Noorte teadusmaleva tööd toetavad kosmoseteadlasi

19. sept. 2023 Marja-Liisa Plats Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi kommunikatsioonijuht - Kommenteeri artiklit
Elise Lota jootmise töötoas. Foto: Keiu Vakmann

24. juulist 9. augustini tegutses Tartu observatooriumis õpilaste teadusmalev, mis aitas teadlasi kosmose valdkonna teadustöös. 

Teaduses on mitmekesi ühe uurimuse heaks töötamine tavaline. Nõnda hakkasid paljud noored Tartu observatooriumis projektidesse panustades ka omaenda kosmoseteemalisi uurimistöid kirjutama. Mõned lõpuklassi õpilased soovisid aga eelkõige lähemalt kosmose teemaga tutvuda, et saada teada, kas see võiks olla jõukohane ja meeldiv edasiseks õpiteeks ning karjääriks. Noortele tegi asja lihtsamaks see, et iga malevlane sai endale juhendajaks observatooriumi teadlase, kellelt sai alati abi küsida. 

Teadusmalevasse tuli kokku 15 õpilast Tallinnast, Viimsist, Tartust, Narvast, Raplast ja Hiiumaalt. Malevlased jagati huvide põhjal viide rühma: astronoomia, kosmoloogia ja galaktikate füüsika, Maa ja keskkonna kaugseire, kosmosetehnoloogia ning viimaks laborid. „Kuigi noor teadusmalevlane oli seotud vaid ühe valdkonnaga, võimaldas ühistegevus tutvuda ka teiste observatooriumi uurimissuundadega ja saada suurema pildi valdkonnast,“ selgitas Tartu observatooriumi külastuskeskuse ja ESERO Eesti juht Heli Lätt. Nii käidi ühel ööl suure teleskoobiga vaatlemas, joodeti elektriskeeme, tutvuti satelliidipiltide andmebaasiga, töödeldi huvipakkuvamaid pilte ning arutleti kosmoloogia üle.  

Malevlased valiti välja eelneva kogemuse ja motivatsioonikirja alusel, observatooriumi teadlased tutvusid kandidaatidega ja otsustasid, keda nad juhendada võtavad ja teadusmalevasse kutsuvad. Mida malevas täpsemalt teha tuli, selgus paljudele noortele alles Tõraveres.

Vedelike pH määramise töötuba. Foto: Marja-Liisa Plats

Teadustöö telgitagused

Paljusid motiveeris kandideerima soov näha teadustööd lähedalt. Kuid teadusmalevas õnnestus neil teha vaatamisest rohkematki: nad said teha Tartu observatooriumi teadlastele ja spetsialistidele päriselt vajalikku tööd. 

Tähefüüsika osakond on noorte panusega väga rahul. Heleri Ramler juhendas Eliiset, kes analüüsis ühe tähe spektrit. „Tähespektri analüüs nõuab üldiselt aega, kuid meil läheb seda tarvis ühes doktoritöös,“ selgitab Heleri. „See tööjupp jagati doktorandi ja Eliise vahel ära. Kui sellest doktoritööst teadusartikkel avaldatakse, märgitakse ka Eliise autorite hulgas ära.“ Nõnda võib juhtuda, et teadusmalevas osalejad saavad mõne teadustöö kaasautoriks juba enne kõrgkooli astumist.

Kliimateadlane Erko Jakobson võtab hea meelega ka järgmisel aastal teadusmalevast õpilase juhendada. „Ta tegi väga palju minu tööd ära. Näiteks oli mul vaja kliimaandmeid. Andsin õpilasele viited, milliseid andmeid ta kasutama peab, ning tema kirjutas koodi, mis arvutas välja nende andmete 20 aasta keskmised.“ Paari päeva pärast kasutab Erko programmi abil saadud tulemusi ühes oma ettekandes. Ta lisab:„ Õpilane oli nii kiire, et pidin mõtlema talle välja lisaülesandeid! Nõnda kirjutas ta mulle lõpuks mitu programmi.“

Teadlastele meeldib ka see, et suhtlus malevanoortega võimaldab näha tavapärast teadustööd teise nurga alt. Neile on see ka võimalus õppida, kuidas oma teadustööst ja uurimisprobleemidest õpilastele arusaadavalt rääkida.

Minna Loore ja Annette saavad esimesel päeval kätte teadusartiklid, mida neil tuleb proovida lugeda. Foto: Marja-Liisa Plats

Iga algus on raske, kuid …

Mõni pakutud teema tundus õpilastele esialgu nii keeruline ja aeganõudev, et nad kahtlesid, kas sellega toime tulevad. Professor Elmo Tempel toob näite: „Õpilastel tuli töö käigus leida taevasfääri pindala ruutkaarekraadides. Peale esimest ehmatust sai pealtnäha keerulisele küsimusele kiire vastuse lihtsalt … guugeldades! Tahtsin noortele näidata, et teaduses ei pea kõiki probleeme ise ära lahendama. Tuleb teada, kust otsida ning mida küsida.

Miina Loore meenutab konarlikku algust: „Minu uurimistöö teema oli ,,Galaktikaparvede tuvastamine“. Kui lugesin esimest korda teadusartiklit, mis seda teemat selgitas, langesin üsna ahastusse, kuid kaks ja pool nädalat hiljem tundus, et tegelikult ei olnudki ülesanne nii hirmus, lihtsalt puudusid kogemused sellises valdkonnas. Probleemidest sain jagu juhendaja abiga.“

Teaduse rahvusvahelist olemust koges Oliver, kes sai juhendajaks Hispaaniast pärit María Benito. Neil tuli suhelda inglise keeles ja noormees leidis, et see tegi teadustöö tegemise tema jaoks hoopis lihtsamaks – ta ei pidanud kosmoloogia ja galaktikate füüsika valdkonna keerulisi termineid eesti keelde tõlkima. Kokkuvõttes ei jõudnud ta uurimistööga väga kaugele, kuid ta sai hea baasi sellega jätkamiseks. Ta plaanib tööd edasi teha ja esitada tehtu 11. klassi uurimistööks ning kui hästi läheb, siis ka õpilaste teadustööde riiklikule konkursile. María on selles talle abiks. 

Mõnele malevalasele tundus hirmuäratav olla kaks ja pool nädalat täiesti võõraste inimeste seltsis, kuid seltskond lõimus kiiresti ning maleva lõpus oli kurb meel laiali minna. 

Kaugseire töötuba. Foto: Marja-Liisa Plats

Kasvatab iseseisvust ja võib anda elule suuna

Teadusmalev andis õpilastele julgust ja ainest kosmoseteemalist uurimistööd kirjutada. Mitmed õpilased andsid tagasisidet, et said malevast oma astronoomia- või kosmosehuvile kinnitust. „Sain siin teada, et tegelikult ei teadnud varem füüsikast ja astronoomiast mitte midagi, aga nüüd tahan küll korralikult süveneda,“ kirjutas üks neist.

Õpilased leidsid sõpru ja kasvatasid iseseisvust. Kõigil tuli ära õppida maakonnaliiniga sõitmine, sest ööbiti observatooriumist 7 km kaugusel. „Lisaks sellele, et sain siin tuttavaks toredate ja tarkade inimestega, sain ühiselamus elamise kogemuse!“ on Eliise rahul. „Olin sellest juba ammu unistanud.“ 

Malevlaste vaba aja sisustamise eest hoolitses Tartu Hansa Rotary klubi: noored läbisid esmaabi- ja elustamiskoolituse, mängisid kettagolfi, käisid kinos ja maalisid.  

„Andeid tuleb märgata ja hoida. Teadusmalev on koht, kus noored kogevad, et nende andekust toetatakse,“ selgitab Tartu Hansa Rotary klubi president Tiina Grauberg.

Teadusmalevat korraldab ESERO Eesti haridusprogrammi kaudu Tartu observatoorium. 

Tartu Hansa Rotary klubi pani malevlastele välja stipendiumid. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!