Tartu haridusjuhid avasid aasta muusika ja ministriga
Tartu haridusjuhtide õppeaasta avakohtumine Karlova kooli Salme tänava õppehoones algas pidulikult – I muusikakooli kammerorkestri ja solistide muusikalise tervitusega. Noored muusikud näitasid Kaido Otsingu ja Sander Tamme käe all, et nende oskused pole suvega rooste läinud, ja teenisid võimsa aplausi.
Linnapea Urmas Klaas ja haridusosakonna juhataja Riho Raave tutvustasid suve jooksul ametisse asunud haridusjuhte. Muudatusi on olnud mitmeid: Tamme kooli uus direktor on Ingrid Koni, Herbert Masingu kooli juhib nüüd Huko Laanoja, Veeriku kooli Evald Mets, Tartu Luterlikku Peetri Kooli (ja Karolini Kooli) Õilme Saks, LõunaTERA Riinika Rosanov, ProTERA Rein Uusmaa ning Rõõmumaa lasteaeda Jana Tiits.
Foorumile peakõnelejaks kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas keskendus oma ettekandes hariduselus aset leidvatele muutustele. Eestikeelsele haridusele üleminek puudutab poolest tuhandest koolist otseselt 73, aga üle ei saa minna ilma teiste toetuse ja abita, rõhutas minister. Protsessid kestavad mitu aastat, liiguvad nii lapsed kui õpetajad. Üleminek puudutab ka Tartut. Kallas kutsus koole ja koolijuhte olema üksteisele sellel teel toeks – et oleks partnerkoole, kelle poole pöörduda, helistada ja nõu küsida.
Kristina Kallas rääkis lähemalt muutustest põhikooli lõpetamise korras, mis puudutab ka gümnaasiumidesse vastuvõttu. Teema tekitas elavat vastukaja. Koolijuhte teeb murelikuks, et nende käsutuses pole veel õigusakte. Teatavasti peab õppenõukogu kinnitama enne õppeaasta algust aasta tööplaani. Aga seda ei saa teha, kui pole kuupäevad pole paigas.
Minister lubas, et määrus saab veel sel nädalal tema allkirja.
Küsiti sedagi, mida teevad üheksandikud maikuus pärast eksameid. Kallas kinnitas, et õppetöö peab jätkuma.
Et sügisest muutus B-võõrkeele õpetamisel kohustuslikuks vähemalt kahe valikuvariandi pakkumine, tahtsid koolijuhid teada, kas selleks ka lisaraha tulemas on – eelmise valitsuse tehtud otsus tekitab finantsraskusi ja võimalused pole kõikjal võrdsed. Minister oli sunnitud tunnistama, et ta ei tea praegu vastust, kuidas rakendada seda õppekava muudatust nii, et kool ellu jääks ja lastel oleks võimalik valida.
„Meie ees on hulk väljakutseid,“ lausus Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse esimees Urmo Uiboleht uuele aastale vaadates. „Tahaksin kolleege rahustada, et meie võimalus on pakkuda lahendusi. Koolijuhtidena ei ole meil mõistlik oodata, mida ministeerium ütleb. Oleme praktikud, kes asju ellu rakendavad. Põhikooli lõpetamise korra muutus võib praegu tunduda ehmatav, aga muudatused raputavadki alati mugavustsoonist välja. Lahendusi otsides räägime rohkem üksteisega läbi, eri koolitüübid hakkavad omavahel enam suhtlema. Igal pool tuleb teha natuke kompromisse. Ideaali me nagunii ei saavuta. Aga eesmärk on ju ühine − et lapsed oleks hoitud. Põhikoolid tahavad, et terved lapsed lõpetaksid, ja gümnaasium, et terved lapsed sisse astuksid.“
Urmo Uibolehe sõnul on vaja ühiskondlikku debatti keele- ja kultuuriõpingute suuna üle: mis on siht, mida peame oluliseks? Kas vaatame Lääne-Euroopa, Skandinaavia või hoopis Aasia poole?
„See diskussioon võiks olla üks tänavuse aasta eesmärke,“ rõhutas Uiboleht. „Õpilase keelevalik ei saa lähtuda ju vaid sellest, mis on huvitav. Valitud keelt peab saama edasi õppida, kui laps vahetab kooli või kooliastet. See eeldab suurema pildi nägemist.“