Õpetaja päevik: Laura Kuusk

„Õpetaja päevikut“ täidab seekord Kolde Lasteaia õpetaja Laura Kuusk. Mis teda õpetajatöös motiveerib, millisest haridusmaailmast ta unistab ning missuguseid soovitusi jagab alustavale lasteaiaõpetajale?

Olen õpetaja, sest see on töö, mis mind kõnetab. Mulle meeldib olla õpetaja ja seda tööd teha. Õpetajatöö oma plusside ja miinustega on väga mitmetahuline. Mitte ükski päev ei ole teise sarnane ja see on põnev. Mulle meeldib tegeleda väikeste lastega, sest nad on armsad, siirad ja õpihimulised. Samuti on selle töö juures võimalik end pidevalt täiendada erialakoolitustel ja saada uusi teadmisi. 

Viis märksõna, mis kirjeldavad minu argipäeva õpetajana: seiklused, nali, rõõm, rööprähklemine ja siirus.

Õpetajana paneb mu silma säramasee, kui lapsed tulevad rõõmuga lasteaeda ja lastevanemad usaldavad oma kõige kallima vara minu hoolde. Eriti teeb südame soojaks märkamine – just laste ja lastevanemate head sõnad, tänulikkus ja toetus. Olukorrad, kus lapsevanemad siiralt tänavad, tunnevad huvi, toovad reede õhtul tüki kooki, sest pikk nädal on seljataga, või tunnevad muret, kui olen haige olnud. Ja kindlasti ka minu rühma tore meeskond ja kogu lasteaia armas kollektiiv. 

Vabal ajal kohtaksid mind tõenäoliselt maal toimetamas, sest oma vaba aja veedan ma enamasti linnast väljas. Maal olemine pakub head vaheldust töö- ja linnaelule. Olgu selleks siis peenarde tegemine ja rohimine, millegi uue ja põneva kasvatamine, muru niitmine või looduses aja veetmine. Mõnikord on mõnus ka lihtsalt puhata, nautida rahu ja vaikust. Veedan palju aega ka oma lähedastega, avastades uusi restorane, kokates või reisides Eestimaal, siin on veel nii palju käimata kohti. 

Pärast rasket tööpäeva meeldib mulle kodus olla, sest kodu on minu kindlus. Mõnikord soovin pärast rasket päeva lihtsalt vaikuses olla ja puhata või minna sõbrannaga jalutama. Mõnikord jagan päevasündmusi oma elukaaslase ja lähedastega, kes mind alati ära kuulavad ning on oma nõu ja jõuga abiks. Või siis söön midagi head ja vaatan filmi. Õnneks ei ole raskeid tööpäevi tihti. 

Hoian end oma valdkonnaga kursis, kuulates taskuhäälingut „Õpime koos“, lugedes Õpetajate Lehte ja jälgides Instagramis õpetajate kontosid. Just neid on viimasel ajal hästi palju juurde tulnud ja on tore näha teiste õpetajate tegemisi ning saada vahvaid ideid. Tihti satub kätte ka erialast kirjandust, viimati B. Furmani „Oskuste õppe käsiraamat“, milles tutvustatakse meetodit, kuidas lahendada laste probleeme.

Kui ma poleks õpetaja, oleksin ilmselt tegevusterapeut, sest kümme aastat tagasi olin ma valiku ees, kas valida alushariduse pedagoogi või tegevusterapeudi eriala. Ma ei ole pidanud oma otsust kordagi kahetsema, sest teen oma tööd südamega ja see tõesti meeldib mulle. See on viinud mind kokku minu jaoks väga tähtsate ja eriliste inimestega. See on mulle pakkunud rõõmu ja nalja, sekka ka veidi muret, õppetunde, aga ka hulganisti uusi teadmisi ja vaatenurki. Väiksena unistasin ma samuti lasteaiaõpetajaks saamisest. 

Meeldejääv hetk minu õpetajatöös oli ilmselt kuus aastat tagasi, kui olin alustav õpetaja 4–5-aastaste laste rühmas ja oma tegemistes veel parajalt ebakindel. Algus oli päris keeruline – ülikoolist saadud teadmisi oli, kuid kogemusi mitte kuigivõrd. Tundsin, et pean end pidevalt kõigile tõestama. Õppisin päev-päevalt, mind pandi proovile ja katsetati piire. Oli üks keerulisem päev, kuid see lõppes väga armsalt – üks laps ütles mulle juba head aega, jalutas emaga ukse poole, kui pööras järsku minu poole ja ütles: „Laura, sa oled üks tubli noor õpetaja!“ ning pani ukse enda järelt kinni. Tänasin teda selle eest. See oli väga armas ja vajalik lause sel päeval! 

Soovitan teistele õpetajatele, et tuleb osatatunda rõõmu oma tööst, säilitada oma isikupära ja jälgida, et enda tass oleks täis. Austa ennast ja neid, kes sind ümbritsevad. Soovitan luua lastele turvalise keskkonna, kus nad saavad õppida ja areneda. Sama oluline on keskkonna loomisel arvestada oma rühmameeskonna vajadustega. Minu rühmas toimuvad selle jaoks rühmameeskonna koosolekud, kus arutame rühmas toimuva üle, jagame oma mõtteid ja tundeid, oleme üksteisele toeks ja planeerime toredaid tegevusi. Koostöö on tähtis! Hästi oluline on, et koosolekutele oleksid kaasatud kõik rühmameeskonna liikmed ja need toimuksid järjepidevalt.

Unistan haridusmaailmast, kus lapsed, lastevanemad ja haridustöötajad oleksid õnnelikud. Paraku saab üsna palju lugeda läbipõlemisest ja õpetajate puudusest. Unistan sellest, et igas lasteaias oleksid laste jaoks olemas tugispetsialistid (näiteks logopeed, eripedagoog, psühholoog, füsioterapeut), kes annaksid nõu ka õpetajatele ja lastevanematele. Et teadvustataks, et lasteaiaõpetaja töö ei ole vaid töö lastega – me planeerime, viime läbi ja analüüsime õppe- ja kasvatustegevusi, osaleme töögruppides, korraldame üritusi ja õppekäike ning koosolekuid. Võtame osa koolitustest, hindame laste arengut, valmistame ette ja peame arenguvestluseid. Ideaalmaailmas võiks kõike seda teha tööaja jooksul. Samuti võiks rühmas olla vähem kui 24 last, nii jõuaks igaühega eraldi rohkem tegeleda. Unistan, et õpetajate tööd väärtustataks selle vääriliselt.

Kommentaar päevakajalisel teemal

Mida soovitaksite alustavale lasteaiaõpetajale? 

Mina soovitan alustaval õpetajal leida endale mentor või tore kolleeg, kellega oma rõõme ja muresid jagada. Olin ka ise alustades ebakindel ja mul on hea meel, et minul selline inimene oli. Lisaks osalesin kutseaasta programmis, mis on mõeldud alustavatele õpetajatele. Sealne toetus, mõttekaaslased ja põhjalik eneseanalüüs olid suureks abiks minu õpetajaks kujunemisel. Tagantjärele tarkusena soovitan ma alustaval õpetajal olla enda vastu leebe – suur osa õpetajatest teeb oma tööd ikkagi südamega ja kui midagi ei lähegi plaanipäraselt või saadakse kriitika osaliseks, siis see ei tee veel kellestki halba õpetajat. Konstruktiivset kriitikat võta kui nõuannet ja kui midagi ei läinud plaanitult, siis on see sinu võimalus olukorda analüüsida ning mõelda, mida saaksid järgmine kord teisiti teha. Veel soovitan hoida oma töö- ja eraelu tasakaalus. Lihtne on ennast ära unustada ning entusiasmi ja kohusetunde pealt töötada üle oma võimete – see ei ole aga kuigi jätkusuutlik. Soovin kõigile alustavatele õpetajatele töörõõmu, vahvaid lapsi, toredaid ja koostöövalmis lastevanemaid ning toetavaid kolleege!