Üldhariduse kvaliteedi mõttetalgud

12. sept. 2023 Raivo Juurak toimetaja - 1 Kommentaar
Hariduse kvaliteet oli vaatluse all ka tänavusel Paide arvamusfestivalil. Fotol nähtavas aruteluringis peeti ennastjuhtivat õppijat hea hariduse väga oluliseks tunnuseks. Foto: Raivo Juurak

Septembris toimuvad Eesti viies piirkonnas üldhariduse kvaliteedi edendamise mõttetalgud, kus osalevad koolidirektorid ja juhtkonnad ning koolipidajate esindajad.  

Talgud viib läbi Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA) ja esimesed kvaliteeditalgudtoimuvad 20. septembril Pärnu Ühisgümnaasiumis. Septembrikuu jooksul viiakse need läbi veel Tartus, Narvas, Tallinnas ja Sakus.  

Huvilised saavad ennast mõttetalgutele registreerida lingil www.haka.ee.

Talgutel arutatakse HAKA välja töötatud üldhariduse kvaliteedi edendamise esialgseid kriteeriume, antakse nende kohta tagasisidet ja tehakse ettepanekuid. Detsembriks on uued hindamiskriteeriumid saanud HAKA-lt lõpliku vormistuse ja neid hakatakse katsetama 35 Eesti üldhariduskoolis. Ettevõtmist toetavad Euroopa Liit ja HTM.

HAKA kvaliteeditalgute ajad ja kohad:

  • 20.09 Pärnu Ühisgümnaasium
  • 22.09 Tartu Forseliuse Kool
  • 26.09 Narva Vaba Lava
  • 28.09 Tallinna Ühisgümnaasium
  • 29.09 Saku Gümnaasium

Üritus toimub kl 10–14. Lisainfo ja registreerimine www.haka.ee.

Helen Arus: „Üldhariduse kvaliteedi uute kriteeriumide puhul on tegemist toetava ja nügiva mudeliga.“ Foto: HAKA

HAKA üldhariduse valdkonnajuht Helen Arus toonitab, et üldhariduse kvaliteedi uute kriteeriumide puhul on tegemist toetava ja nügiva mudeliga, mis aitab koolidel oma tegevust senisest paremini analüüsida ja hinnata. Ta lisab, et HAKA töörühm on esialgsed kriteeriumid koos ekspertidega välja töötanud, kuid sellised protsessid vajavad koostöist ülesehitamist ja kokkuleppeid. Sellepärast viiaksegi viies piirkonnas läbi kvaliteeditalgud, et saada koolide juhtkondadelt ja pidajatelt tagasisidet.

Kui avalikud mõttetalgud ehk kärajad on septembris läbi ja ettepanekud kokku kogutud, siis töötavad HAKA töörühm ja üldhariduse nõukogu nii mudeli kui kriteeriumitega juba edasi. Helen Arus toonitab, et uued kriteeriumid on praegu soovituslikud. Jaanuarist hakkab neid katsetama 35 üldhariduskooli ja aja jooksul selgub, kas need kutsuvad koolides esile soovitud muutusi. Katsetused koolides kestavad vähemalt kaks aastat. Seejärel vaadatakse, mida on vaja väljatöötatud kriteeriumides ja hindamismudelis veel muuta.

Missuguseid kriteeriume on HAKA töörühm välja pakkunud?

Koolipidaja roll ja vastutus kooli toetamisel peab kasvama – selline on üks idee. Sellepärast kutsumegi ka koolipidajad kvaliteeditalgutele, et nende ja koolide juhtkondadega üheskoos arutada, kuidas koolipidajaid kooli kvaliteedimudelisse integreerida.

Teiseks koolikultuur. HAKA töörühm näeb kooli kohana, kus õpilasel ja õpetajal ning ka koolijuhil endal on hea olla. Sellele vundamendile saab juba järgmisi kriteeriume ehitada.

Kolmandaks tõendus- ja andmepõhisus. Kooli eneseanalüüs peab tuginema tõenditele. Kuid me teame, et andmeid tihti napib, ja seepärast küsime kvaliteeditalgutel ka, missugust tuge nad andmepõhise lähenemise rakendamiseks vajavad. Loodame väga, et HAKA talgutele tuleb palju haridusinimesi ja saame seal eelnimetatud kolme ideed, aga ka teisi olulisi teemasid rühmades põhjalikumalt arutada ja omavahel diskuteerida, nii et sealt tuleb häid ettepanekuid.

Tartu Ülikooli eetikakeskusel on olemas hea kooli mudel. Kas seda saaks samuti kasutada?

Loomulikult saab kasutada erinevaid mudeleid, vastavalt sellele, milleks need on loodud. Eetikakeskusel on ideaalse kooli mudel väga suure arvu kriteeriumitega ja koolid võtavad sealt vaid üksikuid osi, et teha nende toel oma koolis midagi korda. Eetikakeskuse mudeli puhul on suur rõhk eneseanalüüsi võimekuse arendamisel. HAKA kriteeriumid jälgivad pigem seda, kuidas õppija arengut koolis toetatakse, pidades seega silmas laiemalt toimuvaid protsesse. Meie mudel sobib kõigile koolidele ning seda pikemaks ajaks.

HAKA töörühm on tutvunud lisaks eetikakeskuse hea kooli mudelile ka ettevõtliku kooli mudeliga, samuti IB-õppekavade akrediteerimise tingimustega. Väga oluline sisend on üldhariduskoolide sisehindamise praktika. Lisaks on töörühm uurinud eri riikide kogemusi, näiteks Hollandi, Soome ja Uus-Meremaa. Samuti toetutakse teadusuuringutele.

Uued kriteeriumid ei välista eetikakeskuse hea kooli, ettevõtliku kooli jt haridusprogrammide koolis kasutamist. Koolide omanäolisus on ju paratamatus ja ka teretulnud. Ükski hästi töötav praktika ei tohiks kõrvale jääda.

Kas kriteeriumitele mittevastavad koolid kaotavad koolitusloa ja suletakse?

Algusest peale on kokku lepitud, et HAKA mudel toetab ja võimestab koolide parendustegevusi, mitte ei trahvi ega hirmuta. Koolitusloa kaotamisest või kooli sulgemisest me praegu ei räägi. Meie mudel tugineb juurdekasvuuskumusele.

Aga kui kool on tõesti ummikus, siis peaks koolipidaja koolile abi leidma, näiteks ülikoolide poole pöörduma, sest ülikoolidel on mitmeid ennast tõestanud koolide arendamise programme, mis on aidanud koolidel paremaks saada. Praegu on küsimus selles, kas koolipidajad on abi pakkumiseks juba piisavalt informeeritud ja kompetentsed. Aga kindlasti ei tohiks kooli hindamine lõppeda lihtsalt tõdemusega, et kõik on halvasti. .

Võib-olla peaks hariduse kvaliteeditalguid korraldama igal sügisel?

Regulaarselt toimuvad avalikud arutelud toetavad hariduseprotsessi kindlasti. Arvamusfestival toimub igal aastaaga spetsiifilised ja kindla teemaga arutelud võiks samuti igal aastal toimuda.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Üldhariduse kvaliteedi mõttetalgud”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Mis toimub, KOLLEEGID?

    Õppetöö TULEMUSTE HINDAMISEKS (eriti üldhariduses) on olemas maailmas juba ammu kasutusel TEADUSLIKUD MEETODID. Miks me neid ei kasuta? Kui tutvusin HAKA mitmesuguste töörühmadega, siis ei leidnud neis ühtki (!) inimest, kes selles vallas oleks mõne vastava uurimistöö teinud – et selle TULEMUSTE ÜLE mõttetalguid) pidada… Tulla kokku ja mokalaata pidada pole mingit mõtet! Nii kaugenemegi teadusest. Tutvugem kasvõi ÜPUI omaaegsete uuringutega (kokku ca 60 kogumikku) ja siis arutagem…, kuidas edasi!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!