Kuidas me õpetame ja mille eest palka saame?

26. sept. 2023 Raivo Juurak toimetaja - 1 Kommentaar
Katsed õhupalliga. Juhendab Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja Reivo Maasik. Foto: Raivo Juurak

15. ja 16. septembril toimus Eesti Teadusagentuuri ja Tallinna Reaalkooli reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverents.

Konverentsi esimesel päeval kuulati ettekandeid, millest mulle pakkusid kõige rohkem huvi aktiivõppe meetodite teema ja õpetajate palgamudelid eri maades (Portugal, Soome, Eesti). Teisel päeval katsetati töötubades aktiivõppe meetodeid, minul õnnestus osaleda õhupallidega tehtavates füüsikakatsetes. 

Personaliseeritud õppe ohud

Cambridge’i ülikooli haridusteadlane Tim Oates rääkis oma ettekandes personaliseeritud õppe ohtudest ja see mõnevõrra üllatas, sest meie jaoks on personaliseeritud õpe olnud helge tuleviku perspektiiv. Aga Oates ütles, et sellised loosungid nagu „õppija võtab vastutuse“, „õppija liigub omas tempos“, „õppija järgib oma eelistusi“ jt on naiivsed, sest vaevalt kõik õpilased jäägitult õppimisele pühenduvad. (Viire Sepp rääkis oma ettekandes ka andekate alasooritusest.) Kui jätta õppimine täielikult õpilaste enda vastutada, võime saada suure haridusliku kihistumise. Oates pakkus meile eeskujuks Hiina ja Jaapani kooli, kus õpetajad õpilastega tunnis väga palju räägivad. Ta näitas isegi kahte fotot, kus ühel oli Suurbritannia kooli tühi matemaatikaklass (lapsed olid kodus oma õpiradadel) ja teisel fotol õpilasi täis matemaatikaklass Hiinas, kus õpetaja kõiki rõõmsalt õppima innustab. 

Aktiivõppe kasulikkus

Huvitava ettekande tegi Peeter Mehisto Londoni ülikoolist. Tema arutles tehnikaülikoolides läbi viidud STEM-õppe uuringu põhjal, missuguseid konkreetseid eeliseid aktiivõpe võrreldes loenguga annab. Uuringust selgus, et õpetajatele on vaja selgitada, mis see aktiivõpe õieti on, sest selle definitsiooni pole STEM-valdkonnas kokku lepitud. Mitmeid aktiivõppe võtteid siiski osatakse kasutada. Näiteks loengu sees küsimused auditooriumile. Tudengid teevad loengust vahekokkuvõtteid. Tudengid loevad materjali ise ja esitlevad seda auditooriumis. Katsed ja eksperimendid. Tekstide kriitiline analüüs arutelurühmas jne. Peeter Mehisto tõi välja, et selliste aktiivõppe meetodite kasutamine on vähendanud eksamil läbikukkujate arvu kuni 50 protsenti. Ja NB! Tulemuse paranemine ei ole sõltunud õpetajast, kes aktiivõpet rakendab! Ka nappide kogemustega õpetaja saavutab aktiivõpet rakendades palju paremaid tulemusi. 

Õpetaja karjäärimudel

Me teame, et Soomes õpetaja palk tööaastatega tõuseb, aga et see on nii detailselt reglementeeritud, siiski üllatas. Samuti tõsiasi, et magistrikraadiga õpetaja saab Soomes palka ligi tuhat eurot rohkem kui muust valdkonnast tulnud karjääripööraja. Veel üllatas, et kehalise kasvatuse õpetaja nädala normkoormus on 24 tundi, soome keele ja kirjanduse õpetajal aga 16.

Niina Väntänen märkis, et hoolimata nii põhjalikust palkade diferentseerimisest läheb Soomes noori õpetajaid ikkagi koolist ära. Peamiseks põhjuseks tuuakse liiga suur töökoormus.

Missugune peaks olema Eesti õpetaja karjääri- ja palgamudel, sellel teemal oli reaalkooli konverentsil vestlusring, kus osales ka Riigikogu liige ja mitmekordne endine minister Tõnis Lukas. Mis põnevaid lahendusi vestlusringis esile tõsteti, sellest saab põhjalikumalt lugeda Õpetajate Lehe järgmisest numbrist.

Teaduskatsed õhupalliga

Konverentsi teise päeva üritustest oli väga meeleolukas reaalkooli õpetaja Reivo Maasiku töötuba „Esimese kooliastme tundide rikastamine katsetega füüsikast ja keemiast“. Seal demonstreeriti, kuidas teha lihtsa õhupalliga oma paar-kolmkümmend füüsikakatset. Me panime õhupalli vett ja avastasime, et küünlaleek ei tee palli sisse auku – vesi on hea soojusjuht. Vajutasime õhupalli vastu nõelapatja ja nägime, et pauku ei käi – saja nõela toetuspind on lai. Tegime ka katset torgata sukavarras läbi õhupalli, mis pooltel meist õnnestus. Reivo Maasik soovitas teha selliseid lihtsaid katseid mis tahes aine tunnis, sest väikesed kõrvalepõiked tunni peateemast tulevad õppimisele kasuks. 

Vaata ka katsete videot


Soome õpetaja palk

Soomes mõjutavad õpetaja palka tema kvalifikatsioon, tööstaaž ja koormus. Järgnevalt mõned näited.

Alustava põhikooliõpetaja palk

  • Kvalifikatsioonile täielikult vastav õpetaja – 3192,13 eurot.
  • Magistrikraadiga, kuid ilma õpetajakoolituseta – 2484,36 eurot.
  • Bakalaureusekraadiga, kuid ilma õpetajakoolituseta õpetaja – 2377, 98 eurot.
  • Muu haridusega õpetaja – 2249,57 eurot.

Palgatõus aastate lõikes

  • iiendal tööaastal tõuseb Soome põhikooliõpetaja palk 4%, kaheksa aasta pärast 3%, kümne aasta pärast 6%, 15 aasta pärast 6%, 20 aasta pärast 6%.
  • Põhikoolis alustav õpetaja saab seega koolitööd alustades 3192,13 eurot kuus ja 20 aasta pärast on tema palk 4185,22 eurot (inflatsiooni arvestamata).

Aineõpetajate koormus

  • Arvestatakse õpetaja töö spetsiifikat ja vastavalt sellele on kehalise kasvatuse õpetaja normkoormus 24 tundi nädalas, kuid soome keele ja kirjanduse õpetaja oma sama palga eest 16 tundi.

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kuidas me õpetame ja mille eest palka saame?”

  1. Peep Leppik ütleb:

    KOLLEEGID!

    “Teaduskatsed õhupallidega” ei andnud kahjuks vastust tänase kooli põhiküsimusele – miks meie õpilaste arukus (IQ) gümnaasiumite lõpus on languses. Aga sellele toetub kogu nn elukestev õpe…

    Soomlased ei häbene YLE-s vähemalt üle päeva rõhutamast, et nende noorte (just enne 14-15-eluaastat) KURITEGEVUS kasvab väga kiiresti (eriti linnades). Kus on põhjused? Vaikimine meil juba pikka aega pole ju lahendus…

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!