Lõpuks ometi nägin ma muumiat!

Õpilased tulevad sageli muuseumi haridusprogrammi sooviga näha muuseumi kõige vanemat, väärtuslikumat või õudsemat eksponaati. 

Kord sain Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone ja Raeapteegi ühise haridusprogrammi käigus muuseumipedagoogina täita ühe õpilase eluunistuse ning näidata talle seda, mida ta kõige enam näha ihkas – muumiat. Veelgi enam! Tal õnnestus uurida lähedalt muumia kätt, krokodilli muumiat ja kassi sarkofaagi. Muuseumides käivad sajad õpilased, kes kogevad seal õppides midagi täiesti uut, mida on enne näinud ainult õpikus. 

Üha rohkemates muuseumides peetakse haridusprogrammide loomisel silmas alushariduse ja põhikoolihariduse õppekava ja ainekavasid ning tegevusi luuakse konkreetsetele kooliastmetele kindlate teemade käsitlemiseks. Paljude muuseumide kodulehel on info pakutavate haridusprogrammide kohta vabalt kättesaadav. Sealhulgas on kirjeldatud, millist ainekava osa haridusprogramm toetab ja millised õppeaineid programmi käigus lõimitakse.

Näiteks Eesti Kunstimuuseumi haridusprogrammid on kirjeldatud erakordselt põhjalikult. Õpetaja leiab kodulehelt info nii haridusprogrammis kasutatavate teemade kui ka õpiväljundite kohta, samuti on välja toodud lõiming teiste ainetega ning ülevaade sellestki, milliste pädevuste arendamist iga tund toetab. 

Inforikkad on ka paljude teiste muuseumide kodulehed. Nii on Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones toimuva tunni „Mis on ajalugu?“ juures märge, et tund sobib 5. klassile ajaloo kui õppeaine sissejuhatavaks tunniks. Eesti Rahva Muuseumi programmide alamlehelt leiab soovitusi, mis puhul on programmist kõige enam kasu. Näiteks programmi „Tulekud ja minekud“ juures on välja toodud, et tundi soovitatakse integratsiooniprojektides osalevatele õpilastele.

Kalamaja muuseumi lehelt leiab haridusprogrammi „Elektrimootoritest ja puuvillast. Tööstuslik pööre Tallinnas“. Kodulehel on kirjas täpne sihtgrupp – III kooliaste – ning viide, et tund toetab 8. klassi ajaloo ainekava. Haridusprogrammi eesmärgina on välja toodud Eesti ja Tallinna tööstuspärandi tutvustamine ning tunni märksõnad on tööstusrevolutsioon, tööstuslik pööre, vabrik, tootmine, linnastumine, aktiivõpe, kogemusõpe, industriaalühiskonna sotsiaalne pale, Tallinna ajalugu, Kalamaja ajalugu, Tallinna tööstusajalugu, õuesõpe. Kodulehel on ka kirjas, et programm täiendab lisaks ajaloo tunnile ka eesti keele, füüsika ja matemaatika õpet. 

Eesti Loodusmuuseumi kodulehel on haridusprogrammide juurde lisatud täpsed klassid, kellele haridusprogrammid sobivad, samuti pakutakse palju hooajalisi programme.  

Tartu Ülikooli muuseumi programmide kirjeldused aitavad samuti õpetajat palju edasi. Näiteks haridusprogrammi „Aju“ juures on kirjas, et programmi õpitulemusena saab õpilane teadmisi kesk- ja piirdenärvisüsteemi põhiülesannete kohta, suhtub kriitiliselt närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimisse ning uurib lihtsa katse või mudeli abil inimese elundi või elundkonna talitlust. Ka see programm on selgelt õppekavaga seotud. Haridusprogramm „Aju“ arendab enesemääratluspädevust, loodusteaduslikku ja suhtluspädevust.

Soovi korral saab muuseumiprogrammiga täita terve koolipäeva. Näiteks Eesti Ajaloomuuseum pakub koostöös Eesti Kunstimuuseumiga Tallinna vanalinna keskset programmi, mis sobib ideaalselt 7. klassi ajaloo ainekavasse. Programmi „Keskaegne linn – kaupmehed, kõrts, kirik“ raames tutvustatakse keskaegset kaubandust ja kirikuelu. Päeva sisustavad muuseumitunnid nii ajaloomuuseumi Suurgildi hoones, Niguliste muuseumis ning süüa saab Tallinna Raekoja all asuvas kõrtsis III Draakon. Seega on võimalik programmist osa saada ka kaugemalt tulijatel. Sarnaseid pakette pakuvad ka teised Eesti muuseumid.

Kui tihe kooliprogramm muuseumisse kohaletulekut ei soosi, võib uurida võimalust kutsuda muuseum kooli külla. Näiteks Tartu Linnamuuseumist saab kooli külla kutsuda tunni „Keskaja inimese maailmapilt ja eluolu“, kus tunni keskmes on õppevahenditega kohver, milles sisaldub interaktiivne ja mitmekülgne keskajateemaline ajalootund: temaatiline hüpiknäitus, kolmemõõtmeline keskaegse Tartu makett, keskaegsete esemete koopiad, hansakaubandusega seotud lauamängud, keskajateemaliste etüüdide mängimiseks mõeldud tüüpkarakterite rollikaardid ning vahvad kostüümielemendid õpilastele. 

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumgi tuleb meeleldi külla. Külalistunnis saab uurida vanu spordivahendeid ning täpsemalt teada nende taustast. Muuseumitunnis meenutatakse koos õpilastega Eesti edukamaid sportlasi ja spordialasid. Samuti viiakse tunni käigus õpilastega koos läbi katseid, et panna proovile õpilaste sportlikud võimed.

Karilatsi Vabaõhumuuseum kutsub enda juurde ka veebi kaudu. Veebitundides saavad õpilased teada nii talutöödest ja toimetustest, rahvarõivastest kui ka rahvakalendri tähtpäevadest. Selliseid veebitunde pakuvad mitmed teisedki muuseumid.

Seega leidub Eesti muuseumides haridusprogramme, mille abil saab ainekava teemasid õppida. Teised programmid sobivad pigem koolis õpitu kinnistamiseks ja kordamiseks. Tihtipeale on haridusprogrammi juures ka kirjas, kas muuseumitund sobib teema sissejuhatuseks või pigem kordamiseks.  

Nagu näha, on muuseumide pakutavad võimalused kooli õppetegevuse toetamiseks mitmekesised ja eripalgelised, kuid nende kasutamine võib jääda rahanappuse taha. 

Põhikooliastmes on üks võimalus muuseumides pakutavat kasutada kultuuriranits. Kultuuriranits on Kultuuriministeeriumi eestvedamisel loodud toetusmeede, mis võimaldab koostöös koolide ja omavalitsustega lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana muuseume, teatrietendusi, kinoseansse vms. Rahastu eesmärk on aidata lastel ja noortel arendada riikliku õppekavaga ette nähtud ainepädevusi ning kasvada loovateks ja mitmekülgseteks isiksusteks. Kultuuriranitsa kasutamise oluline eeldus on aga tihe side kooli õppekavas kehtestatud ainekavaga. 

2023. aastal on kultuuriranitsa suurus 1,5 miljonit eurot ehk keskmiselt 11 eurot iga põhikooliõpilase kohta. Toetuse suurus sõltub asukohast: keskustes on toetusmäär 9 eurot ja 60 senti ning hõreda asustusega piirkondades isegi kuni 19 eurot ja 58 senti õpilase kohta.

Et kultuuriranitsa tegevustes osalemine on õpilasele kohustuslik, ei pea  lapsevanem ise maksma. Kool aga tohib vajadusel ise juurde maksta või kombineerida kultuuriranitsa toetust muude toetusmeetmetega. Kooliti õppekäikude planeerimise kord erineb. Seega uuri oma kooli juhilt või õppejuhilt, kuidas teie koolis kultuuriranitsat kasutada saab.

Tänapäevane kool liigub konstruktivistliku teadmuskäsituse suunas. Kool peab toetama aktiivset ja tegevuspõhist õpet ning andma ühtviisi nii aineteadmisi kui ka oskusi neid rakendada. Muuseumid on koolide suurepärased koostööpartnerid, sest neis saab laps põnevas keskkonnas, museaalide keskel ja kaasavate tegevuste toel õppida, õpitut kinnistada ja silmaringi avardada.

Kutsume teid kõiki ruttu-ruttu muuseumisse!