk 120% Eesti keskmisest palgast. Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvel tehtud majandus- ja rahandusprognoos lubab 2026. aasta üleriigiliseks keskmiseks palgaks 2117 eurot ning võib eeldada, et aastaks 2027 on keskmine palk suurusjärgus 2200 eurot bruto. Järelikult on koalitsioonilepingus ette nähtud õpetajate töötasuks aastal 2027 2600–2700 eurot bruto. Haridussilma andmetel on õpetajate tegelik keskmine palk praegu 2023 eurot bruto.

Valitsuse lubatav 29-eurone palgatõus tõstab seda veidi, kuid ometigi tuleb järgneva kolme aasta jooksul leida 500–600 eurot palgalisa kuus ehk ümmarguselt 200 eurot igal aastal. Kas see on realistlik? Kui riigieelarve jääb endiselt defitsiiti? Kui kõrgharidusele lubatakse rahastuse tõusu ning siis kaalutakse selle kärpimist? Kui üldine suhtumine on, et riigitöötajate palgad tuleb külmutada? Kui järgmise aasta miinimumpalga tõus on üksnes 29 eurot ehk 1,7%? Lubage kahelda.

Kas õpetajad on süüdi, et eestikeelsele haridusele üleminekuks on järgmisel aastal puudu 27 miljonit eurot, sest eelmine valitsus ei planeerinud haridusministri hinnangul raha piisavas mahus? Kas keegi võeti ministeeriumis selle eest ka vastutusele? Ida-Virumaa õpetajate 50% suuruse palgatõusu jaoks raha leiti, aga ülejäänud maakondadele leiti vaid 1,7%. Kui Ida-Virumaale meelitatakse õpetajaid tööle palgaga, siis millega meelitatakse teistes maakondades?

Me soovime, et meie tööd väärtustataks ja et see kajastuks ka palgasedelil. Me soovime, et kool tunduks noortele atraktiivne töökoht, unustamata ära ka vanemaid kolleege. Soovime, et tulemuslikku tööd märgataks ja ülekoormust tasustataks vastavalt seadusele. Soovime, et meie töötasu võrreldaks teiste kõrgharitud töötajate – arstide, juristide, inseneride – omaga. Soovime, et õpetaja töötasuga oleks võimalik soetada oma kodu, luua pere ja et pärast õppeaasta lõppu ei peaks kõrgharitud õpetaja minema maasikapõllule lisaraha teenima. Soovime olla vaprad, säravad, šikid ja enesekindlad nii seest kui väljast.

Aastal 2012 andis Liisa Pakosta, praegune Riigikogu liige, ˇkümme nõuannet õpetajatele, kuidas korraldada võimalikult edukas õpetajate streik.

Need on järgmised.

1. Vali streigiks sobivaim, mitte esimene ettejuhtuv aeg.

2. Vali sihtrühm, keda streik peab mõjutama.

3. Tutvu koalitsioonierakondade valimislubadustega.

4. Loe mõttega läbi kollektiivse töötüli lahendamise seadus.

5. Vali sobivaim streigi liik.

6. Iga inimene loeb, sest iga inimene on vaba.

7. Rehkenda vajadusega teha tunnid tagantjärele.

8. Meediakajastus.

9. Nõudmiste realistlikkus.

10. Suurem pilt.

Loe põhjalikumalt Liisa Pakosta soovitusi siit.