Mis on saanud alushariduse ja lapsehoiu seadusest?

12. sept. 2023 Tiina Vapper toimetaja - 1 Kommentaar
Lasteaias õpitakse tegutsedes ja mängides. Kusjuures, mida väiksemad lapsed, seda professionaalsemad peavad olema õpetajad, on öelnud haridusteadlased. Foto: Reet Arak

Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu on valmistatud ette 2017. aastast. Mäletatavasti lükkas Riigikogu 1. juunil 2022 eelnõu esimesel lugemisel tagasi ja see langes menetlusest välja. Õpetajate Leht uuris uue kooliaasta eel, mis on eelnõust praeguseks saanud? Küsimustele vastavad haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht Maila Rajamets ja peaekspert Tiina Peterson.

Kas vahepeal on eelnõus midagi muudetud? 

Maila Rajamets: Jah, võrreldes 2022. aasta versiooniga on muudatusi tehtud ja mõned neist on veel läbirääkimisel. Loodame veel enne kooskõlastusringi olulistest kavandatavatest muudatustest ülevaate anda. Arutelud huvigruppidega ja kooskõlastusring on plaanitud oktoobrisse-novembrisse ja kui kõik laabub, saab seaduse 2024. aasta kevadel vastu võtta. Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2025.

Tiina Peterson: Eelmise aasta lõpus võttis Riigikogu vastu eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava ja need sätted on kehtivasse koolieelse lasteasutuse seadusesse juba sisse viidud. Kui algselt oli eelnõus punkt, et rühmas peab olema vähemalt üks eesti keelt C1-tasemel valdav õpetaja ja 50% ulatuses võib kasutada ka mõnda teist keelt, siis praegu räägime sellest, et alates 1. septembrist 2024 peab kõigis munitsipaallasteaedades toimuma õppe-kasvatustegevus eesti keeles ja olema ametis keelenõuetele vastav õpetaja.

Eestikeelsele alusharidusele üleminek on suur ja kauaoodatud samm. Kas lasteaedades on õpetajad olemas?

Tiina Peterson: Eestis on lasteaiad juba valdavalt eestikeelsed. Kasvanud on ka nende eesti õppekeelega rühmade arv, kus käib muu kodukeelega lapsi. Muu õppekeelega rühmade arv seevastu väheneb. 

Maila Rajamets: EHIS-e andmetel oli 2021/2022. õppeaastal Eestis 3809 3–7-aastaste rühma, neist 542 ehk 14% vene õppekeelega. 2022/2023. õppeaastal oli rühmi 3875 ning keelekümblusrühmas käis 4052 last. Viimasel kolmel aastal on vene õppekeelega laste arv vähenenud rohkem kui 500 lapse võrra aastas. Keelekümblusrühmade arv järjest kasvab, lasteaiad teevad juba enne seaduse jõustumist eeltööd. 

Mis saab neist õpetajatest, kes selleks ajaks nõutud tasemel eesti keelt ei valda?

Maila Rajamets: Senine keelenõue eesti keelest erineva õppekeelega rühmade õpetajatele on olnud B2. Nõutava C1-taseme omandamiseks on olnud piisavalt aega. Usun, et õpetajad on õppimisvõimelised, suudavad oma keeletaset tõsta ja saavad edasi töötada. Kindlasti on ka neid õpetajaid, kes vanuse või soovimatuse tõttu seda ei tee ja peavad tööst loobuma. Loodetavasti on lasteaedadesse juurde tulemas eesti keelt valdavaid õpetajaid, sest teisiti me eestikeelsele alusharidusele üle minna ei saa. Selleks aga, et laps järgmistes haridusastmetes hakkama saaks, peab tema alusharidus olema eestikeelne.

Kuidas toetada neid eesti õppekeelega lasteaedu, kus on palju eesti keelest erineva kodukeelega lapsi?

Tiina Peterson: Hästi oluline on koolitus. Alustame sügisest uuesti katseprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja lasteaias“ avatud koolitusega Tallinna Ülikoolis, kuhu ootame osalema rühmi õppekeelest olenemata. Lisaks pakub HARNO keelekümbluskoolitusi neile muu kodukeelega lapsi õpetavatele õpetajatele, kes tahavad keelekümbluse põhimõtetest rohkem teada saada ja seda metoodikat rakendada. Kuna õpetaja võib kasutada õppe-kasvatustöös mitmesuguseid meetodeid, püüamegi võimalusi tutvustada. Samuti pakuvad õpetajatele nõustamist ja tuge HARNO nõustajad, kes selgitavad, kuidas lasteaia meeskonda üleminekuks paremini ette valmistada ja tekkivaid probleeme lahendada. Hiljuti algas Ida-Virumaa lasteaedadele mõeldud Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse programm ning tulemas on Eesti Keele Instituudi programmid, mida rahastab ESF ning kus koolitatakse õpetajaid ja juhte. Veel toetab riik lasteaedu õppevahenditega, võimaldades 270-eurost toetust rühma kohta ka neile rohkem kui tuhandele eesti õppekeelega rühmale, kus on palju muu kodukeelega lapsi. Keelekümblusrühmad ja eesti õppekeelega rühmad, kus on üle 10% muu kodukeelega lapsi, saavad toetust eesti keele õpetaja palkamiseks, et pakkuda lastele eesti keeles lisaõpet.

HTM-i alushariduse valdkonna juht Maila Rajamets (paremal) ja peaekspert Tiina Peterson 29. augustil Tartus. Taustal on Eesti Vabariigi esimese haridusministri Peeter Põllu pronkskuju. Foto: Tiina Vapper

Mida arvate mõttest, et eesti keelest erinev kodukeel peaks olema määratletud erivajadusena, et neil lastel oleks võimalik käia väiksemas rühmas ja vajadusel tuge saada?

Maila Rajamets: Eesti keelest erineva kodukeelega lapsele peab kindlasti lähenema individuaalselt, aga ühiskonnana on meil aeg aru saada, et rühmas ongi erinevad lapsed. Abiks on läbimõeldud töökorraldus, kus lastega tegutsetaksegi väikestes rühmades ja pakutakse neile mitmekülgset tuge: kasutatakse viipekeele elemente, pilte ja näitlikustamist – õppe- ja abimaterjali selleks on palju ja eripalgelist. Sisuliselt on meil praegu tegemist olukorraga, kus paljud lasteaiarühmad sisenevad täieliku keelekümbluse keskkonda. 28. augustil Tartus toimunud õppeaasta avamisel soovitas minister Kristina Kallas lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse pakutavatele meetmetele leida neil lasteaedadel endale n-ö sõber-lasteaed, kellega vahetada kogemusi ning kellelt saada nõu ja tuge.

Tiina Peterson: Kindlasti ei saa väita, et kõik muu kodukeelega lapsed on erivajadusega. Oma varasemast õpetajakogemusest tean, et kolmeaastane, kelle ema ja isa ei ole eesti rahvusest, võib rääkida eesti keelt mõnest eesti lapsest pareminigi. 

Igasugune õppimine lasteaias, sealhulgas keeleõpe, peab toimuma tegevuse kaudu. Laps õpib ka riidesse pannes, süües, teistega mängides. Mida rohkem saab ta igapäevatoimingutes eesti keelt kasutada, seda paremini ta selle omandab. Lapse puhul räägimegi ju keele omandamisest, mitte õppimisest, kusjuures õpetaja on selle keskkonna looja. Töö peab olema nii korraldatud, et on võimalik lapsi väikestesse rühmadesse jaotada, mis keeleõppe puhul on väga tähtis. Et õpetaja oskaks igale lapsele individuaalselt läheneda ja teda koostöös vanematega toetada, muutub järjest tähtsamaks õpetaja professionaalsus. Pakumegi õpetajatele uut elektroonilist viieaastaste laste hindamise vahendit, mille abil saab hinnata lapse arengut ja lähtuvalt sellest tegevust kavandada. Samamoodi on seaduse eelnõus välja toodud kolmeaastase lapse arengu eeldatavad tulemused. 

See kõik eeldab õpetajalt häid erialateadmisi. Lasteaiajuhtide sõnul on üha raskem leida lasteaeda professionaalset õpetajat ja õpetajat abistavat personali. Millised kvalifikatsiooninõuded uus seadus töötajatele kehtestab?

Maila Rajamets: Lasteaiaõpetaja kvalifikatsiooninõue on bakalaureuseharidus ja pedagoogilised kompetentsid. 1. augustist 2024 lisandub eesti keele oskuse nõue – eesti keeles õpetades eesti keele oskus C1-tasemel ja muus keeles õpetades B2-tasemel. Paljud lasteaias töötavad õpetajad on omandanud lasteaiaõpetaja eriala. Aga õpetajal ei pea tingimata olema pedagoogiline haridus, õpetajana võib töötada ka mõne muu kõrgharidusega inimene. 

Direktorile ja õppejuhile hakkab seaduse jõustumisel 1. septembrist 2025 kehtima magistrihariduse nõue. Eesti keele oskuse nõue lisandus juba käesoleva aasta 1. augustist.  

Õpetajat abistavalt töötajalt ehk abiõpetajalt nõutakse vähemalt keskharidust ja pedagoogilisi pädevusi või/ja lapsehoidja kutset.

Lasteaedades on kasutusel erinevad töömudelid. Kas nõustute, et kahe kõrgharidusega õpetaja ja ühe keskharidusega abiõpetaja pädevus on suurem kui ühel kõrgharidusega ja kahel keskharidusega töötajal?

Maila Rajamets: See on pikk teema, mille kohta arvamused lahknevad. Seadus ei sätesta, milline peab olema lasteaia töökorralduse mudel. Küll aga on nõue, et rühmas peab olema vähemalt üks kõrgharidusega õpetaja. Arvan, et väga edukalt võivad töötada mõlemad rühmameeskonnad. Siin peavadki omavalitsus ja asutuse juht koos vaatama ja analüüsima, millised inimesed selles lasteaias töötavad, kuidas nad omavahel klapivad, millist tööjõudu on üldse saada. Kõik sõltub inimestest ning töö planeerimisest ja korraldamisest.

Kuulda on, et abiõpetajaks satuvad sageli ebapiisava ettevalmistusega juhuslikud inimesed, kes ei saa tööga hakkama ja lahkuvad. Mis seda vältida aitaks? 

Maila Rajamets: Tööjõu voolavus on probleem mitmetes ametites, pedagoogilistes kaasa arvatud. Lasteaednike palgad määrab kohalik omavalitsus ja kaadri voolavust aitaks vältida mõistlik ja ametile vääriline palk. Samamoodi muude hüvede pakkumine, nagu tervisepäevad, sporditegemise soodustused, pikem puhkus, kui seadus ette näeb, jne. Võrreldes õpetajaga on abiõpetaja haridusnõue küll madalam, aga vastutust ja töökohustusi on tal üsna palju, mistõttu peab ka tema palk olema vääriline. Inimene, kes on töötanud varem lasteaias, lisaks käinud kursustel ja täiendanud end iseseisvalt, aga ennekõike, kes huvitub lastest ja armastab neid, võib olla selles ametis väga hea. Aga tal peab olema kindlus, et tööandja tema tööd väärtustab. 

Kas lasteaiaõpetaja töötasu jääb ka edaspidi kooliõpetaja töötasu alammääraga seotuks?

Maila Rajamets: Eelmisel aastal kasvas õpetajate palk märkimisväärselt, 23,9%, mis oli omavalitsuste jaoks raske. Koalitsioonileppest lähtuvalt on rahandusministeerium algatanud arutelu omavalitsuste rahastamise muudatuste üle, et tagada parem regionaalne tasakaal. See ei puuduta üksnes lasteaiaõpetajate töötasusid, vaid mitmeid toetusfondi meetmeid ja jaotuspõhimõtteid.

Kokkulepe, et magistriharidusega lasteaiaõpetaja palk on kooliõpetaja palgaga võrdne ja bakalaureuseharidusega õpetaja palk 90% sellest, jääb kehtima seni, kuni see toetusfondi meede kehtib. 2017. aastal loodud meetme eesmärk oli ühtlustada lasteaiaõpetajate palgad, mis olid siis omavalitsustes väga erinevad. See eesmärk on praeguseks täidetud. Nüüd ongi küsimus, kuidas edasi minna. See on aga alushariduse valdkonna vastutusalast tunduvalt laiem küsimus.

See on küll halb uudis, mis mõjutab otseselt lasteaeda personali leidmist. Statistika järgi on suurem osa lasteaiaõpetajatest üle 50-aastased.

Maila Rajamets: Jah, kõige rohkem lasteaiaõpetajaid on vanuses 50–59. 21% kõigist õpetajatest on üle 60-aastased. 

Paraku jääb mulje, et paljud omavalitsuste otsused on ajendatud soovist raha kokku hoida. Uus seadus ei sätesta enam ka miinimumkoosseisu, kas see tähendab, et muusika- ja liikumisõpetajad võivad lasteaiast kaduda?

Maila Rajamets: Miinimumkoosseisude kadumine on seotud 2013. aasta riigikontrolli auditiga, kus tekkis küsimus, miks lasteaias on miinimumkoosseis, aga põhikoolis mitte. Miks on usaldus omavalitsuse vastu eri haridusastmete puhul erinev, samas kui õpiväljundid peavad olema nii lasteaias kui ka esimeses ja teises kooliastmes saavutatud? Et lasteaed saaks õppekavas ette nähtud õpiväljundeid täita, on lasteaeda vaja nii muusika- kui ka liikumisõpetajat, sest rühmaõpetajatel puudub selleks pädevus. Alushariduse ja lapsehoiuseaduse eesmärk ei ole kindlasti neid spetsialiste lasteaiast ära kaotada. Vastupidi, need on väga tähtsad ametikohad ja on suur rõõm, et need meie lasteaedades olemas on. Oleme muusika- ja liikumisõpetajatele lubanud, et kindlustunde andmiseks vaatame eelnõu üle ja lisame need ametid pedagoogilisse koosseisu. 

Ka õppealajuhatajat ei ole miinimumkoosseisu enam märgitud.

Maila Rajamets: Miinimumkoosseis võib mõnel juhul olla ka lasteaia jaoks piirav. Kui lasteaed otsib endale näiteks hoopis arendusjuhti või juhi abi, tahab võtta tööle keele-, rütmika- või kunstiõpetaja, ei tohi miinimumkoosseis saada piduriks. Lasteaiale peab jääma võimalus komplekteerida oma meeskond vajadustele vastavalt.

Tiina Peterson: Õppejuhi ametikoha saab alati juurde luua, see on eelnõus ka välja toodud. Loomulikult on lasteaia pedagoogiline juhtimine, just õpetajate ja rühma meeskondade töö toetamine ning kasvukeskkonna loomine väga tähtis, kusjuures eelnõu seda ka rõhutab. Otsuse, milliste ametikohtade ja töötajate hulgaga haridusasutuses eesmärgid saavutatakse, et õppetöö kvaliteet ja vajalikud teenused oleksid tagatud, teevad lasteaiapidaja ja direktor.

Kas rühma suurus ja täiskasvanute-laste suhtarv võrreldes praeguse seadusega muutuvad?

Maila Rajamets: Selles osas ei muutu midagi, need arvud jäid samaks. Aiarühmas võib olla 20 last, hoolekoguga kokkuleppel 24. Sõimerühmas vastavalt 14 ja 16.

Tiina Peterson: Kvaliteetse lapsest lähtuva õppe-kasvatustöö tagamisel on hästi oluline töökorraldus. On suur erinevus, kas tegevus toimub kogu aeg ühes suures rühmas või väiksemates gruppides koos õpetaja või abiõpetajaga. Rühmatöö üks eelis ongi, et väiksemas rühmas saab iga laps rohkem tähelepanu ja võimalusi ise kaasa rääkida. Lisaks on lasteaiad välja toonud, et igapäevatoimingud, nagu näiteks lastega õue minek, võtavad palju energiat. See, kui osa lapsi saab juba ühe täiskasvanuga välja minna ja teine meeskonna liige jääb riietusruumi ülejäänud lapsi aitama, on väga tähtis. Lapsed ei tohi tunda, et kogu aeg on kuhugi kiire ja õpetajal ei jagu nende jaoks aega. Tegutsemine rühmas mõjutab ka õpetaja enda vaimset tervist ja heaolu.

Maila Rajamets: Paljudes lasteaedades saavad õpetajad ja abiõpetajad ka ise oma töögraafiku osas kaasa rääkida. Põhiküsimus ei ole ju selles, kas õpetaja on tööl pika või lühikese päeva, vaid kuidas seda päeva vastavalt laste vajadustele paremini planeerida. Sel ajal, kui lapsed vajavad rohkem tuge, peaks rühmas olema kohal rohkem inimesi. 

Tiina Peterson: Viimasel ajal on jõudnud Eestisse mitmesuguseid uusi õppemeetodeid ning õppe-kasvatustegevus toimubki üha enam väiksemates gruppides ja iga lapse eripära arvestades. Selliselt on võimalik tööd korraldada mitte üksnes rühma, vaid kogu lasteaia piires, kaasates õpetajatele lisaks tugispetsialistid, muusika- ja liikumisõpetajad, kes aitavad toetada erivajadusega, andekaid, muu kodukeelega lapsi. Lasteaed peab tervikuna hästi toimima ja seda kõike saab lasteaia õppekava raames suurepäraselt teha.

Üks eelmise kooskõlastusringi ajal vaidlusi põhjustanud punkt seaduseelnõus oli lasteaiakoha pakkumise kohustus vanematele kahe kuu jooksul avalduse esitamisest. Kas see nõue on endiselt eelnõus?

Maila Rajamets: Tuleb tunnistada, et kõik omavalitsused ei saa sellega hakkama. Nii mõnegi omavalitsusjuhi hinnangul on kaks kuud liiga lühike aeg ja seadust ei ole võimalik täita. Samas vanema jaoks, kellel on vaja lapse kõrvalt tööle minna, on kaks kuud pikk aeg. Arvan, et mõistlik on mitte takerduda konkreetsesse tähtaega, vaid otsida võimalusi, kuidas pere saaks võimalikult kiiresti lapsele koha lasteaias või lastehoius.

Tundub, et parim lahendus on kaasata erasektor, mida näitab ka teiste riikide kogemus. Uue seadusega muutuvad ka lastehoiud haridussüsteemi osaks. Tuleb mõelda, kuidas seda parimal moel nii korraldada, et kvaliteet ei kannataks. Lapsevanemad on teadlikud ja nõudlikud, mistõttu on hoiud ise kvaliteedi hoidmisest väga huvitatud ning pakuvad kvaliteetset ja turvalist teenust. Hoidudes on ametis muusika- ja liikumisõpetajad, lapse arengut toetatakse, koostatakse tegevuskava. Hoiud pingutavad ja paljude hoidude kvaliteet ongi suuresti sarnane lasteaia omaga. Praegu on veel regulatsioonides mõningaid erisusi, näiteks tulumaksu tagastamise võimalus kohatasult, millele samuti tuleb lahendusi otsida.

Tiina Peterson: Eestis ollakse praegu nii lasteaia kui ka lastehoiuga üsna rahul. Veel ei saa rahul olla alla kolmeaastaste laste koha kättesaadavusega, aga loodame, et uue seadusega suudame olukorra lahendada ja hoiuvõimalusi tuleb juurde.

Maila Rajamets: Uues eelnõus on muutus, et lastehoidu on võimalik pakkuda ka 4–7-aastastele lastele, mida eelmises versioonis polnud. Kuna Eestis on ka väärtuspõhiseid hoide – näiteks õuelastehoiud või mingit kindlat metoodikat või suunda rakendavad hoiud –, ei saa ka seda võimalust vanematelt ära võtta. Hoiule jäävad kehtima hoiu nõuded: tuleb koostada tegevuskava, lapse arengut märgata ja toetada, aga lapsehoid ei paku alusharidust. Lapse hoidu panek on lapsevanema teadlik valik ning sel juhul vastutab lapsevanem lapse alushariduse eest ise.

Mis seoses tugiteenuste korraldusega muutub?

Tiina Peterson: Toe osutamine muutub koolidega sarnaseks, nii et tugiteenuste määratlemise aluseks on edaspidi üldine, tõhustatud ja eritugi. Täiendavalt kehtestatakse ka lasteaias HEV-koordinaatori ametikoht ning diagnoosipõhised rühmade nimed kaovad.

Maila Rajamets: Tegelik eesmärk ongi, et laps, kellel on diagnoos või kes vajab tuge, seda saaks. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel on võimalik tõhustatud ja erituge vajavatele lastele moodustada ka väikerühmi. Teenust hakkavad spetsialistid lapsele osutama lasteaias kohapeal, töötagu nad siis lasteaia, tugikeskuse või omavalitsuse koosseisus.

Mis keeles hakkavad logopeedilist ja eripedagoogilist tuge saama muu kodukeelega lapsed?

Tiina Peterson: See sõltub koolivälise nõustamismeeskonna soovitusest. Kui laps vajab tuge oma emakeeles, tuleb talle seda pakkuda. Seoses eestikeelsele õppele üleminekuga peavad lasteaedades olema tagatud ka eestikeelsed tugiteenused. Osas lasteaedades ongi juba ametis kaks logopeedi, üks töötab vene, teine eesti keeles. Loomulikult soovime, et tugispetsialiste oleks lasteaedades rohkem. Loodetavasti aitab sellele kaasa lasteaias tööd alustavatele tugispetsialistidele mõeldud lähtetoetus, mis sel aastal jõustus.

Tundub, et kõige suurem vastutus nii töö korraldamisel kui ka pädeva personali leidmisel on lasteaia juhil.

Maila Rajamets: Seda küll. See on ka põhjus, miks juht peab olema magistrikraadiga oma ala spetsialist, kelle kompetentsi kuulub oskus suhelda ja igasugustele olukordadele lahendusi leida. Kuna juhi amet on keerukas ja eeldab professionaalsusust, peavad omavalitsusjuhid rohkem mõtlema juhi väärtustamisele ja töötasule. Kuna juhilt oodatakse palju, peab ta midagi ka vastu saama.

Tiina Peterson: Haridusministeerium tegutseb praegu kahel suunal. Üks suund on toetada haridusasutuste juhtide pädevust, pakkudes neile vajalikke koolitusi. See on ka alushariduses oluline väljakutse. Õpetaja professionaalsusest oleme rohkem rääkinud ja talle tuge pakkunud, nüüd tuleb pöörata rohkem tähelepanu juhtidele. Teine suund on koostöö omavalitsustega. Seni oleme teinud palju koostööd omavalitsustega eestikeelsele haridusele üleminekul, aga alushariduse valdkonna kavandamisel tervikuna vajavad tuge kõik omavalitsused.

Maila Rajamets: Iga nelja aasta tagant toimuvad kohalike omavalitsuste valimised ja inimesed ametikohtadel vahetuvad. Väga vähesed neist on pädevad kõigis haridusastmetes. Seepärast tulebki ikka ja jälle infot jagada ning arusaamu ühtlustada.

Tiina Peterson: Juht on juht, olgu tegu lasteaia või koolijuhiga. Ministeeriumis vaatame kogu üldhariduse süsteemi ühtsena ja räägime juhtimispädevuste puhul ühtsetest põhimõtetest, mida saab kohaldada eri haridusastmetele.

Mis on teie mõlema jaoks isiklikult uue alushariduse ja lapsehoiu seaduse jõustumisel kõige olulisem ja rõõmustavam muutus? Ja teiselt poolt, mis teeb muret ja milliseid muudatusi tundub kõige raskem läbi viia?

Tiina Peterson: Minu jaoks on kõige tähtsam, et süsteem muutub ühtseks. Eelkooliiga on lapse arengus äärmiselt tähtis aeg ja mida paremini suudame lasteaias luua lapsele arenguks vajalikke tingimusi, seda parem. Kui kogu valdkond saab ühtse õigusliku aluse, kus vastutus osapoolte vahel on hästi läbi mõeldud ja selgelt kirja pandud, ning kui kaob seaduste ja määruste killustatus, on suur töö tehtud. Oleme sellega ka teistele riikidele eeskujuks, et alusharidusele ja lastehoiule on võimalik sel viisil läheneda. 

Mis tahes süsteemi muutes on tähtis, et kõik asjaosalised sellega kaasa tuleksid. See tundubki minu jaoks kõige keerulisem. See puudutab nii eestikeelsele õppele üleminekut kui ka lastehoidude muutumist haridussüsteemi osaks. Arvan, et mõlema muutuse rakendamisel tuleb asjaosalistele palju tuge pakkuda.

Tähtis on, et lasteaiajuhid saaksid aru, et alati ei ole asjad kinni vähestes ressurssides, vaid julguses küsida, arutleda, leida uusi lahendusi, mis võivad olla teistsugused, kui seni on harjutud. Võtmekoht on koostöö kohalike omavalitsustega. Kuna Eestis ei ole alushariduse valdkond riigi, vaid kohalike omavalitsuste korraldada ja vastutada, ongi põhiküsimus selles, kuidas nad kaasa tulevad. Kuidas me suudame tekitada usaldust, et kõik need lahendused on võimalikud? Ühelt poolt tahab riik anda palju otsustusõigust kohapeale, teisalt on meil väga selge ettekujutus kvaliteedist, mis ei tohi langeda.

Maila Rajamets: Mulle teeb kõige rohkem rõõmu, et alusharidus muutub eestikeelseks. Soovime, et kõik Eesti lapsed oleksid järgmistes haridusastmetes edukad, ükskõik mis keelt nad kodus räägivad. Peredele mõeldes on õige, et lasteaiad ja hoiud hakkavad olema ühes info- ja seadusandluse ruumis. Ilmselt ei lahenda see probleeme päevapealt, aga kindlasti aitab kaasa lasteaiakohtade tagamisele. Kõige rohkem muret teeb kvalifitseeritud õpetajate puudus. Sellele probleemile otsivad praegu kõik meie hariduspoliitikaga tegelejad koos lahendust. 

Õpetajakoolituses suurendati õppekohtade arvu, tänu millele jõuab loodetavasti rohkem noori õpetajaid lasteaeda. Loodan, et lasteaiaõpetajate väärtustamine jätkub nii palga kui positsiooni mõttes. Kõik see on omakorda tihedalt seotud juhtimise kvaliteediga, omavalitsustega tehtava koostööga ja ühiskonna suhtumisega, et lasteaiad on kogu haridussüsteemi alus.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Mis on saanud alushariduse ja lapsehoiu seadusest?”

  1. Peep Leppik ütleb:

    NB!

    3.nov. 2007 toimus TÜs eelfoorumi “Alus- ja põhiharidus – elukestva õpihuvi kujundamise alus” MÕTLEMISE ARENDAMISE töörühma koosolek, kus arutati läbi (väga asjatundlike inimeste poolt – paljud juba Toonelas) ja esitati HTM-le vastavad ETTEPANEKUD…

    Vt tekst raamatus “Mure Eesti kooli pärast”(TÜK, 2010) – lk.65-67. Tuleb välja, et juba siis asuti TEADUST välja tõrjuma…

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!