Õpetajate Leht 12. septembril
Mis on saanud alushariduse ja lapsehoiu seadusest?
Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu on valmistatud ette 2017. aastast. Mäletatavasti lükkas Riigikogu 1. juunil 2022 eelnõu esimesel lugemisel tagasi ja see langes menetlusest välja. Õpetajate Leht uuris uue kooliaasta eel, mis on eelnõust praeguseks saanud. Küsimustele vastavad haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht Maila Rajamets ja peaekspert Tiina Peterson.
Kuidagi ikka saab!
„Juhi jaoks on kõige tähtsam küsimus, kuidas leida aega iga kolleegi jaoks – olla olemas, toetada, innustada. Olen ikka olnud seda meelt, et minu inimesed on kõige olulisemad ja peavad tundma end tööl hästi. Märkamine ja ärakuulamine on väga tähtis,“ kirjutab Põlva Lepatriinu lasteaia direktor Kätlin Kaljas nädalakommentaaris.
Liimi, mis kokku hoidis, enam ei ole
Kevadel Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni õppekava haridusasutuse juhtimise suuna lõpetanud Merili Kärner uuris oma magistritöös maakoolide sulgemise tagajärgi kogukonna elujõulisusele. Kärner annab kohalikele omavalitsustele soovituse: suhelge kogukonnaga juba siis, kui sulgemismõtteid alles mõlgutatakse, ja otsige koos alternatiive.
Neljakümneselt kraadiõppesse uuel erialal
Otsus minna pärast 40. eluaastat ülikooli uut eriala omandama võib kõlada tavalise keskeakriisina. Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpetaja Anna-Liisa Blaubrück soovitab elu- ja töökogemuse kõrvale õppimist siiski kõigile, eriti aga õpetajatele. Näiteks keeleõpetajal, kes tunneb, et tema keel hakkab põhikoolis keelt õpetades manduma.
Enne-meie-aega-õpetajad ehk 2013. aasta seisuga tühistatud spetsialistid
Õpetajate puudusest räägitakse meil juba kaua. Samas töötab meie koolides sadu inimesi, kes ei töötanud 2013. aastal õpetajana ega kvalifitseeru seetõttu tunnustatud õpetajaks. Loodusainete õpetaja Ülle Sillasoo arvates diskrimineerib praegune seadus enne 2013. aastat õpetajakutse omandanud ja õpetajana mitte töötanud spetsialiste. Kvalifikatsiooninõude sidumine aastaarvuga ei tundu tema hinnangul arukas.
Kõrvalpilk
Ajakirjanik, dokumentaalfilmirežissöör ning Ööülikooli ellukutsuja ja eestvedaja Jaan Tootsen peab oluliseks, et õpetajas oleksid raamatu- ja südametarkus heas tasakaalus. Tema haridustee on väga värvikas, näiteks gümnaasiumiastmes õppis ta koolis, kus ajalugu õpetas kunagine priimaballetitantsija, bioloogiat kabareeartist, kunstiajalooõpetaja lubas kooli välisseinale graffitit teha ning klassijuhataja oli ühtlasi ka bussijuht. Sellest koolist on tal väga head mälestused.