Kirik keset küla – uus haridusprogramm Eesti Vabaõhumuuseumis

12. sept. 2023 Eesti Vabaõhumuuseum - Kommenteeri artiklit
Sutlepa kabeli interjööri kaunistavad baroksed tinaraamides aknad. Fotod: Eesti Vabaõhumuuseum

Alates käesolevast sügisest saab Eesti Vabaõhumuuseumis külastada uut muuseumitundi „Kirik keset küla“. Tunni eesmärk on anda õpilastele ülevaade meie esivanemate usuilmast, kuhu mahtusid nii loodusvaimud, vanapagan kui ka kristlikud pühakud. Peale selle võrdleme maailma usundeid. Meie vaarvanemad polnud neist küll ehk midagi kuulnud, seevastu tänapäeva noorteni jõuavad need näiteks popkultuuri kaudu üha enam. Tundi looma innustas õpetajatelt saadud tagasiside ja meie enda kogemus, et muuseumitundides osalevatel õpilastel pole religioonist tihti algteadmisigi.

Millega tutvume uues haridusprogrammis ja millised 82 hoonest Eesti Vabaõhumuuseumis on seotud eestlaste usueluga? Tuntuim on kindlasti vabaõhumuuseumi vanim hoone – Sutlepa kabel. See jõudis muuseumisse rannarootsi alalt Noarootsi kihelkonnast, kus see oli Noarootsi Püha Katariina kiriku abikirik. Sutlepas peeti eesti- ja rootsikeelseid teenistusi, anti lastele ja leeriealistele usuõpetust, ristiti lapsi, laulatati paare ning saadeti lahkunuid viimsele teekonnale. 

1970. aastal toodi Nõukogude korra usuvaenulikes tingimustes hävimisohtlikuks muutunud hoone Eesti Vabaõhumuuseumisse ja 19 aastat hiljem pühitseti taas pühakojaks. Seega on Sutlepa kabeli talupoegliku väljanägemisega baroklikus interjööris väga sobiv rääkida õpilastega sellest, milline on olnud eestlaste suhe kristlusega. Peale selle saab selgeks, kuidas kristlikku pühakotta sattudes käituda, mis on kümme käsku ja meieisapalve.

Vennastekoguduse palvemajas püsis palveruum tänu esikust köetavale nn franki kütmissüsteemile ka kütmise ajal suitsuvaba.

Ilmselt vähem tuntud, aga kahtlemata sama huvitav on Roosta talu õueveerel seisev hernhuutlaste ehk vennastekoguduse palvemaja. Saksamaal alguse saanud usuliikumine jõudis Eestisse juba 18. sajandi algul ning levis esmalt Saaremaal. Põhjasõjast ja pärisorjusest muserdatud rahva seas leidis liikumine kiiresti palju järgijaid, sest jutlustati kõikide inimeste võrdsust, jagati enda usukogemusi ning rõhutati Kristuse kannatusi. Jutlustajadki olid pärit lihtrahva seast ning palvetundide ajal kostis hale laul ja nutt. Rõhku pandi lugemise ning kirjutamise õpetamisele, seevastu vanadesse kommetesse ja rahvamuusikasse suhtuti vaenulikult, rahvapille ja -rõivaid koguni hävitati. Selle huvitava ja erilise hoone juures arutleme noortega, miks eestlased liikumisega kaasa läksid ja milliseid suundi on kristluses aegade jooksul kujunenud.

Usueluga on seotud mitte üksnes selleks ette nähtud hooned, vaid iga kodugi talletab selle kunagiste elanike uskumusi. Seetõttu läheme pärisorjuseaegsesse Sassi-Jaani tallu, kus arutleme, millistesse üleloomulikesse jõududesse vanasti usuti ja miks eestlased 13. sajandil vallutamise järel kristlusesse nii leigelt suhtusid. 

Haridusprogrammi viimases osas jõuame setu tallu ja tutvume maailma usunditega. Uurime koraani, toorat, piiblit ja otsime neist sarnasusi ja erinevusi. Proovime eri religioonide sümboolikat õige usundi usulahu juurde paigutada ja maailma kaarti appi võttes riigid ja religioonid vastavalt nende levikule kokku sättida. Muuseumitunni lõpus korraldame mängulise viktoriini, et kuuldu ja õpitu paremini mällu talletuks.

Haridusprogramm „Kirik keset küla“ sobib õpilastele alates 1. klassist kuni gümnaasiumini. Noorematele on programmi sisu lihtsam ja mängulisem, vanemate õpilastega tutvume religioonidega põhjalikumalt. Haridusprogrammi läbinud saavad hea ülevaate nii meie enda kultuuri mõjutanud uskumustest ja religioonidest kui ka maailma usunditest, et paremini mõista nii ennast kui ka teiste religioonide ja kultuuride omapära.

Kõikidesse Eesti Vabaõhumuuseumi muuseumitundidesse saab registreerida muuseumi kodulehel. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!