Tark ei torma!
Kui tavapäraselt kuulutatakse kooliaasta alguses välja koolirahu ja meeles mõlguvad ammu õpitud luuleread „Kõik, kõik on uus septembrikuus“, siis seekordne kooliaasta algab pisut teistmoodi. Õhus on ärevust ja hulk vastuseta küsimusi.
Haridus- ja teadusministeerium on jõuga läbi surumas määrust, mille järgi muutub põhikooli lõpueksamite aeg. Seda mitte mõnel järgmisel õppeaastal, vaid juba sellel – mõni päev tagasi põhikooli lõpuklassis õppima asunud noored ei tea, kas neil tuleb teha eksamid juba maikuu alguses või siis nii, nagu see on varemgi olnud, kuu aega hiljem ehk siis juunikuus. Õpetajad, kellel on õnn ja rõõm õpetada põhikooli lõpuklassis, on kimbatuses: millal siis eksamid toimuvad, kas need hõlmavad kogu põhikooli materjali ja kuidas näeb välja õpe pärast eksamiperioodi lõppu?
Terve hulk küsimusi
Eksamite toimumise aeg ja vorm pole kivisse raiutud. Igasuguste põhjapanevate muutuste korral tuleb kõik asjaosalised ära kuulata, teha põhjalik analüüs ja seejärel otsustada. Minu hinnangul surutakse praegu 25. mai 2023. a määruse nr 15 muutmine jõuga läbi ja mingit sisulist analüüsi ei tehtagi – eks kevadel vaatame, mis saama hakkab.
Eksamite aja kiirkorras muutmine tekib terve hulga küsimusi, millele oleks juba eile pidanud vastused olemas olema, ehk saame need siis homseks.
Miks antud määrust tuleb muuta kiirkorras ja JOKK-skeeme kasutades? Kas juhtub midagi fataalset, kui määrus hakkab kehtima 2024/2025. õppeaastast?
Lisan siia võimaluse, et kui eksamite aegu tõesti muudetakse, siis vastavat määrust on võimalik kohtus vaidlustada. Need vaidlused võivad venida päris pikaks, mis siis eksamiaegadest saab?
Seletuskirja p 2-s (eelnõu sisu ja võrdlev analüüs) kirjutatakse: „… kujunenud on ka olukord, kus järgmise taseme õppe vastuvõtukatsed edukalt sooritanud õpilane ei saavuta põhikooli lõpueksamitel vastuvõtuks seatud miinimumtulemust ja edasiõppimine on takistatud.“
Selles lauses on kaks sisulist viga. Esiteks, kui õpilane ei ületa lõpueksamil vajalikku lävendit ja katsetel selle saavutas, siis on katsetel antud ülesanded liiga lihtsad ja tegelikke teadmisi õpilasel ei ole (ei ületa lõpueksamil vajalikku lävendit). Teiseks, kui õpilane ei ületa eksami sooritamiseks vajalikku lävendit (50%), siis tema edasiõppimine ei ole takistatud (näiteks kutseõppeasutustes). Kas kõik põhikooli lõpetanud õpilased peavad jätkama gümnaasiumiastmes ja just selles koolis, mille lapsevanemad on välja valinud?
Dokumendis viidatakse kahele uuringule ja kolmele emotsioonidest kubisevale ajaleheartiklile ning nende põhjal tehakse põhjapanev järeldus: „Põhikooli lõpetamise tingimuste täitmise varasemaks toomine on üks korralduslik ennetusmeede, mis leevendab pinge kumuleerumist põhikooli viimastel kuudel.“
Kas tegelikult ei teki olukord, kus pinged on üleval kogu 9. klassi vältel, seda juba sügisest? Teadmine, et õppekava tuleb läbida kuu aega lühema ajaga, kui esialgu oli planeeritud, ei mõju hästi õpilaste ega õpetajate vaimsele tervisele. Võib juhtuda ka nii, et lõpueksamid sooritanud õpilane ei saavuta gümnaasiumi katsetel kooli saamiseks vajalikku tulemust. Põhjuseks võib olla ebaõnnestunud test või kehv esitus vestlusvoorus.
Seletuskirja p 4-s kirjutatakse: „Koolidel võib tekkida vajadus korraldada õppetegevust põhikooli viimases klassis mõnevõrra ringi. Eksamite varasemaks toomine eeldab koolikorralduslikku õppetöö kavandamist viisil, et põhikooli lõpuklassi ainesisu oleks omandatud eksamite algusajaks. Seega eelnevast tulenevalt vajab kooli tasandil tähelepanu ka põhikooli lõpuklasside tunnijaotusplaan kevadsemestril, kus on vajalik leida sobiv ja õppijale jõukohane jaotus nii põhikooli lõpueksamiteks piisavaks ettevalmistuseks kui teiste õppeainete õpitulemuste omandamiseks. Antud korraldusmudeli eelduseks on ühtlasi Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ § 22 lõike 12 muutmine. Kehtiva sätte kohaselt tuleb 9. klassi õpilasele aastahinded panna välja enne lõpueksamite toimumist.“
Kasu asemel segadus
Kas ka 2023./2024. õppeaastal tuleb aastahinded välja panna enne eksamiperioodi algust? Kui jah, siis mingit õppetegevust pärast eksamiperioodi lõppu olla ei saa. Kui ei, siis mis ajaks tuleb hinded välja panna? Kuidas saab põhikooli lõpuklassis toimuda kvaliteetne õpe, kui õpilased teevad samal ajal gümnaasiumikatseid ja koolis ei käi? Mõni õpilane võib huvi pärast teha katsed n eri kooli, mingit katsetuste arvu maksimumi ei ole ette antud.
Kuidas on võimalik kevadsemestril oma tööd nii planeerida, et ainesisu oleks omandatud eksamite algusajaks, samas peab tunnijaotus olema sobiv ja õppijale jõukohane? 9. klassis on tundide suurim lubatud arv nädalas 32. Kas seda arvu võib suurendada? Kui jah, siis kes katab kulud, sest vastavalt p 5-le määruse rakendamisel täiendavat kulu ei kaasne.
Küsimusi on veel. Millal tehakse ebaõnnestunud eksami puhul sama aine koolieksam? Missugusel ajavahemikul sooritatakse pikendatud õppetöö?
Võttes arvesse kõike eespool toodut, on mul ettepanek antud määruse muutmise eelnõud mitte toetada, sest kasu asemel tekitab see veel enam segadust ning pingeid nii lõpuklassi õpilastel kui ka lastevanematel, koolidest rääkimata.
Lisaks kõigele on ministri määrus vastuolus PGS (https://www.riigiteataja.ee/akt/131122015015?leiaKehtiv) §30 lg 4 “Ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister hiljemalt põhikooli lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks.” ja seega ebaseaduslik.
Tere!
Külli, lugege läbi seletuskiri ministri määruse juurde, seal on viisakalt skeemitatud, et justkui ei peagi PGS-i praegusel juhul muutma. Veel hullem – muuta tuleb ka teisi seadusi, aga see töö on tegemata.