Uus kooliaasta toob suuri muutusi
Tänavu asub üldhariduskoolis õppima ligikaudu 165 000 õpilast – paari tuhande võrra enam kui aasta varem. Algav õppeaasta toob Eesti haridussüsteemi ka mitmeid reforme ja muutusi.
Eestikeelsele haridusele ülemineku reform
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on suurim muutus üleminek eestikeelsele haridusele. 1. septembrist makstakse Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele palgatoetust. Toetust makstakse kogu reformi ajal. Eesti keele kui teise keele ainekavas suureneb tundide maht kahelt tunnilt neljani esimeses kooliastmes ning neljalt tunnilt viiele teises ja kolmandas kooliastmes.
Ministeerium koostöös Haridus- ja Noorteametiga alustab ülemineku seirega. Sügisest tehakse tasemetöid kolmes õppeaines – eesti keel teise keelena, matemaatika, loodusõpetus – 73 koolis kõigile eesti keelest erineva emakeelega 4. klassi õpilastele ning 7. klassi õpilastele vastavalt valimile. Matemaatika ja loodusõpetuse tasemetöid teevad ka valimisse kaasatud eesti koolide 7. klassi õpilased, et võrrelda eri emakeelega õpilaste edasijõudmist. Seiratakse kogu reformi ajal, jälgimaks, et akadeemiline tase eri õppeainetes ei kannataks. Lisaks aineteadmistele kogutakse andmeid ka eesti keele õppimisega toimetuleku, õpimotivatsiooni jm kohta.
Koolidel ja lasteaedadel on võimalik tellida MTÜ ASÕP vahendusel asendusõpetajaid ning Tallinna ja Tartu ülikoolist üliõpilasi abiõpetajaks eesti keelest erineva kodukeelega laste õpetamisel.
Eesti keele oskuse nõue on 1. augustist õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtide kvalifikatsiooninõuetes kirjas.
Koolivõrgu reform
Ministeerium kavandab koolivõrgu rahastamise muudatusi, et soodustada kodulähedaste 1–6-klassiliste maakoolide pidamist ning kolmanda kooliastme koondumist omavalitsuse keskustesse. Omavalitsused saavad taotleda klassipõhist toetust koolidele, kus õpilasi on üle 19 ja alla 90. Taolisi koole on paarkümmend.
Kristina Kallase sõnul peaksid lapsed vähemalt kuuenda klassini saama käia kodu lähedal koolis.
Toetuse suuruse arvestamisel kasutatakse kahte komponenti: klassiõpetaja tööjõukulu toetus ning tugispetsialistide tööjõukulude ja muude kulude toetus. Toetust ei saa väikesaarte koolid, mille õpetajate ametikohtade toetuseks on eraldatud juba täiendav väikesaaretoetus, ning hariduslike erivajadustega lastele suunatud koolid, millele on kehtestatud samuti juba oluliselt kõrgemad toetusmäärad nii tööjõukulude kui tegevuskulude tarvis.
Riik suunab Ida-Virumaa põhikoolivõrgu nüüdisajastamisse ligikaudu 60 miljonit eurot. Ministeerium tegigi juunis viiele omavalitsusele (Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Alutaguse ja Toila vald) ettepaneku korrastada haridusvõrku.
Neljateistkümne koolini suurenes Ida-Virumaa riigikoolide pere − septembrist on haridus- ja teadusministeerium kahe Sillamäe ja kolme Lüganuse valla kooli pidaja.
Uksed avavad ka viis uut riigigümnaasiumit – kolm Tallinnas ja kaks Narvas. Kokku on nüüd 28 riigigümnaasiumit.
Õppimiskohustuse reform
Eelmisel sügisel ei jätkanud haridusteed 654 põhikoolilõpetajat. Madala haridustasemega mitteõppivaid noori vanuses 18–24 on Eestis 11%. Algaval õppeaastal tehaksegi ettevalmistusi, et tõsta õppimiskohustus 18. eluaastani ehk kesk- või kutsehariduse omandamiseni.
„Esimese sammuna sel teel toome põhikooli lõpueksamid varasemaks, et kaotada ära põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumi sisseastumiseksamite ebaloogiline järjekord ja muuta kogu protsess õpilaste jaoks lühemaks ja stressivabamaks,“ sõnas Kristina Kallas. „Reformime ka kutseharidust, et rakenduslik haridus oleks noorte seas populaarsem ja katkestajaid vähem.“
Põhikooli lõpueksamid toimuvad juba maikuu alguses, et nende tulemusi saaks kasutada astumisel järgmisele haridustasemele.
Ministeerium valmistab ette ka üleminekut e-eksamitele põhikooli lõpus. 2024/2025. õppeaastal toimuvad eesti keele, inglise keele ja eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamid elektrooniliselt. Paberil paralleelset eksamit enam ei toimu. Sujuvaks üleminekuks tehakse tänavu katseeksameid.
Õppekava muudatused
Laieneb B-võõrkeelte valik, koolid peavad tagama võimaluse valia vähemalt kahe keele vahel. Koolid peaksid silmas pidama, et piirkonnas oleks eri kooliastmetel võõrkeelevalikute pakkumine omavahel kooskõlas.
Gümnasistidele muutub kohustuslikuks riigikaitse kursuse läbimine. Kool saab määrata, kas kursus toimub 10., 11. või 12. klassis. Kursuse ainekavas rõhutatakse senisest enam digipädevust, sotsiaalset ja kodanikupädevust. Uute teemaplokkidena toodi sisse psühholoogiline kaitse ja infosõda, siseturvalisus ja elanikkonnakaitse.
Kutsehariduse reform
Laiendatakse põhikoolijärgsete õppekavade erialade valikut ning luuakse lisaks senistele kutsekeskhariduse õppekavadele 4-aastased kutsekeskhariduse õppekavad. Õpet pikendatakse, suurendades üldharidusainete õppe mahtu, et kutsekeskhariduse lõpetajad saaksid paremad eeldused jätkata kõrghariduses.
2024. aastast hakkavad pikendatud õpet pakkuma üle Eesti kuus kooli. Lähiaastatel töötatakse välja laiapõhjalised valdkondlikud kutsekeskhariduse õppekavad, et vähendada kitsaid erialavalikuid kooli astumisel ja võimaldada spetsialiseeruda konkreetsele erialale õppe lõpus.
Õpetajate järelkasv
Riik andis ülikoolidele lisaraha 8 miljonit eurot, et võtta vastu üle 400 õppija õpetajakoolituse, eripedagoogika ja koolipsühholoogia erialadel. 23.08 seisuga oli lisakohtadest täidetud 390.
Prioriteetsed olid eesti keele õpetaja (sh eesti keel teise keelena), loodus- ja täppisteaduste õpetaja (sh matemaatika) ning klassiõpetaja erialad.
Uued õpetaja- ja tugispetsialistide koolituse üliõpilased hakkavad saama täiskoormusega õppides 400 euro suurust stipendiumit.
Riik eraldas Tartu ja Tallinna ülikoolile täiendavalt kokku 488 000 eurot, et kõrgkoolid saaksid pakkuda eesti keele oskuse parandamisel täiendavat tuge.
Lisaks annab riik mõlemale ülikoolile kokku 331 000 eurot, mille abil avatakse Ida-Virumaal kuni kolm alustavate õpetajate töörühma ja üks täiendava mentorkoolituse rühm; luuakse tugiprogramm juhtidele, käivitatakse kutseaasta nõukoda ja pakutakse programmis osalejaile individuaalset coaching’ut ja supervisiooni.
Riigieelarve läbirääkimistel on oluline teema õpetajate palgatõus – eesmärk on, et nelja aasta jooksul jõuaks õpetajate keskmine palk 120 protsendini riigi keskmisest töötasust. Välja tuleb töötada ka õpetaja karjäärimudel. Kokku on lepitud, et õpetajate tööjõukulude diferentseerimiskomponent tõuseb 17 protsendilt 20-ni. See toetab ka keskmise palga tõusu.
Aprilli andmeil on õpetajate keskmine palk 2038 eurot (111% Eesti keskmisest palgast).
Riigi Teatajas on kirjas, et põhikooli lõpueksam matemaatikas toimub 2023/2024 õa-l 6. juunil. Sama kuupäev on ka Harnos. Mais toimuvatest eksamitest on kuulda vaid meediumist. Õppeaasta on alanud, aga info on vastuoluline. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 (4) ütleb, et ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister hiljemalt põhikooli lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks. Alanud õa-l enam muudatusi ei tohiks tulla… Eesti keele eksam peaks toimuma 29. aprillil ja sellele eelneks vahetult nädala pikkune vaheaeg. Valikaine eksami järel algavad mai keskel sisseastumiskatsed gümnaasiumidesse. Seega 9. kl ei osale tavapärases õppetöös enam kui kuu. Pole ka teada, mida lõpueksami materjalidest välja jäetakse. Kuigi põhikooli lõpueksam peaks mõõtma III kooliastmes omandatut. Tööplaani on keeruline koostada. Edukat alanud õppeaastat!